Kliima ülevaade.
September osutus ligi 3 ºC võrra soojemaks nii läinud aastast (2008) kui pikaajalisest keskmisest.
Samas oli ekstremaalsete temperatuuride amplituud (miinimum -0,3 ºC, maksimum 24,6 ºC) väiksem möödunud, 2008. aastast (miinimum -2,2 ºC, maksimum 24,8 ºC).
Sadusid registreeriti pikaajalisest keskmisest (64 kuni 86 mm) küll veidi enam, samas olid need jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt piikonniti. Kui Lääne-Eesti võis hiilata kuu lõikes päikesepaistelisema (209 tundi) ja kuivema (vihma 30 mm) ilmaga, siis ida pool oli pilvisem (122 tundi) kallas enam (vihma 94 mm). Läinud aastal (2008) olid nii päike (147 kuni 97 tundi) kui sajuhulgad (33 kuni 72 mm)jaotunud veidi ühtlasemalt. Lähemalt loe selle aasta numbrite kohta siit. (link)
Atmosfäär toetas septembri algusnädalatel veel suve pikendamist, kuu keskel hakkasid seevastu toimuma kiired muutused.
Foto: Leili Valdmets
Teine niide
Autori kommentaar: 01.09.Ristik on praegu väga mahlakas ja proteiinirikas, sellest rohust tehtud silo maitseb kui vitamiinipomm
1. septembril said koolijütsid Lääne-Venemaalt ulatuva kõrgrõhkkonna servas kuiva jalaga kooli minna ning Eesti kagunurgas kerkis termomeetri näit pea 23 ºC-ni. Soe püsis ilm ka järgnevatel päevadel ning 3. septembril tõi kõrgrõhuala endaga Võrru kuu maksimumi: +24,5 ºC.
Nädalavahetuse eel jahutas aga õhu maha läänest lähenev vihmapilvedest ümbritsetud madalrõhkkond, mis ühtlasi ka tuuleiile 17-19 m/s pakkus. Laupäeval (5.09) sai kõrgrõhuhari Lääne-Eestis päikest näidata ning tõstis soojakraadid üle 20, Ida-Eesti jäi piki Lääne-Venemaad põhja suunas kerkiva madalrõhkkonna mõjusfääri ning vihmase taeva all oli sooja napilt 16 ºC.
Foto: Lea Marmor
6. sept Kakumäel
Järgnevatel päevadel (7.-9.09) käis terves Põhja-Euroopas rõhkkondade vahel võimuvõitlus. Esialgu jäid madalrõhkkonnad oma sajupilvedega meist põhja poole ning Poolast ulatuv kõrgrõhuala küttis õhku 20 ºC-st kõrgemale. 10.-11.09 liikus üle Skandinaavia põhjatipu itta hiigelmõõtmetega madalrõhuala, mille järel loodesse ja põhja pöördunud tuul kandis Eesti kohale juba jahedamat õhku ning nädalavahetusel (12.10) mõõdeti Soomest üle Eesti lõunasse leviva kõrgrõhuala poolt pakutava selgema taeva all 0 ºC lähedasi temperatuure. Nädala lõpus kordus ilmamuster, kui Lääne-Eestis paistis päike ja ida pool kallas vihma. Rannahooaeg sai ametlikult lõpetatud.
Leili Valdmets
Autori kommentaar: Küll on hea, et meile praegu ohtralt ilusaid päevi jagub, nii saab ehk vili võetud ja talivili külvatud. 12.09. Saaremaal
Foto: Peep Loorits
"Puuvili"
Pildistatud 12.09
Kuu keskel (16.-18.09) hakkasid enam tooni andma Atlandilt tulevad madalrõhkkonnad, mis mõõdukalt vihma ja tuuleiile 14-17 m/s jagasid. Nädalavahetus (19.-20.09) tõi veel tagasivaate suvele, kui Läänemere lõunaosast sirutus üle Eesti päikesepaistelise ja soojema ilmaga (veidi üle 20 ºC) kõrgrõhuala.
Foto: Rene Jakobson
Autori kommentaar: Pääsküla rabatee udusel pühapäevahommikul 20.09.2009
Kuu lõpu poole muutusid tsüklonid nii oma mõõtmetelt kui intensiivsuselt tänu tugevnevale läänevoolule võimsamaks. Üksteise järel kihutasid madalrõhulohud tihedate vihmapilvedega üle Eesti itta ning kohati põhjustas õhumasside kiire vaheldumine ka äikest. Tuuleiilid tõusid juba 20 m/s. Õhutemperatuuri maksimum ulatus veel 15 kuni 17 ºC-ni.
Foto: Peep Loorits
24.09.09
Foto: Avo Soidla
Autori kommentaar: Kui sama eduliselt edasi läheb, on oktoobris uut maasikasaaki oodata. Pildistatud 29.sept.2009 Audru vallas
Kuu viimastel päevadel (29.-30.09) toimus Eestis ilma kiire külmenemine, mille põhjustas Põhjalahelt üle vabariigi kagusse liikuv madalrõhulohk. Tuul pöördus lohu järel loodesse ja põhja, tugevnes iiliti 20-23 m/s, vihmaga koos esines juba tahkemaid sademeid ning päevamaksimumid kerkisid vaid veidi üle 10 ºC. Tuule nõrgenedes 30. septembri öösel mõõdeti Kuusiku meteojaamas kuu miinimumtemperatuur: -0,3 ºC.
Foto: Ilme Parik
Tallinn, 30.09.09
Veetemperatuurid septembris.
Maksimumid ulatusid nii meres kui järvedes kuu alguses 18 ºC-ni, jõgedes oli kohati sooja vaid 12 ºC. Mereranniku jahedamad temperatuurid püsisid 16 ºC juures.
Kuu lõpus ulatus veetemperatuur siseveekogudes 9 kuni 11, mõnes üksikus järves 13 ºC-ni. Merevees oli sooja veidi enam: 11 kuni 14 ºC.
Mujal maailmas.
Kuu alguses ohustas Mehhiko läänerannikut orkaan Jimena.
Venemaal, Baikali ääres sadas aga lund.
Türgit tabasid sajandi vihmad ning pealinna ümbruses nõudis üleujutus inimohvreid.
Lõuna-Ameerikas nõudsid inimohvreid ka tornaado ja mudavoolud.
Kuu keskel üllatas Lõuna-Euroopa liiga varase “sügisperioodiga. "
Austraalia kaguosa tabas liivatorm.
Kuu lõpu poole muutusid Vaikse ookeani lääneosas aktiivseks taifuunid, mis kõige enam kahju Filipiinidele põhjustasid.
Vaikse ookeani Samoa saari tabas maavärina tagajärjel tsunami.
Gruusia oli lumevangis, Lääne-Siber nautis aga “vananaistesuve”.
Augustikuu kokkuvõte (07.09.2009) Keskmisest soojem, Lääne-Eestis päikesepaistelisem, ida pool pilvisem. Äike ja vihmapilved olid sageli üsna suured sõbrad. Ja mitte ainult, märgati ka minikeeristorme ehk trombe.
Juuli oli mitmekülgse ilmaga (05.08.2009) 01.07Foto: Liina Laurikainen Juulikuu kokkuvõte: ilma mitmekülgsuse üle ei saanud viriseda.
2009. aasta juuni: jahedam, pilvisem ja sajusem keskmisest, aga jaanipäev oli kuiv (09.07.2009)
Mai: kuu, kuhu mahtus õhutemperatuuri erinevus üle 30 ºC (05.06.2009) Ühtse nimega võib öelda, et mai 2009 oli Eestis kontrastide kuu. Oli kohti, kus metsad vaevlesid terve kuu põua käes (Kagu-Eesti) ja samas oli paiku, kus ladistas kõvasti vihma sadada ning äikesepilved ka rahehooge pakkusid (Kesk- ja Kirde-Eesti).
Aprillikuu kokkuvõte: päike ja põud (06.05.2009) 01.04 Toila valdFoto: Sergei Perov Päikest oli tänavu aprillis tõesti palju: 219 tunnist Virumaal Jõhvis kuni 336 tunnini Saaremaal Roomassaares. Paljuaastast keskmist (170 kuni 196 tundi) ületasid selle aasta numbrid vaata et poole enam. Läinud aasta aprillis nähti päikest kõige enam Tallinnas: 241 tundi.
Läinud aastaga võrreldes oli märts normile lähemal (05.04.2009) Foto: Lea Marmor Võrreldes mullusega, oli märtsikuu Eestis kuivem, kuid külmem, aga pikaajalise keskmisega võrreldes siiski soojem. Kuu keskmine õhutemperatuur jäi piirkonniti -2,3 kuni +0,5 ºC-ni (paljuaastane keskmine -3,2 kuni -1,0 ºC), möödunud aastal oli märts ligi 1,5 ºC soojem. Kuu ekstreemumid olid samuti madalamad mullusest. Kõige külmem öö oli 27.märtsil Väike-Maarjas: -17,9 ºC (läinud aastal oli miinimumnäitajaks 22. märtsil Jõhvis -12,5 ºC), kõige soojem päev oli 13. märtsil Kuusikul:+7,4 ºC (eelmisel aastal oli Narva-Jõesuus 31. märtsil sooja 15,1 ºC).
Veebruar oli Eestis talvine, mujal tormine (07.03.2009) 1. veebruari loojangFoto: Kaie Avistu Nii Tartu suusa- kui Peipsi uisumaraton, suursugune vabariigi sünnipäeva paraad ja vastlaliug samal päeval: seega, igati korda läinud kuu Eesti rahva jaoks (jutt käib ilmast)! Ja seda kõike veel ideaalilähedaste tingimuste juures.
Jaanuar meil ja mujal (06.02.2009) 1. jaanuar 2009Foto Vivian Ainsalu Jaanuarikuu üldmulje oli võrreldes eelmise aastaga tunduvalt talvisem: ei saanud kurta ei külma üle, mis kaunist härmalõnga puudele kudus ega sooja üle, mis kevadlilled õitsema pani ja kuldnokad talvituma jättis. Paljuaastase keskmisega (-2,4 kuni -7,6ºC) võrreldes oli õhutemperatuur Eestis 2 kuni 3 kraadi kõrgem (-0,1 kuni -3,8ºC), läinud 2008. aasta jaanuaris oli keskmine õhutemperatuur kraadi võrra kõrgem.
