•  

Kuidas võidelda sääskede ja puukidega? (04.06.2019 11:36)

Autor: Aednik24.ee

Ühel õhtupoolikul aias tööd tehes kriipis kõrva vastik pinin ja varsti laskuski paljale käsivarrele vereimeja. Pagan võtaks, sääsenuhtlus on taas alanud! Sääsevaba aeg lõpeb kevadel siis, kui ööpäevane keskmine temperatuur jõuab 8–9 kraadini. Siis muutuvad need ahned vampiirid aktiivseks. Ühel aastal on sääski tohutult palju, teisel vähe.
Sääskede arvukus sõltub ilmast: kui kevadel sajab vähe ja ka lumevee loigud kuivavad ära enne, kui sääsevastsetest saavad valmikud, siis ongi sääski vähem. Tõhusalt hävitab sääsevastseid ka kevadine öökülm.

Verd imevad vaid emased, sest munade arenguks on vaja palju energiat ja valku. Kui emasel on õnnestunud kõht täis puukida, asub ta umbes nädala pärast munema. Isased toituvad vaid taimemahlast.

Kuidas sääsk meid üles leiab?

Inimene hingab välja süsihappegaasi ja selle järgi sääsed orienteeruvadki. Juba mõnekümne meetri kauguselt tunnevad nad selle õhus ära ning võtavad suuna “söögilauaˮ poole. Lähemale jõudes hakkavad nad tajuma ka inimesest või loomast eralduvat soojust ja niiskust. Sääski meelitab ligi ka higilõhn, mistõttu on kasulik end sageli pesta.

Ära lase puugil suve rikkuda

Puugi võib külge saada isegi koduaiast ja linnapargist rohukõrre pealt. Targem on puugi ohvriks saamist vältida kui pärast kahetseda.

Inimesele ohtlikku puukentsefaliiti ja puukborrelioosi levitavad Eestis võsapuuk ja laanepuuk. On juhtunud sedagi, et üks puuk on “kinkinudˮ korraga mõlemad vastikud tõved.
Ohvri leidmiseks ronib puuk maapinnast 20–70 cm kõrgusele rohukõrrele või mõnele muule taimele ja jääb sinna varitsema. Mitte kunagi ei roni puugid aga puu või põõsa otsa, nagu vahel arvatakse
.
Linna ja koduaedadesse satuvad puugid näiteks lindude, näriliste ja siilide abiga. Eriti aktiivsed on puugid mais ja juunis, kuid oht püsib novembrini ning isegi pehmel talvel on puuk inimest hammustanud.

Ohtlikke viiruseid kannavad ka imepisikesed, musti tolmukübemeid meenutavad puugipojad ehk nümfid, mida ei pruugi üldse märgata. Inimene nakatub, kuigi omateada pole tal puuki küljes olnud.

Nakatumise sümptomid

• Puukentsefaliit annab tunda 1–2 nädalat pärast hammustust. Tekib kerge palavik, pea ja liigesed valutavad. Nädala pärast nähud kaovad. Kuid 10–30% juhtudel tungib viirus edasi ajju ja tekib ajukelmepõletik. Puukentsefaliidi läbipõdemine annab küll eluaegse immuunsuse, kuid targem on end vaktsineerida.

• Puukborrelioosist annab märku punetav laik (läbimõõt paar cm), mis tekib hammustuskohale 1–4 nädala pärast. Hiljem see kaob, kuid häired võivad tekkida närvisüsteemis, liigestes ja südames. Borrelioosi vastu vaktsiini kahjuks pole.

Kui leiad kehalt puugi

• Kulub paar tundi, enne kui puuk leiab kehal endale sobiva imemispaiga ja seal täielikult kinnitub. Kõigepealt peab ta lõikama naha sisse avause, kuhu end ankurdada, alles siis hakkab ta verd imema.

• Seega — mida kiiremini sa puugi avastad ja eemaldad, seda väiksem on oht nakatuda. Õnneks ei kanna iga puuk ohtlikke viiruseid.

• Juba ankurdunud puugi puhul on vaja peenikesi pintsette või spetsiaalseid puugi eemaldamise vahendeid. Võta puugist võimalikult naha lähedalt kinni. Tõmba ettevaatlikult, ära pigista. Kui sa kogu puuki kätte ei saanud, pöördu kohe arsti poole.

• Pese hammustuskoht ja käed vee ja seebiga puhtaks. Võid desinfitseerida ka viinaga või vesinikperoksiidi sisaldava haavapuhastusvahendiga.

Kuidas end sääskede ja puukide eest kaitsta?

• Enne õue, metsa, võssa, niidule või mujale kõrge rohu sisse minekut pihusta end üle sääse- ja puugitõrjevahendiga Diffusil, lastele sobib Diffusil Family.

• Pane selga heledad riided — need kiirgavad vähem soojust ja sääskedel on raskem oma ohvrit välja peilida. Heledatelt riietelt on ka puuke lihtsam märgata.

• Kanna pikki varrukaid ja pikki pükse, püksisääred topi sokkide või saabaste/kummikute sisse. Kui rõivad on tugevad ja tihedad, ei suuda sääse nokk neid läbistada.

• Koju tulles vaata endal ja lastel kogu keha hoolikalt üle. Puuk otsib sooja kohta, sellepärast uuri eriti hoolikalt kõrvataguseid, kaenlaaluseid ja kubemepiirkonda.

• Rõivad, millega käisid looduses, klopi enne tuppa toomist õues läbi.

• Suveõhtu grillipeo päästab sääskedest sütele visatud rosmariini- ja salveioksake, kõlbab ka kuivatatud ürt. Üsna hästi aitavad sääski eemale hoida ka Citronella küünlad, mis lõhnavad meile meeldivalt, aga sääskedele peletavalt

• Sääskede peletamiseks on välja mõeldud ka sääsepeleti, putukapüüdja, fumigaator ning suitsuspiraal.

• Ka saialilled pidavat sääski eemal hoidma. Seega tasub neid eriti rohkelt kasvatada puhkenurgas ja terrassi ääres.

• Lõhnatundlike sääskede peletamiseks võib kaela riputada pooleks lõigatud küüslauguküüne. Küüslaugust võib teha ka leotise (vesi ja küüslaugumahl vahekorras 5:1). Pane see pritspudelisse ja pihusta nahale, riietele, aiamööblile jm. Sääsed pidavat eemal hoidma ka inimesest, kes on söönud küüslauku.

• Kui on juhtunud, et puuk on teid kätte saanud, siis väga hea oleks puuk välja tõmmata spetsiaalse vahendiga, et puugi pea ei jääks sisse. Selleks sobib hästi näiteks puugieemaldaja Tick Lasso või võtmehoidjana kasutatav puugieemaldaja Tick 2.

• Kui putukad on juba hammustanud, siis võib valu ja ebamugavust vähendada leevendav geel või pihusti.

Pihustage end Diffusil sääse- ja puugitõrjevahenditega enne metsa, niidule või mujale kõrge rohu sisse minekut. Tutvu tõhusate sääse- ja puugitõrjevahenditega nii täiskasvanutele kui ka lastele e-poes aednik24.ee, kust leiad muudki põnevat lugemist ja sääskede peletamiseks vajalikke tooteid.

Eelmised artiklid:

Kuidas istutada tomateid? (17.05.2019) Kütteta kasvuhoonesse saab taimed istutada tavaliselt mai teisel poolel, kuna suuremad öökülmad on selleks ajaks tavaliselt läbi. Algul tasub hoida kasvuhoones katteloor kindlasti käepärast, et ohu korral saaksid selle õhtul kiirelt taimedele laotada. Külmakaitse on kindlam, kui laotad loori kahe-kolmekordselt, kuna kihtide vahele jääv õhk on eriti tõhus isolaator.

Kevadised murutööd (06.05.2019)

Esimesed külvid avamaale (29.04.2019) Külmakindlamad kultuurid võib külvata kohe, kui muld on tahenenud ja harimiskõlblik. Seda, kui tihedalt ja millise reavahega igat sorti külvata, on täpsemalt kirjas seemnepakendil. Köögivili vajab viljakat mulda. Peenra tegemisel kaeva sisse kas orgaanilisi väetisi, nagu kompost, käärinud sõnnik, ja/või pikatoimelist köögiviljaväetist.

Arbuus ja melon kasvama! (23.04.2019) Arbuusid ja melonid pole meie aedades juba ammu mingi eksootika, vaid nendest on saanud täiesti tavalised köögiviljad. Nad on väga soojanõudlikud kultuurid ning suhteliselt pika kasvuajaga, seetõttu tuleb taimed igal juhul ette kasvatada – muidu ei jõua viljad meie lühikese suvega valmida.

Kuidas kasvatada ilusad tugevad tomatitaimed? (15.04.2019) Tugeva ja kompaktse tomatitaime saamine sõltub suuresti kasvukohast. Ilusa istiku saamiseks peab koht olema valgusküllane ja mitte liiga soe. Ära unusta istikuid ka väetada!

Parim aeg istutada ümber toalilli (03.04.2019) Kevad on imeline aeg, kui loodus hakkab ärkama pikast talveunest. Ka toataimedel on algamas uus kasvuhooaeg. Kevadel ümber istutatud taimed juurduvad kõige paremini ning saavad värskes mullas sisse hea kasvuhoo.

Lõika oma põõsad ilusaks (28.03.2019) Nii mõnigi hobiaednik on varakevadel raagus põõsaste ees seistes üsna nõutu: “Mitte tuhkagi ei saa aru, mida ja kust kohast tuleb lõigata.ˮ Tegelikult pole lõikamisel midagi keerulist, kui sa tead, mis põhimõtte järgi tuleb iga liiki hooldada.

Näpunäiteid õunapuu lõikamiseks (28.03.2019) Praegu on tasakesi jõudnud kätte see aeg, mil tasub teha korda oma õunapuud. Hoolduslõikust tasub teha igal aastal, siis on puud kogu aeg vormis ja töö läheb nobedalt. Ka puu tunneb end paremini, kui lõikad teda sageli ja vähe, mitte harva ja palju.

Lilletaimed aknalaualt: mida ja kuidas ette kasvatada? (25.03.2019) Pika kasvuajaga suvelilledel kulub külvist õitsemiseni natuke rohkem aega. Sellepärast tasub kindlasti nende taimed kevadel ette kasvatada, vastasel juhul näeme õisi alles suve lõpus.

Keeruta endale aiatöödeks vajalik kingikorv! (19.03.2019) Ilm.ee koostöös Aednik24.ee’ga loosib kõigi osalenute vahel 7 päeva järjest välja erinevaid aiandus- ja kodutoodete pakette. Keeruta ise ja kutsu ka pereliikmed keerutama. Siis on loosiõnn suurem.

Esimesed köögiviljakülvid (18.03.2019) Kuidas üldse teada, millal on õige alustada köögivilja ettekasvatust? Sobiv külviaeg – mis pole liiga vara ega liiga hilja – sõltub sellest, millal saab taimed istutada alalisele kasvukohale avamaal, külmkasvuhoones või rõdul-terrassil olevasse konteinerisse.

Noore viljapuu koor vajab kaitset (09.03.2019) Esimesed soojad päikesekiired märtsis alati rõõmustavad meid, aga noorte kaitsmata tüvega viljapuude jaoks on märtsipäike valus kogemus, mis tekitab külmalõhesid. Ka jänesed kipuvad märtsis viljapuuaias rohkem pahandust tegema.

Esimesena külva paprikat ja tomatit (02.03.2019) Lõuna-Ameerikast pärit harilik tomat ja paprika on muutunud tänapäeval väga tähtsateks köögiviljadeks meie toidulaual. Tomat ja paprika sisaldavad rohkesti C-vitamiini, mis on eriti vajalik meie immuunsüsteemi jaoks. Lisaks sisaldavad suures koguses A- ja B-rühma vitamiine ning tomatis ja paprikas olevad ained aitavad ennetada kasvajad.

Tunne külvihooajast mõnu! (24.02.2019) Veel mõned nädalad ja ongi esimeste külvide aeg käes. Tasub üle vaadata oma külvivarustus – kas kõik vajalik on olemas, et taimede ettekasvatamine kulgeks mõnusalt?

Varjutuskangas päästab põletusest! (06.02.2019) Päike kipub õrnemaid okaspuid ja igihaljaid lehtpõõsaid valusalt põletama isegi juba jaanuaris. Eriti ohustatud on noored okaspuud ja põõsad. Ole valmis oma taimi kaitsma!

Käes on taimede ettekasvatamise aeg (06.03.2018) Taimede ettekasvatamise aeg on käes ning seemned ootavad mulda panemist. Põhimõtteliselt on võimalik seemneid külvata ükskõik millisesse anumasse, millel on drenaažiks augud põhja tehtud. Taaskasuta ära plastikust jogurtitopsid või seenekarbid. Kui tahad plastikut vältida, kasvata taimi ette wc-paberi või majapidamispaberi rullides, ajalehepaberis. Taimesilte on võimalik teha nii vanast hambaharjast, pliiatsist kui ka jäätisepulgast.

Viimane aeg õieäädikat teha (21.08.2017) Rukkililled 11.08.2017. Tallinn Foto: Koidula Kliimann Õunaäädika baasil valmistatud õieäädikat on sobilik kasutada näiteks salatikastmete või suuloputusvedeliku valmistamiseks.

Kuidas teha väetist taimedest (31.07.2017) Aedniku tööks on vajalikud toimeained taimedele kättesaadavasse vormi muundada ning neid kastekannu ja tavalise pritspudeli abil aias laiali jagada. Suuremate väetisekoguste jaoks on spetsiaalsed aianduspoodides müüdavad taimekaitsepritsid kõige mugavamad. Leebed väetamismeetodid toimivad kõige paremini siis, kui neid võimalikult tihti kasutada.

Vaarika tšai (hapendatud vaarikatee) (07.06.2017) Põhja-Eestis vaarikad veel  7. juunil ei õitse ilm.ee foto Vaarikalehed on praegu suured ja värsked, paras aeg neid tee jaoks korjata. Kuidas neid fermenteerida, kirjutab blogi "Metsik aed".

Võilille sool ja suhkur (31.05.2017) Noor ritsikas võilillel Foto: Riina Mändel Erksavärviline ürdsool sobib hästi nii soojade kui ka külmade roogade valmistamiseks ning suhkur magustoitudele värvi andmiseks.

Täna on sobiv päev lehtköögiviljade külvamiseks (22.05.2017) Thuni külvikalendri järgi on veel täna ja homme hea aeg töödeks lehtköögiviljadega, lehtköögiviljade külvamiseks, korjamiseks ja värskelt söömiseks, muru niitmiseks, toataimede kastmiseks ja väetamiseks.

Tootsipeenra idee kahjurite looduslikuks tõrjumiseks (19.05.2017) Järjest enam populaarsust koguv maheaiandus ning ka kogukonnaaiandus linnades on ajendatud inimeste soovist süüa kemikaalivaba köögivilja ning värsket, kohalikku toorainet. Ka kodus ise oma tarbeaia peenart majandades ei soovi tavaliselt keegi sinna mürki pritsida, kuid sageli on see ainuke väljapääs, kui kahjurid juba platsis on.

Seltsilistaimed. Segaviljelus. Allelopaatia. (12.05.2017) Seltsilistaimedeks nimetatakse seda, kui põhiaiakultuuridega koos kasvatatakse teisi sobivaid toidu-, maitse- ja ilutaimi. Allelopaapaatilised(taimede vastastikused biokeemilised mõjud)mõjud võivad olla nii soodustavad kui ka pärssivad, seepärast kõik taimed omavahel kokku kasvama ei sobigi.

Metsik toit: mai (06.05.2017) Umbrohud koduaiast või metsataimed võivad saada huvitavaks maitse-ja vitamiinilisandiks kevadistesse toitudesse. Maitseid kombineerides ning ainult värskeid ning kõige nooremaid taimeosi kasutades on võimalik leida toitudesse uusi nüansse. Enne toiduvalmistamist pese korjatud taimed korralikult puhtaks.

Maikuu aiatööd (02.05.2017) Puude õitsemise algus eelmisel aastal Tallinnas Nõmme 06.05.2016 Foto: Triinu Sarv Käes on maikuu, mil aiapidajatel on käsil eriti palju töid ja toimetusi. Tänavune kevad on tavapärasest jahedam ja ka prognoosid pole just eriti lootustandvad. Muld on veel külm, näiteks Tiirikojal mõõdeti 1. mail maapinna temperatuuriks -7,7 °C. Väike-Maarjas oli see -1,3 °C, Viljandis -4,0 °C ja Türil -1,1 °C.

Aprilli viimane nädal aias (28.04.2017) 24.04. Muhu, Simiste Foto: Kalmer Saar Kas tomatit saab kasvatada avamaal? Kas kurgid tuleks külvata peenrale seemnest või istutada taimed? Millal sibulad maha panna? Nendele ja paljudele teistele aiateemalistele küsimustele püüame vastuseid leida siinsamas aiapäevikus. Märtsi alguses  ilm.ee külastajatele korraldatud küsitlusest selgus, et aiandus on hobiks paljudele ja et oodatud on aiandusalased nõuanded. Korjamegi siis siia kokku nippe internetiavarustest, püüame klapitada neid ilmaprognoosidega ja lisaks katsetame kõike seda väikesel katselapil Tallinnas Kristiine linnaosas.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam