Foto: Toomas Bernotas
pilvepiltide galeriist
Kiudpilved on üks kümnest pilvede põhiliigist. Asuvad keskmiselt kõige kõrgemal, nende kõrgus sõltub aastaajast ja laiuskraadist, aga kuna üldiselt võetakse aluseks keskmised laiused (parasvööde), siis võib öelda, et need asuvad 7-10 km kõrgusel. Koosnevad vaid jääkristallidest.
Sisuliselt on tegemist sajupilvedega, kuid sademed ei jõua maapinnani. Saju olemasolu näitavad sageli sajujooned (virga).
Ladinakeelne nimetus on Cirrus, mis tähendab juuksekiharat. Rahvas kutsub neid välimuse pärast sageli ka sulgpilvedeks. Tegelikult on aga kiudpilvedel väga palju erisuguseid vorme (enamik siiski mingil viisil kiudja ehitusega), mõned neist ennustavad ilma halvenemist (Ci radiatus, rahvapäraselt Noa laev), paljud aga ilusa ilma püsimist või ilma paranemist.
Kiudpilved näitavad ühtlasi ka seda, et kõrgemates õhukihtides on õhuniiskus üsna suur. Nendega kaasuvad seetõttu sageli kondensjäljed
Kliima ja ilmastu (30.01.2009)
Kõrg- ehk ülemise kihi pilved (05.02.2009)
Mie ja Rayleigh hajumine (10.02.2009)
Põhja-Atlandi ostsillatsioon ja NAO indeks (15.09.2010) Põhja-Atlandi võnkumise (NAO) plussfaas Mis on NAO ja kuidas see mõjutab Eesti ilmastikku ja kliimat?
Radiatsiooni- ehk jahtumisudu (11.02.2009)
Sudu - kõige eluohtlikum udu liik (06.02.2015) Sudu külma ja vaikse ilmaga 5.02.2015 õhtul Tartus. Foto: Ain Vindi Mõiste ”sudu” võeti kasutusele 20. sajandi alguses Suurbritannias ja sisaldab endas sõnapaare suits+udu (inglise keeles smoke+fog=smog), seega tegu on teatud tüüpi õhureostusega.
Noppeid troopilisest meteoroloogiast (28.11.2008)