•  

2006. a septembrikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (16.10.2006 09:46)

September oli tavalisest 3 kraadi soojem (joon. 1). Jõgeval on viimase 85 aasta jooksul kuu keskmine õhutemperatuur mihklikuul olnud veelgi kõrgem ainult  kolmel aastal — 1955., 1938. ja 1934. a. Septembri esimestel päevadel jätkus südasuvine soojus. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes püsivalt alla 15 kraadi alles 5. septembril, mis on 19 päeva tavapärasest hiljem. Kuu keskpaiku toimus lühiajaline järsk jahenemine ja 16…18. septembril esinesid valdavas osas Eestist selle sügise esimesed öökülmad õhus. Jõgeval mõõdeti kõige külmemal ööl õhus ligi –3 kraadi, kahe sentimeetri kõrgusel taimedeta mulla kohal aga isegi juba –5 kraadi külma. Selline tugev öökülm võttis ära veel rohelistena püsinud hiliste kartulisortide pealsed ja lõpetas sellega ühes mugulate kasvu. Samuti hävisid külmast avamaal kasvanud kurgid ja kõrvitsad ning teised külma suhtes õrnad taimed. Edasi läks ilm uuesti soojaks ja kuni kuu lõpuni enam öökülmasid ei esinenud. 22…24. septembril mõõdeti mandriosas päevasooja veel 21…23 kraadi, mis on iseloomulikud maksimumtemperatuurid augusti esimesele poolele. Mihklikuu viimase kümmepäevaku keskmine õhutemperatuur kujunes tavapärasest 5…6 kraadi soojemaks, kusjuures kunagi varem pole näiteks Jõgeval 1922. aastast alates tehtud vaatluste järgi septembri viimane kolmandik nii soe siin kandis olnudki.

 

Vihma tuli septembris enamuses Eestist väga vähe (joon. 2). Kui keskmisena on Jõgeval mihklikuus sadanud 67 mm, siis tänavu tuli vihma ainult 30 mm, kusjuures põhiline osa neist sademetest sadas esimese kümne päevaga jätkuna augustikuu sadudele (joon. 3). Väga tugevad sajud esinesid kohati 3…6. septembril. EMHI ilmajaamade andmetel sadas näiteks 3. septembril Lääne-Nigulas 35 mm, 4. septembril Virtsus 52 mm, Vihterpalus 37 mm, Lääne-Nigulas 36 mm ja 6. septembril Otepääl 34 mm, Ristnas 32 mm. Kuu alguse vihmad takistasid taliviljade külvi ja teisi põllutöid, samas aga parandasid mulla veevarusid kartulipõldudel, heinamaadel ja karjakoplites, soodustasid külvatud taliviljade tärkamist ja arengut, panid seened metsas kasvama. Kogu kasvuperioodi sademete puudujääk püsis endiselt enamuses Eestis suurena. Kui tavaliselt sajab 1. aprillist kuni septembri lõpuni Jõgeval vihma 391 mm, siis tänavu tuli sademeid ainult 214 mm. Mõne millimeetri võrra veelgi väiksem sademete summa on esinenud 1922. aastast alates Jõgeval samal ajavahemikul ainult 2002. aastal.

Aktiivseid õhutemperatuure (üle 10 kraadi) kogunes Jõgeval SAI automaatilmajaama järgi mihklikuul 362 kraadi, mis on tavapärasest ligi 150 kraadi enam. Efektiivseid (üle 5 kraadi) temperatuure kogunes kuu jooksul 249 kraadi, mis on keskmisest 76 kraadi rohkem. Kuu esimesel kümmepäevakul külvatud taliteraviljad jõudsid kuu lõpuks areneda kolmandasse lehte, alustasid võrsumist. Vaatamata jätkunud suvisele soojusele veel septembri lõpus, hakkasid lehed puudel tugevate öökülmade järel värvuma. Rohke soojus ja pärast suvist põuda sadanud vihmad soodustasid mitmete taimeliikide uut kasvu ning teistkordset õitsemist.

 

 

 

Eelmised artiklid:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam