•  

Metsatulekahjud on seotud kliimamuutustega (29.09.2010 15:09)

NASA satelliidipilt metsatulekahjudest maailmas

Tänavusel suvel levisid metsatulekahjud tiheda suitsuga maad kattes ja külasid hävitades Venemaa 22. piirkonnas. Septembris toimusid samalaadsed, kuid väiksemamahulised tulekahjud Colorado osariigis USA-s, kirjutab Michael Finneran NASA Langley uurimiskeskusest.

See on vaid jäämäe tipp, sest terves maailmas toimub igal ajahetkel suuremaid ja väiksemaid tulekahjusid. Lisaks ilmselgele kahjule, mida need toovad inimese tervisele, on biomassi põlemine üks osaline globaalse soojenemise valemis. Põhjapoolsetel laiuskraadidel on metsatulekajud üheks Maa soojenemise sümptomiks.

"Me juba näeme esimesi kliimasoojenemise märke ja metsatulekahjud on osa sellest," ütles Dr. Amber Soja, NIA (National Institute of Aerospace) biomassi põlemise ekspert.

Uuringud näitavad, et globaalse soojenemise tõttu kuumenenud Maal saavad metsatulekahjud olema sagedasemad ja suuremad. Tulekahjud tekitavad õhus edasi kanduvaid tahkeid osakesi ja kasvuhoonegaase, mis planeeti soojendavad.

Inimeste süüdatud
Üldlevinud arusaam on, et metsatulekahjusid põhjustavad enamaltjaolt looduslikud tegurid, nagu näiteks välk.  NASA biomassi põlemise uuringuid juhtinud Dr. Joel Levine Langley uurimiskeskusest väidab, et tõde on vastupidine. "Me leidsime, et 90% biomassi põlengutsest on inimtekkeline", ütles ta.

Levine ja teised Langley keskuse poolt juhitavatest biomassi põlemise uuringutest osavõtjad sõitsid ringi metsatulekahjude aladel Kanadas, Californias, Venemaal, Lõuna-Aafrikas, Mehhikos ja märgaladel NASA Kennedy-nimelises kosmosekeskuses Floridas.

Joel Levine lisas, et biomassi põlemine moodustab 30% aastasest süsinikdioksiidi kogusest atmosfääris, mis on globaalse soojenemise peamine põhjus.

Esimesena dokumenteeris metsatulekahjude poolt tekitatud gaase, sh. süsinikdioksiidi Nobeli 1995.a. keemiapreemia  laureaat Dr. Paul F. Crutzen, kes lisas, et kaasaegsed üleilmsed hinnangud ühtivad küllaltki hästi varasemastega.

Enim on löögi all põhjapiirkonnad.
Kas biomassi põlemine on tõusuteel, pole selge, kuid see levib põhjapoolsetele laiuskraadidele, kus metsaalad koosnevad suuresti soodest ja okaspuudmetsadest. Põhjus on sellest, et erinevalt troopikast saavad soojenevad põhjapiirkonnad vähem sademeid ja muutuvad vastuvõtlikumaks metsatulekahjudele. Okaspuude okkad on ladestunud aja jooksul sügavatesse orgaanilistesse kihtidesse, mis on suurepärane kütus. Põlev turvas muudab õhu kvaliteedi nii halvaks, et see võib viia inimeste haigestumise ja isegi surmani.

Tulekahjud erinevates ökosüsteemides põlevad erinevatel temperatuuridel sõltuvalt biomassi struktuurist ja selle niiskusesisaldusest. Põlev biomass varieerub väga õhukesest ja kuivast savannirohust väga tihedate ja niiskete metsamassiivideni troopikas, parasvöötmes ja põhjaaladel.

Põlemisjääkide teke sõltub põlemise temperatuurist - näiteks õhukese ja kuiva rohuga savannis põleb kõik täielikult ja õhku paiskub peamiselt süsinikdioksiid. Hõõguval põlemisel niisketel metsaaladel ja turbarabades täielikku põlemist ei toimu ja paks suits sisaldab rohkem saasteained, nagu näiteks vingugaasi.

Põhjapoolsemad põlengud on soojemad ja toodavad rohkem saasteaineid pinnaühiku kohta.

Jube kogemus
"Suurte metsapõlengute lähedal olemine on ainulaadne kogemus," ütles Joel Levine. "Suits on nii paks, et paistab nagu oleks videvik. See blokeerib päikese ja tundub nagu oleksid teisel planeedil. See on väga jube kogemus".

Venemaa tänavused metsatulekahjud arvatakse olevat põhjustatud kliimasoojenemisest, mis tegi möödunud suve rekordiliselt soojaks. Kuuma suvega kaasnes ka suurem äikeste arv, mis on peamine looduslik metsasüütaja.

Dr. Soja loodab, et Venemaa toetab teiste riikide jõupingutusi kliimamuutuste leevendamisel - erinevalt Venemaa pikaajalisest seisukohast, et inimtegevusest põhjustatud kliimamuutust ei ole toimunud,  ütles president Dmitri  Medvedev eelmisel kuul, et meie planeedil praegu toimuv peaks olema äratushelinaks kõigile riigipeadele ja ühiskondlike organisatsioonide juhtidele energilisemaks kliimamuutustega võitlemiseks.

 

 

 

Eelmised artiklid:

Arktika merejää on saavutanud tänavuse miinimumtaseme (21.09.2010) Jää Antarktikas 3.sept. 2010Pilt: NASA Goddard's Scientific Visualization Studio Arktika merejää jõudis 10. septembril oma iga-aastase minimaalse ulatuseni, teatab USA ilmateenistuse lume- ja jääandmete keskus NSIDC.

Rahvusvaheline koostöö osoonikihi kaitsel hoiab ära miljoneid haigusjuhtumeid (15.09.2010) Osooni lõhna võib tunda pärast äikest15.07.2010 Maardus kell 19.35Foto: Aleksandr Grafski Neljapäeval, 16. septembril on rahvusvaheline osoonipäev, mis tänavu keskendub sellele, kuidas riigid ühiselt ja kõige paremal tasemel saaksid täita osoonikihi kaitseks kokkulepitud nõudeid ning seeläbi vähendada ohtu inimestele ja keskkonnale, teatab Keskkonnaministeerium.

Kliima muutumisega kaasneb kuumade suvede tõenäosus (07.09.2010) Foto: Eduard Zentsik Kliima soojenemise tõttu muutuvad suved senisest soojemaks, kirjutab Soome ilmateenistus FMI.

Tulemas on külmad ja lumised talved (12.06.2010) TalvepäevFoto jaanuarikuu galeriistAutor Kaie Avistu Soojenev Arktika kliima mõjutab õhurõhku põhjapoolusel ja suunab tuulte liikumist meie planeedil. Oodata on rohkem külmi ja lumiseid talvi Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerika kirdeosas, räägiti eile Oslos polaarteaduste konverentsil.

Orkaanid versus naftaleke (31.05.2010) Õlireostuse paiknemine 30. mail. Kaart: BP NOAA vastas hiljuti küsimustele, mis puudutavad Mehhiko lahe keskkonna troopilist arengut ja  kas õlireostus mängib rolli tänavuse aasta Atlandi ookeani orkaanihooajal.

Elurikkus on meie jõukuse, tervise ja heaolu allikas (21.05.2010) Ürgmets:)Pilt on tehtud Tallinnas, endise Mustjõe suvemõisa pargi tiigi ääres. Pildistatud 18.05.10Foto: Peep Loorits Laupäeval, 22. mail on rahvusvaheline elurikkuse ehk looduse mitmekesisuse päev, mil eriliselt keskendutakse elurikkuse tähtsusele riikide arengus, teatab Keskkonnaministeerium.

Halb ilm raskendab naftasaaste kogumist Mehhiko lahel (02.05.2010) Õlireostus Mehhiko lahel Tormine ilm Mehhiko lahel tõukab naftaplatvormiga Deepwater Horizon toimunud õnnetuse tagajärjel merre voolavat tohutut õlilaiku USA ranniku suunas ning takistab selle kogumist.

Täna on maailma veepäev: Maailmas vajatakse puhtamat vett (22.03.2010) Kevadised veedFoto: Lea Marmor Täna, 22. märtsil tähistatakse ÜRO algatusel maailma veepäeva, mille selle aasta teemaks on „Puhas vesi tervele maailmale“, teatab Keskkonnaministeerium.

Veepuudus maailmas süveneb (16.03.2010)

Kliimaandmeid hakatakse täpsemalt edastama (26.02.2010)

Uurimus näitab, et tuuled on muutunud nõrgemaks (08.01.2010) Foto: Lea Marmor Rootsi ilmateenistuse SMHI uusimad uuringud näitavad, et Rootsi pole viimase saja aasta jooksul tuulisemaks muutunud. Tuulekliima on väga muutlik, kuid nõrk tendents on pigem sinnapoole, et vähenemas on nii keskmine tuule kiirus kui tuuleenergia potensiaal riigi põhjaosas.

Kopenhaageni kliimakõnelused jätkuvad kõrgemal tasemel (11.12.2009) Foto: Julia Pajumäe Teisipäevast, 15.-18. detsembrini võtab keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kopenhaagenis osa ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte kõrgetasemelisest kohtumisest, mille eesmärk on saavutada uus ülemaailmne kliimakokkulepe, teatab Keskkonnaministeerium.

Lõppev aastakümme võib kujuneda ilmavaatluste ajaloo kõige soojemaks (08.12.2009) Temperatuuri trend 1850-2009 Lõppev aasta võib tulla kümne kõige soojema aasta hulka alates ilmaandmete kogumise algusest 1850. aastal, teatab WMO. Aastad 2000-2009 võivad aga kujuneda kõige soojemaks aastakümneks.

44 linna liitusid Hamburgi kliimakonverentsi deklaratsiooniga (18.11.2009) Foto: Peep Loorits 16.-18. novembrini Hamburgis toimunud kliimakonverentsil võeti vastu deklaratsioon, mis sisaldab seitset fakti, seitset kohustust ja seitset üleskutset madalama süsinikuheitmete vähendamiseks.

Homme allkirjastatakse Hamburgi kliimakonverentsi deklaratsioon (17.11.2009) Foto: eha39 Käesoleval nädalal toimub Hamburgis kliimakonverents, mille raames allkirjastakse deklaratsioon, mis sisaldab seitset fakti, seitset kohustust ja seitset üleskutset madalama süsinikuheitmete vähendamisega seoses.

Saksamaal toimus viies Euroopa ohtlike tormide konverents (19.10.2009) Autori fotod Viies Euroopa ohtlike tormide konverents (European Conference on Severe Storms, ECSS) toimus 11-16. oktoobrini Lõuna-Saksamaal Landshuti linnas.

Maailmameri oli tänavu suvel rekordiliselt soe (17.09.2009) Maailmamere pinnavee temperatuur oli tänavu suvel kõrgeim selle mõõtmise alustamisest 1880. aastal, teatab USA riiklik kliimaandmete kogumise keskus NCDC.

Rahvusvaheline osoonipäev keskendub riikide koostööle (14.09.2009) Pilt: NASA Kolmapäeval, 16. septembril tähistab ligi paarsada riiki üle maailma juba 15. korda rahvusvahelist osoonipäeva, mis tänavu möödub deviisi all: “Ühtne osalemine: Osoonikihi kaitse ühendab maailma”, teatab Keskkonnaministeerium.

Maailmameri oli juulis rekordiliselt soe (18.08.2009) Foto: Inna Tross USA riikliku ookeani ja atmosfääri administratsiooni (NOAA) kliimaandmete keskuse teatel oli tänavu juulis ookeanide pinnatemperatuur kõrgeim andmete kogumise algusest, 1880. aastast alates. Samuti kui möödunud juuniski, oli ookeanide vesi keskmisest (16,4 °C) 0,59 kraadi soojem. Eelmine rekord pärineb 1998. aastast

Maailmameri on soojem kui kunagi varem (22.07.2009) Foto: Peep Loorits USA riikliku ookeani ja atmosfääri administratsiooni (NOAA) kliimaandmete keskuse teatel oli tänavu juunis ookeanide pinnatemperatuur kõrgeim andmete kogumise algusest, 1880. aastast alates.

Eesti parandab kasvuhoonegaaside arvestamise süsteemi (02.04.2009) Foto: Joonas Kokamägi 2009. aastal viib Keskkonnaministeerium koostöös Soome Statistikaameti ja Soome Keskkonnaministeeriumiga läbi ühisprojekti, millega paraneb arvepidamine Eesti kasvuhoonegaaside üle, teatab Keskkonnaministeerium.

Pühapäeval on ülemaailmne veepäev (21.03.2009) Foto: Karin LimbakPuma Aqua fotokonkursi galeriist Pühapäeval, 22. märtsil tähistatakse ÜRO eestvõttel iga-aastast ülemaailmset veepäeva, mille tänavune põhiteema on piiriveekogud ja nende kasutamine, teatab Keskkonnaministeerium.

Globaalne soojenemine jätkub 2020. aastani? (06.03.2009) Praegune globaalne soojenemine  kestab kuni 2020. aastani, seejärel algab pidev jahenemine, vahendab uudisteagentuur REGNUM Venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliiget, Arhangelski teaduskeskuse presiidimi esimeest Feliks Judaškinit.

Miks on päikesetõusu ajal kõige külmem? (21.02.2009)

Jaanuar oli terves maailmas soojuselt seitsmendal kohal (19.02.2009) Lõppenud jaanuar oli ilmavaatluste ajaloos alates 1880. aastast terves maailmas soojuse poolest seitsmendal kohal, teatab USA Riikliku Ookeani ja Atmosfääri Administratsiooni kliimaandmete keskus NCDC.

Kus on ilmaparadiis ja kõige mõnusam elada? (28.01.2009) Kanaari saarestikus asuval Tenerifel veebruarisFoto: ilm.ee Kus on ilma poolest terves maailmas kõige mõnusam elada? Gismeteo.ru kirjutab, et mugava enesetunde jaoks ei tohiks meteoroloogilised parameetrid tugevasti kõikuda. Kui otsida sellist paika maailmas temperatuuri järgi, siis peaks see asuma kusagil ookeanis ekvaatori lähedal. Aga seal toimuvad tugevad konvektiivsed protsessid ja kuigi temperatuur kõigub vaid mõne kraadi ümber ning aastaajad ei vaheldu, teevad paduvihmad, tugevad äikesed ja ebastabiilsed tuuled ilmad küllaltki kapriisseks.

Möödunud aastal toimus maailmas 321 loodusõnnetust (26.01.2009) Katastroofiepidemioloogia Uurimiskeskuse CRED teatel toimus 2008. aastal maailmas 321 loodusõnnetust, kus kaotas elu 235 816 inimest, kannatada sai 211 miljonit inimest ning kuludeks arvutati 181 miljardit USD.

Tuulepargid Hiiumaale - kas pärlid sigadele või klaashelmed indiaanlastele? (13.01.2009) Foto: Leho Kikas Mida selle pealkirjaga mõtlesin? Indiaanlastelt osteti Manhattan 350 aastat tagasi ära klaashelmeste eest. Kas hiidlased on tänapäeva aborigeenid, keda saab värviliste riideribade ja klaashelmestega meelitades ninapidi vedada, kes vaatavadki käed rüpes pealt, kuidas nende põline kodukoht JOKK meetoditega omavalitsusi survestades põlisrahvalt ära võetakse? Kas järjekordne „hääletu alistumine“? Või peaks tõesti tegu olema hoopis pärlitega hiidlaste ees, nagu väidab Ülo Pärnits koos oma Putini semudest sõpradega? Mis siis on valesti ja kust poolt tuul haisu toob

Lõppev aasta oli maailma ilmavaatluste ajaloos soojuselt 10. kohal (17.12.2008)

EL Keskkonnanõukogu püüab peatada metsade hävimist (08.12.2008)

Poolas arutavad riigid ülemaailmseid kliimamuutuste küsimusi (28.11.2008)

Metsad aitavad võidelda kliimamuutustega (03.11.2008)

Kliima soojenemise küsimuses on kaks vastandlikku leeri (21.10.2008)

Keskkonnanõukogu arutab taas kliimamuutustega seonduvaid küsimusi (20.10.2008)

Fondihalduritele tuleb appi ilmateenistus (15.10.2008)

Kliimasoojenemine teeb sügised vähem värvikirevaks (13.10.2008)

2008. aasta esimeses pooles on looduskatastroofides hukkunud üle 230 000 inimese (08.10.2008)

Osooniauk on käesoleval aastal suurem kui möödunud aastal (17.09.2008)

Uus päikese aktiivsuse tsükkel võib viia sotsiaalsete vapustusteni (03.09.2008)

Vihmasajud võivad mõjutada joogivee kvaliteeti (03.09.2008)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam