•  

Märtsi teine nädalavahetus oli üllatavalt äikeseline (15.03.2010 00:00)

Autor: Jüri Kamenik

Konvektsioonipilved 13. märtsil Tallinnas.

Märts on traditsiooniliselt ikka pigem talvekuu, kuid enamasti saabuvad ka esimesed kevadiselt soojad ilmad. Käesoleval aastal kuulub märts siiski talvekuude hulka. Seda üllatavam oli 13.-14. märtsi ilmastik, mis pakkus nii päikesepaistet, rünkpilvi kui tugevaid lumehooge ja isegi äikest, mis on iseloomulik soojale aastaajale, mitte aga talvele. Äike oli väga üllatav ja paljud, kes nägid välku või kuulsid müristamist, ei uskunudki toimunut, kuid kinnitused teistelt inimestelt veensid, et ikka oli äike.

Võtame veelkord kokku, mis toimus atmosfääris 13.-14. märtsil.
9. märtsiks saabus tsükloni lõuna-ja edelaservas läänetuultega Eestisse sula, kusjuures 10. märtsil oli kõikjal üle null kraadi, ka 11. märtsi maksimumtempeatuurid ulatusid veel kuni +5 kraadini. Muutus toimus 12. märtsil, kui loodest saabus Eestisse külm front, mis tõi kaasa lund, sealhulgas Tallinnasse 10 cm ümber. Frondi tagalas jätkus öö jooksul külma õhu juurdevool ja temperatuur langes mõnel pool -20 kraadist madalamale.
13. märtsi öösel tekkis mitmel pool udu ja härmatist, mis näitas kõrget suhtelist õhuniiskust. Udu hajus hommikul, kuid härmatis jäi mõnel pool keskpäevani püsima. Päikese mõjul tõusis temperatuur maapinna lähedal null kraadini, kohati ka plusspoolele, kuid kõrgemates õhukihtides püsis väga külm õhk: päeval oli umbes 1300 m kõrgusel külma 11 kraadi ja 5100 m kõrgusel juba 38 kraadi. Selline olukord, kui üleval on väga külm õhk, aga maapinna lähedal on soe õhk, soodustab konvektsioonivoolude tekkimist, sest soe ja seega kerge õhk kipub kerkima. Lisaks on niiske õhk kuivast õhust kergem, seega aitab suur õhu niiskus õhuosakese tõusule kaasa.

Õhutemperatuur umbes 1,5 km kõrgusel 13. märtsil (kaart on küll juba 14. märtsiks, kuid sama olukord oli ka eelneval päeval). Eesti kohale jääb helesinine ala, mis tähendab, et külma on pisut üle 10 kraadi.
Allikas

Kerkides õhk jahtub ja mingil hetkel hakkab niiskus välja kondenseeruma – konvektsiooni puhul tekivad rünkpilved. Viimaste aluste kõrgus sõltub suhtelisest õhuniiskusest (mida kõrgem, seda madalamal asub pilve alus maapinnast). Kondenseerumise tõttu vabaneb varjatud soojus, mis soodustab tõusva õhu edasist kerkimist, sest õhk jahtub aeglasemalt ning püsib võrreldes ümbritseva keskkonnaga soojem (soe õhk on kergem). Endiselt on tähtis, et kõrguse suurenedes keskkonna temperatuur langeks kiiresti, mis ulatus vähemalt 7 km kõrguseni, nagu näeme Stüve diagrammilt (see on põhimõtteliselt atmosfääri alumise osa läbilõige):

Stüve diagramm 13. märtsi kohta Tallinnas. Parempoolne jäme must joon näitab õhutemperatuuri, vasakpoolne aga kastepunkti vertikaalset käiku. Suhteliselt kiire temperatuuri langus kestab umbes 7 km kõrguseni, edasi aeglustub langus ja hiljem muutub vähe.
Allikas
Lisainfot: Stüve diagrammide lugemine (inglise keeles).


Konvektsioonipilved saavad areneda selle kõrguseni, kuhu ulatuvad konvektsioonivoolud. Viimased saavad minna, kuni keskkonna temperatuur langeb piisavalt kiiresti. Tõkkekihtides, kus temperatuur langeb kõrgusega aeglaselt, ei muutu või tõuseb, tõusvad õhuvoolud vaibuvad ja pilved ei saa vertikaalset areneda. Tavaliselt asuvad konvektsioonipilvede tipud nendest tõkkekihtidest mõnisada meetrit madalamal, kuid kui tõusvad õhuvoolud on väga tugevad, siis ulatuvad nende kihtideni ja valguvad laiali – pilve ülaosa muutub alasitaoliseks. Tõkkekihtide kõrgus määrab seega konvektsioonipilvede kõrguse ja äike omakorda saab tekkida pilve vaid siis, kui pilve tipud ulatuvad piisavalt kõrgele, see on vähemalt 5-6 km kõrguseni. Umbes sellise või veidi suurema kõrguse saavutasidki rünksajupilved 13. märtsil.
Konvektsioonivooludele aitas kaasa ka pidev õhurõhu langus.
Pilvede areng algas juba 13. märtsi ennelõunal, kui taevasse tekkis rünkpilvi. Lõunaks olid mõned rünkpilved kasvanud rünksajupilvedeks, mis puistasid kohati väga tihedat lund. Pilvede kiire teke ja vertikaalne areng jätkus kuni õhtuni. Fotosid vaata siit>>>
Pilvede liikumist võib jälgida EMHI radarilt. Lumesadu on radaril alati sinakas või roheline, sest radarikiir ei peegeldu eriti lumelt. Roheline näitab tihedat või tugevat lumesadu. 13. märtsil võis jälgida ka pisikesi kollaseid alasid. Nendes kohtades sadas arvatavasti rahet või rohkelt lumekruupe, sest nendelt peegeldub radarikiir paremini ja seetõttu jääb vastav koht pilves kollasem. Äikest toonud pilv tõi lisaks ülitugevale lumesajule kaasa ka lumekruupe (need sarnanevad natuke rahega, kuid on õhulisemad). Radaripildid 13. märtsist:

Keskpäeva radaripilt näitab võimsaid rünksajupilvi loodest Kesk-Eesti suunas liikumas, ka Tartu kandis sajab tihedat lund, kuid äikest selles pilves polnud.

Õhtune radaripilt. Äikesepilv Tartu kohal.
Allikas

Rünksajupilved olid eredalt nähtavad satelliidipildil (valged tombud). Esitame need pärastlõuna kohta:

Allikas

Nagu näha, arenesid võimsad rünksajupilved ka Soome lõunaosas. Õhtu jooksul pilved hakkasid hajuma ning ilm püsis vaikne. Tekkis härmatis, kohati ka madal udu. Lõuna-Soomest levis kagu poole kiiresti üks pilvemassiiv, kus sadas väga tihedalt lund. Selle saabudes võis märgata pilvepiiri laskumist:

14. märtsi öö Tallinnas. Pilvepiir on kaldu, seda valgustavad linnatuled.
Autori fotod.

Peatselt järgnes tihe lumesadu.
Hommikul sadas paljudes kohtades hooti lund, sest Eesti kohale saabus nõrgeneva tsükloni kese ning endiselt asus mõne km kõrgusel väga külm õhk, mis soodustas konvektsioonivoolusid. 14. märtsi hommikul oli jälle äikest, seekord Otepääl ja Põlvamaal Savernal, kaasnes tugev lumesadu.
15. märtsiks lisandus üha külma õhku tsükloni tagalas ning temperatuur püsis ööpäev läbi kindlalt nullist madalamal.
Niisiis võib öelda, et äike lõi ilma külmaks.

Äikeseteateid on võimalik edastada siin>>>

Lõpetuseks esitame veel EMHI sünoptiku Merike Merilaini kommentaari (muudetud): Laupäeval, 13. märtsil liikus üle Eesti loodest kagusse kella 12-21-ni teist järku külm front. Kõige paremini ja täpsemalt saab sellest ülevaate ja lausa tunnise intervalliga, kui printida ilmakaart (suures mõõtkavas, näiteks Eesti kohta) välja ja joonistada isobaarid peale. Olen nii ennegi teinud, sest suure Põhja-Euroopa kaardil võivad detailid kahe silma vahele jääda.
SECONDARY COLD FRONTS. Sometimes there is a tendency for a trough of low pressure  to  form  to  the  rear  of  a  cold  front,  and  a secondary   cold   front   may   develop   in   this   trough. Secondary  cold  fronts  usually  occur  during  outbreaks of very cold air behind the initial outbreak. Secondary cold fronts may follow in intervals of several hundred miles  to  the  rear  of  the  rapidly  moving  front.  When  a secondary  cold  front  forms,  the  primary  front  usually tends to dissipate and the secondary front then becomes the  primary  front.  Secondary  fronts  usually  do  not occur during the summer months because there is rarely enough temperature discontinuity.

Eelmised artiklid:

Kui täpsed ikkagi on ilmaprognoosid? (04.03.2010) Kui täpsed ikkagi on ilmaprognoosid?Võrdlus ja analüüs nädala ilma kohta

Miks ilmateade valetab? (21.02.2010) Tuisk EmajõelAutori foto Seoses järgmise nädala keeruliste ilmaoludega tasub laiemalt tutvustada huvitavat küsimust ja vastust rubriigist "Küsi Jürilt":

Kuhu merest vesi kaob? (30.01.2010) Foto: Inna Tross "Kuhu merest vesi kaob?" küsib T.E. Hiiumaalt. Vastab Jüri Kamenik.

Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe? (29.01.2010) Foto: Kristi Asi Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe, küsib kylmavares rubriigis "Küsi Jürilt".

Udu võib püsida mitu päeva - kõrgrõhkkond ja inversioon (11.01.2010) Foto: Kaie Avistu Kuna antitsüklonaalne (kõrgrõhu-) ilm püsib järgnevatel päevadel, siis võib udu püsida samuti mitu päeva.

Energiaallikaid leiab ootamatutest kohtades (22.12.2009) Foto: Avo Soidla Energiaallikaid võib leida esmapilgul kõige ootamatumatest kohtadest. Üheks selliseks perspektiivikaks energiaallikaks võib-olla  sademete langemise, täpsemalt vihmaenergia, millel on eeliseid näiteks pilviste ja sajuste päevade puhul ja üldse seal, kus on väike päikeseenergia potentsiaal, kuid sajab piisavalt. Seda energiasaamise võimalust on uurinud näiteks Prantsusmaa teadlased ja saanud küllaltki huvitavaid tulemusi.

Kas orkaan Soome lahel? (21.12.2009) Soome ilmateenistuse radarianimatsioon 15. detsembril oli Soome lahe kohal vägagi huvitav ja pealtnäha hämmastav loodusnähtus. See juhtus 15. detsembril ja pildi on salvestanud Soome meteoroloog (täpsemalt küll üliõpilane) Pauli J. Jokinen. Animatsioonil on näha külaltki intensiivset lumesajuala, mille keskel tekkis pilvedesse pöörlev koht ja isegi silmasarnane moodustis, kus ei olnud sademeid ja taevas oli ajuti selge.

Järsk külmenemine ja järveefekt (15.12.2009) 14. detsembri EMHI ilmakaart 13. detsembril 2009 külmenes ilm märgatavalt. Pikaajalisest keskmisest soojem ilm muutus normist märksa külmemaks. Järsu jahenemise põhjustas arktilise õhumassi sissetung kirdest. Väga külm ilm püsib umbes nädalapäevad ja siis astub mängu järveefekt.

Ebastabiilsus ja võmalik äike 28.-29. novembril 2009. Äikesest külmal poolaastal Eestis. (30.11.2009) Konvektsiooni ja äikest võib-olla Eestis hilissügisel ja talvelgi.

23. novembril oli suure lumetormi aastapäev! (24.11.2009) Lumetorm RaplamaalFoto: janzake 23. novembril 2008 oli Eestis ja naaberriikides ulatuslik ning tavatult tugev lumetorm, mille tõi kohale Ukraina kohal süvenenud lõunatsüklon.

Miks on Pandiveres talvine? (18.10.2009) Esimene lumi 17. oktoobril 2009Foto: Kalvi Palling Juba kolmandat päeva  (16.-18. oktoober 2009) on Pandivere kõrgustiku piirkonnas suuremal või vähemal määral sadanud lund.

Udu moodustumine Tartus 15. oktoobri õhtul 2009. aastal (16.10.2009) Kirjeldus radiatsiooniudu moodustumisest Tartu näitel.

Milline on pilvede mõju ilmastikule ja kliimale? Probleemküsimused ja mõned näited (15.10.2009)

23. ja 24. septembri ilmast (26.09.2009) Viimastel päevadel on läänevool väga kiire olnud, mida põhjustavad Eestist kaugel liikuvad sügavad tsüklonid. Kiire õhuvoolu tõttu on ilm muutlik ja ühesugune ilm ei püsi kaua. Samas on senini üsna soe olnud ja öökülmasid ei ole.

Läinud paari päeva ja lähiaja ilmast (24.09.2009) Eesti ilm on muutlik ja sageli üllatusterohke ning on seda ka edaspidi. Alati ei jõuagi ilmaga sammu pidada! Tartu taevas 24. septembril. Autori foto

Hoovihmad ja äikesevõimalus 24. septembril (23.09.2009) 23. septembri pärastlõunane taevas Tartus. Autori foto. Täiendatud kl 0.55: lisasin väikese prognoosi lähiaja ilmast diagrammide alla! Neljapäeval on oodata muutlikku ja isegi heitlikku ilma hoovihmadega ning on praeguse aja kohta suur äikese võimalus. Põhjuseks on jaheda õhu sissetung (külm front ja seejärel jahedama õhu advektsioon).

Miks on nii? Mis on nende nähtuste põhjusteks? (19.09.2009) Foto 2009.a. pilvepiltide galeriistAutor Pille Riin Pettai Meid ümbritsev maailm on täis mitmesuguseid nähtuseid, mis on nii igapäevased, et enamasti nendele asjadele ei mõtlegi. Aga kui hakata mõtlema, siis need igapäevased ja lihtsad asjad ei pruugigi enam nii lihtsad olla või ei oska selgitada, milles asi.

Tuulevihin vee kohal (18.09.2009) Sõru sadamasse sisenedes laeva ees 16.09.2009 kell 15.51.00Foto: Peeter Puusild Tähelepanelik reisija pildistas üht esmapilgul arusaamatut nähtust. Lähemal vaatamisel selgub, et tegemist on tuulekeerise tekitatud veepritsmete pilvega

Miks on talved külmemad kui suved? (18.09.2009) Foto: Mall Värva Kohe tuleb meelde kliima ja aastaaegade vaheldumine. Millest need aga tekivad/sõltuvad?

Kuidas tekivad pilved? (17.09.2009) Foto 2009.a. pilvepiltide galeriistAutori kasutajanimi yllatusee  Pilvede täpne füüsikaline tekkemehhanism ei ole teada, kuid üldjoontes on probleem justkui hästi lahendatud.

Kas äikesepilved ja tsüklonid liiguvad vastu tuult? Miks? (16.09.2009) Foto: Aleksandr Grafski Sageli öeldakse, et äikesepilv liigub vastutuult. Ka enne tsüklonit ei puhu ju tuul madalrõhu poolt, vaid kuskilt mujalt. Milles on asi?

Kas kuu kiirgab ise valgust? Kuidas seda tõestada? (15.09.2009) Foto: Kaie Avistu Kuu ise ei kiirga valgust, vaid peegeldab sinna saabunud päikesevalgust.

Miks (suurtest) järvedest voolab välja üks jõgi, kuid sisse tavaliselt palju jõgesid? (15.09.2009) EmajõgiFoto 2008.a. pilvepiltide galeriistAutor Ingeborg Johanson Eesti kõige suuremad järved on Peipsi-Pihkva ja Võrtsjärv. Nendesse järvedesse voolab sisse hulgaliselt jõgesid, kuid mõlemast välja vaid üks, vastavalt Narva ja Suur-Emajõgi. Milles on asi?

Mitu värvi on vikerkaarel? (15.09.2009) Foto: Leili Valdmets Vikerkaarel saab selgesti eristada tegelikult 9 värvust – lisaks traditsioonilisele 7 värvusele on veel infrapunane ja ultraviolett.

Miks on tihti sajupilved tumedad, kuid rünkpilved pigem heledad? (11.09.2009) Valged rünkpilved 2009. aasta pilvepiltide galeriistAutori kasutajanimi petser96 Vihmapilved on tavalised paksemad ja tihedamad ning võiks arvata, et valgus lihtsalt neeldub.

Miks kaugusse viivad rööpad läheksid justkui kokku? (11.09.2009) Foto: Kertu Kipper Kui me vaatame kaugusesse minevaid sirgeid rööpaid, siis tunduks justkui, nagu need läheneksid üksteisele kuni mingis punktis saavad kokku.

Miks pilve tagant väljuvad „päikesekiired“ tunduvad laiali minevat? (11.09.2009)

Miks tekivad enne tsükloni või frondi tulekut pilved? (11.09.2009) Foto 2009. aasta pilvefotokonkursi galeriistautori kasutajanimi pepsy  Pilved tekivad peaaegu alati tõusva õhu tõttu.

Miks pilved kipuvad õhtuti hajuma? (10.09.2009) Foto: Lea Marmor Miks pilved (eriti konvektsioonipilved) kipuvad õhtuti hajuma?  

Miks on sügisel ja talvel pilved madalamal kui suvel? (03.09.2009) Foto: Eduard Zentšik Pilvede alumise pinna kõrgus ja madalate pilvede osakaal on seotud suhtelise õhuniiskusega.

Ühest väga ammusest ja erakordsest augustitormist (03.09.2009) 1967. aasta augustitormi ikka teatakse - vanemad inimesed mäletavad ja sellest on ka palju räägitud - kirjutatud. 1890. aasta augustitorm on aga vajunud unustuse hõlma.  Seda ammust sündmust uuris Jüri Kamenik.

Mis on päikesehoog? (17.08.2009) Päikesehooks nimetatakse sellist ilma, kui sajab vihma ja samal ajal paistab päike. Üsna tavaline on see niiskes ja muutliku ilmastikuga kliimas, nagu näiteks Eestis. Praeguse ebapüsiva ilmastiku perioodil võib päevas isegi mitut päikesehoogu näha.

Äikesed ja rahe 13.-15.8.2009 (15.08.2009) Ebapüsiv ilm ja mõned olulised tähelepanekud. Kui soovite täpselt teada, mis ilma Teie asukohas on oodata, juhul kui valitseb ebapüsivus, on ainus võimalus jälgida pidevalt pilvi ja nende arengut ning liikumist.

Taevasse tasub vaadata ka siis, kui ilm on rahulik ja igav! (28.07.2009) Kuigi ilma peetakse igas olukorras sobilikuks jututeemaks, on viimased paar päeva olnud pealnäha rahulikud ja igavad, polekski nagu ilmateemadel millestki rääkida. Tasub pöörata pilk taevasse, pilved jutustavad nii mõndagi!

Äikesejaht 24. juulil 2009 (26.07.2009) Juba nädala alguses olid prognoosid 24. juuli suhtes äikese suhtes soodsad või väga soodsad. Miks ohtliku ilma ennustus siiski ei täitunud? Põhjus oli selles, et Eestis läks üle juba liitunud front – oklusioonifront aga ei põhjustanud enam midagi märkimisväärset.

Äikesed 25. juulil (26.07.2009) Kuna 24. juulil Eestisse saabunud madalrõhkkond ei kiirustanud lahkumisega, siis kujunes 25. juuligi konvektsioonile soodsaks.

Äikesejaht 19. juulil (22.07.2009) Fotod ja videod: Tarmo Tanilsoo

Teisipäev tõi äikese, rahe ja järjekordsed helkivad ööpilved (22.07.2009) Äikest ennustasid juba eelmisel õhtul taevasse tekkinud pilved ning konvektsioonipilvede säilimine õhtul.

Suurte juulitormide tähtpäev! (22.07.2009) Foto 2004. aasta äikesest Äikesejahi galeriistautori kasutajanimi lorrap 16.-18. juulil oli aastapäev suurtel juuliäikestel, mis leidsid aset 2001. aastal. Paljudel nendel äikestel oli lõunamaine jõud ning need tekitasid palju kahju, hirmu ja ka värvikaid mälestusi.

Äikesejaht 16. juulil 2009 (17.07.2009) 16. juunil käisid äikesejahil Jüri Kamenik ja Tarmo Tanilsoo.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam