•  

Elurikkus on meie jõukuse, tervise ja heaolu allikas (21.05.2010 12:06)

Ürgmets:)
Pilt on tehtud Tallinnas, endise Mustjõe suvemõisa pargi tiigi ääres. Pildistatud 18.05.10
Foto: Peep Loorits

Laupäeval, 22. mail on rahvusvaheline elurikkuse ehk looduse mitmekesisuse päev, mil eriliselt keskendutakse elurikkuse tähtsusele riikide arengus, teatab Keskkonnaministeerium.

Maailmas on kirjeldatud umbes 1,8 miljonit liiki, kuid teadlaste hinnangul on neid üle 10 miljoni. Taimed, linnud ja imetajad on suhteliselt hästi uuritud, kuid näiteks selgrootute hulgas või merekeskkonnas on veel palju avastada.

Eestis on teada ligi 26 600 liiki, kuid tegelik arv võib küündida 40 000ni. Meil on kindlaks tehtud üle 350 linnuliigi, 75 kala- ja 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid. Eestis kasvab ligi 1450 liiki soontaimi, 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid.

Mida rohkem on liike ja nende elupaiku, seda tervemad ja jõukamad me oleme. Elurikkusest, millel tugineb ökosüsteemide tootmisvõime, sõltub meie toit, eluase, puhas õhk, vesi jne. Paraku on inimtegevuse tagajärjel suurenenud liikide kadu. Ohustatud on paljud liigid, näiteks viiendik imetajatest ja kolmandik kahepaiksetest. Ligi 60% maa ökosüsteemide seisund on viimase poolesaja aasta jooksul halvenenud. Põllumajanduse laienemise ja monokultuurseks muutumisega on kadunud mitmed taimekultuurid ja loomatõud – nendest sõltub aga otseselt meie toiduga kindlustatus.

Äsja ÜRO eestvõttel ilmunud elurikkuse raport “Global Biodiversity Outlook 3” rõhutab, et kui inimkond soovib ellu jääda, peame kõigis majandussektorites arvestama elurikkuse säästva kasutusega. (Vaata.)

Elurikkus on tähtis ka kliima kujundamisel ja kliimamuutuste negatiivsete mõjude leevendamisel. Näiteks metsad, rohumaad või märgalad on olulised süsiniku sidujad ja talletajad. Samas võivad kliimamuutused sajandi lõpuks hävitada kuni kolmandiku liikidest.

Riigid pingutavad selleks, et kaasa aidata elurikkuse säilitamisele ja taastamisele. Umbes 12% maakera pindalast on võetud kaitse alla. Eesti on seotud üle-euroopalise kaitsealade võrgustikuga Natura 2000, mis on suurendanud meie kaitstavate alade pindala 11%-lt 18%-ni. Riikliku kaitse all on 570 liiki. Tegeleme ka mitmete liikide, nt kõre, harivesiliku või Euroopa naaritsa asurkondade taastamisega. Samuti on loodud võimalused säästlikuks looduskasutuseks, sest toetatakse pool-looduslike koosluste hooldamist ning Natura aladel kaitsepiirangute tõttu saamata jäänud tulu kompenseeritakse põllu- ja metsamaade kasutajatele.

Elurikkuse päeval, 22. mail korraldab Keskkonnaamet üle Eesti matku kaitsealadele. Rõhutamaks elurikkuse üleilmset olulisust, on ÜRO selle aasta kuulutanud rahvusvaheliseks elurikkuse aastaks. Eesti tähistab tänavu 100 aasta möödumist esimese kaitseala moodustamisest. Vaata.

Eelmised artiklid:

Halb ilm raskendab naftasaaste kogumist Mehhiko lahel (02.05.2010) Õlireostus Mehhiko lahel Tormine ilm Mehhiko lahel tõukab naftaplatvormiga Deepwater Horizon toimunud õnnetuse tagajärjel merre voolavat tohutut õlilaiku USA ranniku suunas ning takistab selle kogumist.

Täna on maailma veepäev: Maailmas vajatakse puhtamat vett (22.03.2010) Kevadised veedFoto: Lea Marmor Täna, 22. märtsil tähistatakse ÜRO algatusel maailma veepäeva, mille selle aasta teemaks on „Puhas vesi tervele maailmale“, teatab Keskkonnaministeerium.

Veepuudus maailmas süveneb (16.03.2010)

Kliimaandmeid hakatakse täpsemalt edastama (26.02.2010)

Uurimus näitab, et tuuled on muutunud nõrgemaks (08.01.2010) Foto: Lea Marmor Rootsi ilmateenistuse SMHI uusimad uuringud näitavad, et Rootsi pole viimase saja aasta jooksul tuulisemaks muutunud. Tuulekliima on väga muutlik, kuid nõrk tendents on pigem sinnapoole, et vähenemas on nii keskmine tuule kiirus kui tuuleenergia potensiaal riigi põhjaosas.

Kopenhaageni kliimakõnelused jätkuvad kõrgemal tasemel (11.12.2009) Foto: Julia Pajumäe Teisipäevast, 15.-18. detsembrini võtab keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kopenhaagenis osa ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte kõrgetasemelisest kohtumisest, mille eesmärk on saavutada uus ülemaailmne kliimakokkulepe, teatab Keskkonnaministeerium.

Lõppev aastakümme võib kujuneda ilmavaatluste ajaloo kõige soojemaks (08.12.2009) Temperatuuri trend 1850-2009 Lõppev aasta võib tulla kümne kõige soojema aasta hulka alates ilmaandmete kogumise algusest 1850. aastal, teatab WMO. Aastad 2000-2009 võivad aga kujuneda kõige soojemaks aastakümneks.

44 linna liitusid Hamburgi kliimakonverentsi deklaratsiooniga (18.11.2009) Foto: Peep Loorits 16.-18. novembrini Hamburgis toimunud kliimakonverentsil võeti vastu deklaratsioon, mis sisaldab seitset fakti, seitset kohustust ja seitset üleskutset madalama süsinikuheitmete vähendamiseks.

Homme allkirjastatakse Hamburgi kliimakonverentsi deklaratsioon (17.11.2009) Foto: eha39 Käesoleval nädalal toimub Hamburgis kliimakonverents, mille raames allkirjastakse deklaratsioon, mis sisaldab seitset fakti, seitset kohustust ja seitset üleskutset madalama süsinikuheitmete vähendamisega seoses.

Saksamaal toimus viies Euroopa ohtlike tormide konverents (19.10.2009) Autori fotod Viies Euroopa ohtlike tormide konverents (European Conference on Severe Storms, ECSS) toimus 11-16. oktoobrini Lõuna-Saksamaal Landshuti linnas.

Maailmameri oli tänavu suvel rekordiliselt soe (17.09.2009) Maailmamere pinnavee temperatuur oli tänavu suvel kõrgeim selle mõõtmise alustamisest 1880. aastal, teatab USA riiklik kliimaandmete kogumise keskus NCDC.

Rahvusvaheline osoonipäev keskendub riikide koostööle (14.09.2009) Pilt: NASA Kolmapäeval, 16. septembril tähistab ligi paarsada riiki üle maailma juba 15. korda rahvusvahelist osoonipäeva, mis tänavu möödub deviisi all: “Ühtne osalemine: Osoonikihi kaitse ühendab maailma”, teatab Keskkonnaministeerium.

Maailmameri oli juulis rekordiliselt soe (18.08.2009) Foto: Inna Tross USA riikliku ookeani ja atmosfääri administratsiooni (NOAA) kliimaandmete keskuse teatel oli tänavu juulis ookeanide pinnatemperatuur kõrgeim andmete kogumise algusest, 1880. aastast alates. Samuti kui möödunud juuniski, oli ookeanide vesi keskmisest (16,4 °C) 0,59 kraadi soojem. Eelmine rekord pärineb 1998. aastast

Maailmameri on soojem kui kunagi varem (22.07.2009) Foto: Peep Loorits USA riikliku ookeani ja atmosfääri administratsiooni (NOAA) kliimaandmete keskuse teatel oli tänavu juunis ookeanide pinnatemperatuur kõrgeim andmete kogumise algusest, 1880. aastast alates.

Eesti parandab kasvuhoonegaaside arvestamise süsteemi (02.04.2009) Foto: Joonas Kokamägi 2009. aastal viib Keskkonnaministeerium koostöös Soome Statistikaameti ja Soome Keskkonnaministeeriumiga läbi ühisprojekti, millega paraneb arvepidamine Eesti kasvuhoonegaaside üle, teatab Keskkonnaministeerium.

Pühapäeval on ülemaailmne veepäev (21.03.2009) Foto: Karin LimbakPuma Aqua fotokonkursi galeriist Pühapäeval, 22. märtsil tähistatakse ÜRO eestvõttel iga-aastast ülemaailmset veepäeva, mille tänavune põhiteema on piiriveekogud ja nende kasutamine, teatab Keskkonnaministeerium.

Globaalne soojenemine jätkub 2020. aastani? (06.03.2009) Praegune globaalne soojenemine  kestab kuni 2020. aastani, seejärel algab pidev jahenemine, vahendab uudisteagentuur REGNUM Venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliiget, Arhangelski teaduskeskuse presiidimi esimeest Feliks Judaškinit.

Miks on päikesetõusu ajal kõige külmem? (21.02.2009)

Jaanuar oli terves maailmas soojuselt seitsmendal kohal (19.02.2009) Lõppenud jaanuar oli ilmavaatluste ajaloos alates 1880. aastast terves maailmas soojuse poolest seitsmendal kohal, teatab USA Riikliku Ookeani ja Atmosfääri Administratsiooni kliimaandmete keskus NCDC.

Kus on ilmaparadiis ja kõige mõnusam elada? (28.01.2009) Kanaari saarestikus asuval Tenerifel veebruarisFoto: ilm.ee Kus on ilma poolest terves maailmas kõige mõnusam elada? Gismeteo.ru kirjutab, et mugava enesetunde jaoks ei tohiks meteoroloogilised parameetrid tugevasti kõikuda. Kui otsida sellist paika maailmas temperatuuri järgi, siis peaks see asuma kusagil ookeanis ekvaatori lähedal. Aga seal toimuvad tugevad konvektiivsed protsessid ja kuigi temperatuur kõigub vaid mõne kraadi ümber ning aastaajad ei vaheldu, teevad paduvihmad, tugevad äikesed ja ebastabiilsed tuuled ilmad küllaltki kapriisseks.

Möödunud aastal toimus maailmas 321 loodusõnnetust (26.01.2009) Katastroofiepidemioloogia Uurimiskeskuse CRED teatel toimus 2008. aastal maailmas 321 loodusõnnetust, kus kaotas elu 235 816 inimest, kannatada sai 211 miljonit inimest ning kuludeks arvutati 181 miljardit USD.

Tuulepargid Hiiumaale - kas pärlid sigadele või klaashelmed indiaanlastele? (13.01.2009) Foto: Leho Kikas Mida selle pealkirjaga mõtlesin? Indiaanlastelt osteti Manhattan 350 aastat tagasi ära klaashelmeste eest. Kas hiidlased on tänapäeva aborigeenid, keda saab värviliste riideribade ja klaashelmestega meelitades ninapidi vedada, kes vaatavadki käed rüpes pealt, kuidas nende põline kodukoht JOKK meetoditega omavalitsusi survestades põlisrahvalt ära võetakse? Kas järjekordne „hääletu alistumine“? Või peaks tõesti tegu olema hoopis pärlitega hiidlaste ees, nagu väidab Ülo Pärnits koos oma Putini semudest sõpradega? Mis siis on valesti ja kust poolt tuul haisu toob

Lõppev aasta oli maailma ilmavaatluste ajaloos soojuselt 10. kohal (17.12.2008)

EL Keskkonnanõukogu püüab peatada metsade hävimist (08.12.2008)

Poolas arutavad riigid ülemaailmseid kliimamuutuste küsimusi (28.11.2008)

Metsad aitavad võidelda kliimamuutustega (03.11.2008)

Kliima soojenemise küsimuses on kaks vastandlikku leeri (21.10.2008)

Keskkonnanõukogu arutab taas kliimamuutustega seonduvaid küsimusi (20.10.2008)

Fondihalduritele tuleb appi ilmateenistus (15.10.2008)

Kliimasoojenemine teeb sügised vähem värvikirevaks (13.10.2008)

2008. aasta esimeses pooles on looduskatastroofides hukkunud üle 230 000 inimese (08.10.2008)

Osooniauk on käesoleval aastal suurem kui möödunud aastal (17.09.2008)

Uus päikese aktiivsuse tsükkel võib viia sotsiaalsete vapustusteni (03.09.2008)

Vihmasajud võivad mõjutada joogivee kvaliteeti (03.09.2008)

Globaalselt oli juuli tavapärasest soojem (19.08.2008)

Keskkonnanõukogu jätkab kliima-ja energiapaketi arutelu (02.07.2008)

18. juuni on polaaralade maapinna ja eluslooduse päev (17.06.2008)

Kevad oli terves maailmas keskmisest soojem (16.06.2008)

Keskkonnanõukogu käsitleb kliimat, energiat, ja GMO-sid (04.06.2008)

Kliimamuutus mõjutab Läänemere ökoloogiat (28.05.2008)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam