Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 12.10.2004 (11.10.2004 17:10)

UUDISTAJA
12. oktoober 2004

UUDISED
--------------------------------------------------------------------------------

Uudistaja lugejamäng tõi uudistajaid juurde

Loodusajakirjade toimetuse iganädalane uudiskiri Uudistaja algatas mängu, et saada meile enam kaasmõtlejaid.
Mäng kestis 17. augustist 7. oktoobrini.
Osa võttis 538 inimest, ning saime 2672 uut loodus- ja teadushuvilise aadressi.
Enim saatis meile uute võimalike sõprade aadresse Margit Gruuse - 19. Temale meie poolt ka eriauhind.
On hea meel, et osalisi oli just paras arv. Paras selles mõttes, et saime indu oma Uudistaja jätkamiseks. Et saime endale juurde uudishimulikke sõpru. Ning mitte just nii palju, et auhinnad oleksid otsa saanud.

Nõnda on meil hea meel jagada välja 100 Eesti Looduse Setumaa erinumbrit ja 270 kogumikku "Lehed ja tähed 2003". Ning kümme peaauhinda, milleks on meie Horisondi reisid ja kogupaketi tellimused.
Võitjad selgusid arvutiprogrammi toel. Neile on meilitsi saadetud ka teave. Aga et topelt ei käriseks, on nende nimestik lisatud ka siiasamasse.

Auhinnad saab kätte Loodusajakirjade toimetusest Tallinnas Laulupeo tn 2, tel 6 115 320.

Peaauhinnad
5 tasuta kahe inimese tuusikut Horisondi teadusreisile omal valikul poole aasta jooksul:
Hanna Ennomäe, Ade Soon, Jaanus Siim, Veiko Voolaid, Riina Perstkova.

5 MTÜ Loodusajakirja kogupaketi (ajakirjad Eesti Loodus, Loodus, Horisont, Eesti Mets) aastatellimust:
Margit Tammeleht, Reet Merenäkk, Elina Roos, Kaida Koitla, Sirje Jakobson.

Lisaauhinnad
100 Eesti Looduse Setomaa teejuhti.
Merle Veskis, Martin Viil, Tarmo, Kaire Ley, Margit Diits, Marit Kasemets, Katrin Bobrov, Ehte Puusepp, Kätlin Luht, Tiina Näks, Piret Linnamägi, Laine Sakarias, Piret Jõgisuu, Tiina Rahkama, Aat Sarv, Enda, Kersti Teeäär, Merili Nikkolo, Kait Kabun, Ellen Suits, Eha-Mai, Kersti Rammo, Estra Kink, Leelo Kukk, Anneli Šturmov, Tallinna Linnavalitsus, Heinar Kukk, Katrin Kokk, Reet Kaldur, Henn Koolmeister, Liina Haas, Peegi Võsumägi, Urmas Jõesoo, Imbi Lepik, Oliver Laats, Marge Pani, Martin Vallimäe, Kaari Siemer, Tiia Sau, Klaida Koitla, Eva-Maria Lass, Sirje Saarniit, Kaire Jurak, Veiko Voolaid, Helgi Muoni, Anni, Ada Tuulik, Maarja Juur, Krõõt Kristiina Kaldur, Evelyn, Mare Kabel, Nele Nilb, Toomas Viipsi, Marge, Aasa Akerberg, Anni Sisas, Katrin, Maike Järv, Mare Soovik, Eha Jomm, Jane, Ats, Ly Kaups, Kersti Rodes, Lea-Maarja Lõhmus, Eve Siro, Marika Ressar, Triinu Karolin, Ott Scheler, Sirje Jakobson, Merit Kreitsberg, Anne Verro, Ene, Marge Jomm, eeva.kirsipuu@mail.ee, Tiia Reisner, Margit Gruuse, Liina Tell, Mari Valdur, Signe Kiis, Siivi Kichno, Britta Benno, Gaily Vaikma, Leili Jaagant, Hettel Mets, Tiina Lõugas, Hille Ring, Tõnu Näks, Inga Kolk, Maret Trampas, Kristjan Kaldur, Kai Lustrumm, Eva Nukk, Heli Illipe-Sootak, Lea Reinojaan, Tiina Vainokivi, Merike Allik.

Iga kümnes osaleja võidab loosiga aastaraamatu "Lehed ja Tähed 2003".
Sirje Pree, Mari Valdur, Silje Kokla, Siivi Kichno, Jaanus Siim, Eve Roos, Eva-Maria Lass, Mari, Aivar Halapuu, Tiina Lõugas, Karoliine Limmer, Leili Kuusk, Margit Tammeleht, Meri-Liis Laherand, Tiina Viil, Gaily Vaikma, Jane, Margit Diits, Urve Lehestik, Hannes Umborg, Veiko Voolaid, Maili Piho, Katrin, Riina, Liina Tell, Erge Edesi, Reet Raudkepp, Katrin, Ave Talts, Olga Tihane, Kait Kabun, Tarmo Esula, Ain Ruthe, Tiina Jasinski, Meelis Koskaru, Diana Kuusik, Vilve Torn, Toomas Viipsi, Liina Lõoke, Merike Allik, Meelis Karu, Piret, Britta Benno, Talvi Pihlas, Merle Veskis, Kadri Reek, Monika Savi, Sulev Kasemetsa, Jürgen Kusmin, Nele Nilb, Triin Rand, Maarja, Karin, Eha Jomm, Silvia Paluveer, Indrek Raudkivi, Katrin Vaarik, Lagle Parek, Aune Praks, Katrin Kokk, Riina Martverk, Imbi Luts, Tiina Linder, Helje Mets, Reina Henn, Sirje Saarniit, Helgi Muoni, Anne Niinepuu, Ilona Gaidukova, Reelika Tammai, Triinu Tõrv, Kati Rubel, Anni Mäger, Angela Ploomi, Vilve Vain, Eva Nukk, Liivia Koolme, Marge, Elika, Eve Soosalu, Kristjan, Kaidi Satilov, Laidi Laipaik, Kaupo Mets, Aili Saluveer, Monica Rand, Heli Stroom, Monica Pennar, rrynt@hot.ee, Tiia Reisner, Marge Pani, Malle, Urve Soe, Mari Tiits, Inge Mihkelsaar, Mare Kabel, Liina Päri, Reet, Inga Kangur, Sille Maksimov, Marek Kuul, Sirje Jakobson, Anneli Gering, Piret Kask, Kai Priks, Marge Oruväli, Katrin, Urmas Tamm, Ulna Kaldoja, Kristi Lahesoo, Kaja Kraav, Kaire Murumäe, Anneli Palo, Külli Reino, Merili Nikkolo, Triinu Karolin, Ursula, Kersti Sõgel, margit@inlook.ee, Riho Rosin, Merit Kreitsberg, Laine Sakarias, Toomas Padjus, Evelyn, Liina Haas, Aasa Akerberg, Kaie Külasepp, Marko, Maarika Atka, Maris Sepp, Ave Kikas, Leili Jaagant, Inga Kolk, Tiina Koger, Aili Kübar, Krista Tatra, Ülle Leivalt, Sirje Kokamägi, Merly Malva, Piret Linnamägi, Kersti Kahu, Estra Kink, Martti, Keiu Juurmaa, Tiina Kivila, Krõõt Kristiina Kaldur, Kaire Ley, Andre Vali, Mari-Liis Pihla, Tiina Rahkama, Tiiu Rohtla, Ervin Valk, Anne Märtin, Reet Teppo, Imbi Lepik, Maike Järv, Eda Kraav, Anu Laidinen, Tiia Tiisler, Ülle Vinni, Meeri Pennar, Margit Gruuse, Vilve Mölder, Kati, Stinali, Mariann Sudakov, Margus Kliss, Margit Kõiv, Triinu Raamets, Anne Valm, Anete-Marie Heidmets, Lagle Taaber, Partel.Keskkyla@vta.ee, Marika Lunden, Heli Luts, Tuuli Jõesaar, Triin Tarv, Kaarel Aluoja, Maari Kaljula, Ott Scheler, Krista Teearu, Gabriela Kotsulim, Merlin Rehema, Krista Kõlli, Jaanika Kronberg, Heinar Kukk, Murel Merivee, Piia Heinla, Pirje Pappel, Ülle Siska, Ants Arro, Liina Pehka, Klaida Koitla, Merli, Monika Nigul, Viive Kiis, Katriin Bachmann, Ave Ahelik, Helen, Piret Jõgisuu, Henn Koolmeister, Kertu Reva, Madli Kaps, Ülle Orav, Marje Kaasik, Piret Prääts, Maie Luha, Pille Margus, Monika Savi, Signe Luts, Raivo Tõnissaar, Airi, Katrin Kudrjavtseva, Marit Kasemets, Urve Rukki, Irene Salumets, Eve Kaaret, Maarja Juur, Maile, Kristjan Herkül, Kadri Vinni, Eva Shkepast, Annely Loik, Mailit, Tairi Lõugas, Katrin Kask, Triin Triisberg, Jane, Lemme Randma, Jaana Kool, Neeme Katt, mare.soovik@mail.ee, Küllike Põlgas, Hillar Liiv, Anni Sisas, Tiia Sau, Diana, Ülle Raagmaa, Eve Merbach, Margit Riit, Toomas Tõnissoo, Silva Prihodko, Elina Roos, Sigrid Sibul, Ülo Rästa, Kirsi Masso, Helle Maajarv, Kristel Klammer, Elina Allas, Kätlin Luht, Ülle Soom, Reet Kaldur.

Loodusajakiri

Uued trahvid vale- ja salaküttidele

Möödunud nädalal kiitis valitsus heaks jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille peamiseks eesmärgiks on täpsustada vastutust.
Pahategijaid ootavad järgmised rahatrahvid:
jahiloa andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete arvestuse nõuete rikkumise eest kuni 100 trahviühikut, juriidilisele isikule aga kuni 50 000 krooni;
jahiloa avamata jätmise eest, uluki tabamise või haavamise kohta märke tegemata jätmise eest või teadlikult vale märke tegemise korral kuni 200 trahviühikut;
jahipidamise nõuete rikkumise eest suurulukijahil, püünise kasutamisel, ajujahi korraldamisel, jahiohutuse ja jahipidamise nõuete eiramise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut;
ühisjahi korraldamise nõuete rikkumisel kuni 300 trahviühikut;
jahipidamist õigustavate dokumentideta jahipidamise eest kuni 300 trahviühikut või aresti;
Trahviühik on rahatrahvi baassumma, 1 ühik = 60 krooni.
Lisaks on muidki karistusi.

Keskkonnaministeerium/Loodusajakiri

Taome heinamaad golfiväljakuteks!

Turismiarendajate nägemuses muutub lähitulevikus golfiväljakuteks tuhat hektarit Eesti heinamaid. Kokku saab 5 aasta pärast Eestis olema 16 igale tasemele mõeldud golfiväljakut, mis nõuab ehitamiseks vähemalt 16x35 mln kr ning 20 000 mängijat aastas väljaku kohta ehk siis igal lumevabal päeval saab Eestis mängima golfi 2000 inimest.
Nõnda teatab infoturism.ee.

Loodusajakiri

SÜNDMUS
--------------------------------------------------------------------------------

Külla Tallinna Loomaaiale
Kolmapäeval, 27. oktooberil 2004

Tallinna Loomaaed ei ole pelgalt paik, kus huvilised saavad eksootilisi loomi uudistada. Loomaaia tegemisi tutvustab Tiit Maran, Naaritsa projekti projektijuht ja Eesti CITES-i teaduskomitee esimees. Jutuks tuleb:

Ohustatud liigid ja nendega kaubitsemine - kui üks põhiline liikide hävimise põhjus.
Washingtoni konventsioon kui rahvusvaheline meede ohustatud liikidega kaubitsemise piiramisel ja selle rakendumise probleemid.
Kaubitsemisaluseid liike Tallinna loomaaia kollektsioonis.
Ohustatud liigi taastamine - naaritsa asurkonna loomisest Hiiumaal ja Saaremaal: Loomaaia paljunduskeskuse külastus.

Kogunemine Tallinna Loomaaia Paldiski mnt värava juurde kell 17.00, lõpp samas kell 20.00.
Hind 135 krooni, Horisondi tellijale 115 krooni.
Igale osavõtjale tasuta üks MTÜ Loodusajakirja väljaanne.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee või telefonil 6482271.
Osavõtumaks kanda hiljemalt 20. oktoobril Cornet Group arveldusarvele 221 014 964 319 Hansapangas või 1022 0006 030 019 Ühispangas, selgituseks lisada Horisont ja osavõtja nimi.

Loodusajakiri

Kuidas tervis metsast tuleb?

Eesti Koolimetsade Ühendus ja Eesti Tervist Edendavad Koolid ootavad huvilisi 13. oktoobril kell 10.00 Tallinnas Õpetajate Majas, Raekoja plats 14, algavale metsa ning hariduse ja tervise seoseid käsitlevale konverentsile "Tervis tuleb metsast".
Esinevad Villu Reiljan, Heldur Sander, Mikk Sarv ja teised, kes räägivad nii väljas õppimisest kui metsas olemisest.

Info: Mikk Sarv, 55577795, mikk@ilm.ee

Drakoniidid võivad üllatada

Drakoniidid (ka jakobiniidid) on oktoobrikuised lendtähed, mille põhjustajaks komeet Giacobini-Zinner, radiant Draakoni tähtkujus. Nende lendtähtede iseärasuseks on väga aeglane liikumine, 20 km/s (perseiididel 70 km/s). Et Draakon on meil kogu öö kõrgel taevas, on meteoorivool hästi jälgitav. Vaatlust segab poolkuu, mis on samuti üsna kõrgel ja paistab kogu öö. Meteoorikalendris öeldakse arvukuse kohta - perioodiline, kohati lausa torm. Maksimumi päev oli küll 8. oktoobril õhtupoole ööd, ent veel võib neid näha.

Helle Jaaniste, Tartu Tähetorn, AHHAA-keskus

UUDISTAJA SOOVITAB
--------------------------------------------------------------------------------

EELIS-e kodulehekülg uues kuues

Eesti Looduse Infosüsteemi kodulehe http://www.eelis.ee uus versioon üleval. Nüüd on esimesed EELIS-e andmestikud avalike andmetega kättesaadavad ka internetist. Kõige täielikumad on kaitsealasid ja kaitstavaid looduse üksikobjekte käsitlevad osad. Samast leiab andmeid ka kaitsealuste parkide ja kaitsealade vööndite kohta. Näiteks saab kaitsealade puhul leida infot selle moodustamise aja ja seal asuvate loodusväärtuste kohta. Paljudel juhtudel on juures ka pildid. Samuti viited (lingid) kehtivale kaitse-eeskirjale. Lisaks on loodud side Maa-ameti kaardiserveriga, kust saab vaadata objekti asukohta.

Täiendamisel on veekogude nimistute ja Eestis esinevate liikide nimistute osad. Viimaste puhul hakkate sealt lähiajal leidma infot liikide kaitsestaatuse ja suurulukite puhul ka arvukuse kohta. Liiginimestiku esimese 300 liigi puhul ei tasu vaid ladinakeelsete nimede leidmisel kohe ära kohkuda. Kahjuks on nii, et mõnedel liikidel ei ole lihtsalt eestikeelset nime. Kui aga soovite mingit kindlat liiki või objekti leida, tuleks kasutada otsingut. Otsida võib ka asukoha järgi, ent kuna paljud kaitsealad, jõed jne, asuvad mitmes haldusüksuses, leitakse ala sellest haldusüksusest, kus asub suurim osa otsitavast objektist.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus

KÜSIMUS JA VASTUS
--------------------------------------------------------------------------------

Maailma Looduse Fond nõuab Euroopa Komisjonilt, et illegaalne metsandus kuulutataks kuriteoks. Kuidas seda üleskutset Eestis ellu viia?

Vastab Indrek Mandre, AS Adonis Baltic Timber Group juhatuse liige, välismüügidirektor ja jurist:

Minu juhitud ettevõtete ladudest on aastatega läbi käinud sadu tuhandeid tihumeetreid Eesti metsadest raiutud puitu ja ma tervitan seda üleskutset rõõmuga.
Keskkonnaministeerium kurtis hiljuti oma pressiesindaja vahendusel, et "mõistete "illegaalne raie" ja "illegaalne metsandus" ebaselge määratlus tekitab probleeme edasise analüüsi, meetmete kavandamise ja metsanduse maine kontekstis."
Nõustuda tuleb ministeeriumi metsaosakonna juhataja kohusetäitja Erik Kosenkraniusega, et "Illegaalne metsandus ehk vari-metsandus on laiem mõiste, mis tähendab omandiõiguse rikkumist, korruptsiooni, transpordi ja kaubandusreeglite rikkumist, maksupettusi, illegaalset raiet jmt."
Ma ei nõustu aga sellega, et vaid mõistete ebaselge määratlus saab takistada probleemi analüüsimist ja lahendamist. Sellise "takistuse" taha komistamine viitab pigem riiklikule tahtepuudusele ja/või suutmatusele tungida varimetsanduse juurteni.
Illegaalse metsanduse kahju Eestis on aastate jooksul tunda saanud nii riik, loodus, metsaomanikud kui ka legaalse metsaäriga tegelejad.
On ilmne, et illegaalse metsanduse maht ja "kasum" on suur. "Kasumit" toodavad selles "ärisektoris" näiteks metsavargused nii era- kui riigimetsas. Samuti toodavad "kasumit" maksupettused, mille käigus jäävad riigile laekumata maksud metsaomanike metsamüügituludelt, metsa ülestöötajatele-vedajatele mustalt või ümbrikus makstud teenustasudelt-palkadelt ning ka teenuste ja puidu müügi lisandunud väärtuse käibelt.
See on kuritegevus ja selle ohvriteks on nii metsavargusi kogenud metsaomanikud kui ka heausklikud puiduostjad. Samuti on ohvriteks Eestimaa loodus ja kaudselt ka kõik maksumaksjad, kelle rahakoti arvelt selline olukord kestab.
Varimetsanduse vastu võitlemine nõuab riigilt suurt tööd ja järjepidevust ning ka õigeid doktriine, mille järgi tegutseda. Kuna maksupettused on oluline osa illegaalsest metsandusest, siis maksuhaldur peab eelkõige mõistma, kes on selles kuritegevuses kurjategijad ja kes ohvrid. Paraku ei ole ka korduvalt Riigikohtu poolt antud õpetused, mis keelavad müüjate patte ostjate kaela nuhelda, sundinud maksuhaldurit oma seniseid doktriine revideerima. Maksuhalduri kramplik kinnihoidmine oma varasematest väärdoktriinidest võib saada riigile oluliseks takistuseks varimetsanduse kuriteoks kuulutamisel ning selle vastu võitluse alustamisel. Mõistagi on riigil ülimalt ebamugav tunnistada, et seni kurjategijateks tembeldatavad on hoopis illegaalse metsanduse kui laialdaselt levinud kuritegevuse ohvriteks ning et seda kuritegevust riik seni ise igat moodi sallinud on.
Kahjuks ei ole Eestis ilma riigi suhtumise radikaalse muutumiseta võimalik seda roheliste üleskutset reaalselt ellu viia.

KIIRKOMMENTAAR
--------------------------------------------------------------------------------

Rohelise meelevalla kiituseks

Jälle käib üks tont mööda Eestit. Roheline sedapuhku. Ähvardab teha partei.
Mida sellest tondist arvata? Kas toppida kodus kinni oma palgiseinapraod ja tõsta üles valimislävekünnised?
Kuid mõelgem! Äkki tont polegi nii hirmus, äkki tont ei tahagi Riigikokku, kus tema sugulastel Soomes ei läinud just kõige paremini, ja kus lõuna poolne verevend Joschka Fischer lihtsalt lolliks tehti. Kui mina hääletasin eurovalimistel Strandbergi poolt, ei teinud ma seda, et oleksin nii väga õnnelik olnud, kui mees sinna niiske supi sisse maabub. Kuid rõõmu tegi ometi, et rohejutud võtsid suhu needki, kellest siiani võis arvata kui inimestest, kelle jaoks on argument vaid suurhaamer kuvalda.
On mõnus see tunne, et äkki ikka ükskord koidab päev, mil rohemõte saab tegijaks. Ja Uue aja tegijaks - mille saavutamiseks pole ju vaja minna ja istuda ja nühkida oma tagumikku toompea pingil - vaid pigem mõlgutada ja rehkendada meelt.

Tiit Kändler

Prindi

Eelmised artiklid: