•  

Orkaanid versus naftaleke (31.05.2010 11:57)

Õlireostuse paiknemine 30. mail. Kaart: BP

Vaata õlilekke veebikaamerat >>>

NOAA vastas hiljuti küsimustele, mis puudutavad Mehhiko lahe keskkonna troopilist arengut ja  kas õlireostus mängib rolli tänavuse aasta Atlandi ookeani orkaanihooajal.

Kas orkaani läbimine üle õlireostuse avaldab keskkonnale negatiivset või positiivset mõju?
Kuhu liigub õli, kui orkaan läheb lekkepiirkonna kõrvalt mööda või läbib selle?
Kas õli aeglustab Mehhiko lahe troopilise keskkonna arengut?
Nendele ja teistele küsimustele vastab NOAA.

Mis juhtub, kui orkaan läbib naftalekkepiirkonna?

Tugev tuul ja merehoovused võivad segada ja hajutada õli, mis omakorda aitab kiirendada biolagundamise protsessi. Tugev tuul võib hajutada õli suurema piirkonna peale, kuid on raske prognoosida, mis suunas ja kui ulatuslikult see hajub. Tormid võivad õli paisata ka rannikule, selle ulatus sisemaale sõltub tormi suurusest ja tuultest. Orkaanide tõttu võivad rannikule paiskuda ka õlireostusest läbi käinud rusud ja praht, mis avaldab samuti mõju keskkonnale.

Kuhu võib õli edasi liikuda?

Õlireostuse suund ja liikumine sõltub orkaani liikumise suunast. Põhjapoolkeral pöörlevad orkaanid vastupäeva. Õlireostuse liikumine otse rannikule võib toimuda juhul, kui orkaan läheneb õlireostusele lääne poolt. Vastupidise stsenaariumi korral, kui orkaan läheneb ida poolt, liigub õlireostus rannikust eemale. Tormi üksikasjad nagu suurus, liikumise teekond, kiirus, tuulte suund ja intensiivsus on sel hetkel veel teadmata ning seni kuni pole andmeid on mõlemad stsenaariumid vaid esialgsed prognoosid. Kui tormi kohta laekuvad kinnitatud andmed, siis on võimalik täpselt prognoosida, kuidas torm mõjutab õlireostuse liikumist ja hajumist Mehhiko lahel.

Kas naftareostus võib pidurada või kaasa aidata tormi tekkimisele lahes?

Vee aurustumine merepinnal aitab kaasa orkaanide ja tormide tekkimisele. Üldiselt rahuliku merepinna kohal (näiteks troopilise tormi tekkimise algprotsessis) võib teoreetiliselt vee aurustumine olla takistatud paksema õlikihi korral. Vee vähese aurustumise korral on õhuniiskus madalam, mis omakorda pärsib orkaani intensiivsust. Samas võib lähenev orkaan segamini pöörata Mehhiko lahe vee, sealhulgas ka õlireostuse. Selle tulemusena võib suurest õlilaigust tekkida palju väiksemaid laike. Sellise hõrenemise tagajärjel jääb suur osa veest aurustumata ja õli ei avalda erilist mõju aurustumisprotsessis. Seetõttu õlireostus ei aita kaasa tormi tekkimisele lahes.

Kas naftareostus avaldab mõju orkaanile?

Enamik orkaane läbib tohutu ala ookeanist, keskmiselt 200 kuni 300 miili – see on laiem, kui praegune naftalekke piirkond. Kui õlilaik jääb samasse suurusjärku, siis võrreldes tavalise orkaani võimsusega on õlilaigul väga väike mõju orkaanile. Õlilaik ei oma suurt tähtsust täielikult välja arenenud troopilise tormi või orkaani teekonnale ega ka suurusele. Naftareostus ei mõjuta ka rannikule lähenevate lainete kõrgust ega ka tormi suurenemist.

Kas orkaan võib lahe põhjas oleva õli veepinnale tõmmata?

Viimaste andmete kohaselt on lekkekohast kaugemal olevas vees hajutatud õli osakeste suurus üks miljonile või väiksem. Orkaan paiskaks Mehhiko lahe vee segamini ja hajutaks õli veelgi kaugemale.
Allikas: NOAA

Eelmised artiklid:

Elurikkus on meie jõukuse, tervise ja heaolu allikas (21.05.2010) Ürgmets:)Pilt on tehtud Tallinnas, endise Mustjõe suvemõisa pargi tiigi ääres. Pildistatud 18.05.10Foto: Peep Loorits Laupäeval, 22. mail on rahvusvaheline elurikkuse ehk looduse mitmekesisuse päev, mil eriliselt keskendutakse elurikkuse tähtsusele riikide arengus, teatab Keskkonnaministeerium.

Halb ilm raskendab naftasaaste kogumist Mehhiko lahel (02.05.2010) Õlireostus Mehhiko lahel Tormine ilm Mehhiko lahel tõukab naftaplatvormiga Deepwater Horizon toimunud õnnetuse tagajärjel merre voolavat tohutut õlilaiku USA ranniku suunas ning takistab selle kogumist.

Täna on maailma veepäev: Maailmas vajatakse puhtamat vett (22.03.2010) Kevadised veedFoto: Lea Marmor Täna, 22. märtsil tähistatakse ÜRO algatusel maailma veepäeva, mille selle aasta teemaks on „Puhas vesi tervele maailmale“, teatab Keskkonnaministeerium.

Veepuudus maailmas süveneb (16.03.2010)

Kliimaandmeid hakatakse täpsemalt edastama (26.02.2010)

Uurimus näitab, et tuuled on muutunud nõrgemaks (08.01.2010) Foto: Lea Marmor Rootsi ilmateenistuse SMHI uusimad uuringud näitavad, et Rootsi pole viimase saja aasta jooksul tuulisemaks muutunud. Tuulekliima on väga muutlik, kuid nõrk tendents on pigem sinnapoole, et vähenemas on nii keskmine tuule kiirus kui tuuleenergia potensiaal riigi põhjaosas.

Kopenhaageni kliimakõnelused jätkuvad kõrgemal tasemel (11.12.2009) Foto: Julia Pajumäe Teisipäevast, 15.-18. detsembrini võtab keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kopenhaagenis osa ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte kõrgetasemelisest kohtumisest, mille eesmärk on saavutada uus ülemaailmne kliimakokkulepe, teatab Keskkonnaministeerium.

Lõppev aastakümme võib kujuneda ilmavaatluste ajaloo kõige soojemaks (08.12.2009) Temperatuuri trend 1850-2009 Lõppev aasta võib tulla kümne kõige soojema aasta hulka alates ilmaandmete kogumise algusest 1850. aastal, teatab WMO. Aastad 2000-2009 võivad aga kujuneda kõige soojemaks aastakümneks.

44 linna liitusid Hamburgi kliimakonverentsi deklaratsiooniga (18.11.2009) Foto: Peep Loorits 16.-18. novembrini Hamburgis toimunud kliimakonverentsil võeti vastu deklaratsioon, mis sisaldab seitset fakti, seitset kohustust ja seitset üleskutset madalama süsinikuheitmete vähendamiseks.

Homme allkirjastatakse Hamburgi kliimakonverentsi deklaratsioon (17.11.2009) Foto: eha39 Käesoleval nädalal toimub Hamburgis kliimakonverents, mille raames allkirjastakse deklaratsioon, mis sisaldab seitset fakti, seitset kohustust ja seitset üleskutset madalama süsinikuheitmete vähendamisega seoses.

Saksamaal toimus viies Euroopa ohtlike tormide konverents (19.10.2009) Autori fotod Viies Euroopa ohtlike tormide konverents (European Conference on Severe Storms, ECSS) toimus 11-16. oktoobrini Lõuna-Saksamaal Landshuti linnas.

Maailmameri oli tänavu suvel rekordiliselt soe (17.09.2009) Maailmamere pinnavee temperatuur oli tänavu suvel kõrgeim selle mõõtmise alustamisest 1880. aastal, teatab USA riiklik kliimaandmete kogumise keskus NCDC.

Rahvusvaheline osoonipäev keskendub riikide koostööle (14.09.2009) Pilt: NASA Kolmapäeval, 16. septembril tähistab ligi paarsada riiki üle maailma juba 15. korda rahvusvahelist osoonipäeva, mis tänavu möödub deviisi all: “Ühtne osalemine: Osoonikihi kaitse ühendab maailma”, teatab Keskkonnaministeerium.

Maailmameri oli juulis rekordiliselt soe (18.08.2009) Foto: Inna Tross USA riikliku ookeani ja atmosfääri administratsiooni (NOAA) kliimaandmete keskuse teatel oli tänavu juulis ookeanide pinnatemperatuur kõrgeim andmete kogumise algusest, 1880. aastast alates. Samuti kui möödunud juuniski, oli ookeanide vesi keskmisest (16,4 °C) 0,59 kraadi soojem. Eelmine rekord pärineb 1998. aastast

Maailmameri on soojem kui kunagi varem (22.07.2009) Foto: Peep Loorits USA riikliku ookeani ja atmosfääri administratsiooni (NOAA) kliimaandmete keskuse teatel oli tänavu juunis ookeanide pinnatemperatuur kõrgeim andmete kogumise algusest, 1880. aastast alates.

Eesti parandab kasvuhoonegaaside arvestamise süsteemi (02.04.2009) Foto: Joonas Kokamägi 2009. aastal viib Keskkonnaministeerium koostöös Soome Statistikaameti ja Soome Keskkonnaministeeriumiga läbi ühisprojekti, millega paraneb arvepidamine Eesti kasvuhoonegaaside üle, teatab Keskkonnaministeerium.

Pühapäeval on ülemaailmne veepäev (21.03.2009) Foto: Karin LimbakPuma Aqua fotokonkursi galeriist Pühapäeval, 22. märtsil tähistatakse ÜRO eestvõttel iga-aastast ülemaailmset veepäeva, mille tänavune põhiteema on piiriveekogud ja nende kasutamine, teatab Keskkonnaministeerium.

Globaalne soojenemine jätkub 2020. aastani? (06.03.2009) Praegune globaalne soojenemine  kestab kuni 2020. aastani, seejärel algab pidev jahenemine, vahendab uudisteagentuur REGNUM Venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliiget, Arhangelski teaduskeskuse presiidimi esimeest Feliks Judaškinit.

Miks on päikesetõusu ajal kõige külmem? (21.02.2009)

Jaanuar oli terves maailmas soojuselt seitsmendal kohal (19.02.2009) Lõppenud jaanuar oli ilmavaatluste ajaloos alates 1880. aastast terves maailmas soojuse poolest seitsmendal kohal, teatab USA Riikliku Ookeani ja Atmosfääri Administratsiooni kliimaandmete keskus NCDC.

Kus on ilmaparadiis ja kõige mõnusam elada? (28.01.2009) Kanaari saarestikus asuval Tenerifel veebruarisFoto: ilm.ee Kus on ilma poolest terves maailmas kõige mõnusam elada? Gismeteo.ru kirjutab, et mugava enesetunde jaoks ei tohiks meteoroloogilised parameetrid tugevasti kõikuda. Kui otsida sellist paika maailmas temperatuuri järgi, siis peaks see asuma kusagil ookeanis ekvaatori lähedal. Aga seal toimuvad tugevad konvektiivsed protsessid ja kuigi temperatuur kõigub vaid mõne kraadi ümber ning aastaajad ei vaheldu, teevad paduvihmad, tugevad äikesed ja ebastabiilsed tuuled ilmad küllaltki kapriisseks.

Möödunud aastal toimus maailmas 321 loodusõnnetust (26.01.2009) Katastroofiepidemioloogia Uurimiskeskuse CRED teatel toimus 2008. aastal maailmas 321 loodusõnnetust, kus kaotas elu 235 816 inimest, kannatada sai 211 miljonit inimest ning kuludeks arvutati 181 miljardit USD.

Tuulepargid Hiiumaale - kas pärlid sigadele või klaashelmed indiaanlastele? (13.01.2009) Foto: Leho Kikas Mida selle pealkirjaga mõtlesin? Indiaanlastelt osteti Manhattan 350 aastat tagasi ära klaashelmeste eest. Kas hiidlased on tänapäeva aborigeenid, keda saab värviliste riideribade ja klaashelmestega meelitades ninapidi vedada, kes vaatavadki käed rüpes pealt, kuidas nende põline kodukoht JOKK meetoditega omavalitsusi survestades põlisrahvalt ära võetakse? Kas järjekordne „hääletu alistumine“? Või peaks tõesti tegu olema hoopis pärlitega hiidlaste ees, nagu väidab Ülo Pärnits koos oma Putini semudest sõpradega? Mis siis on valesti ja kust poolt tuul haisu toob

Lõppev aasta oli maailma ilmavaatluste ajaloos soojuselt 10. kohal (17.12.2008)

EL Keskkonnanõukogu püüab peatada metsade hävimist (08.12.2008)

Poolas arutavad riigid ülemaailmseid kliimamuutuste küsimusi (28.11.2008)

Metsad aitavad võidelda kliimamuutustega (03.11.2008)

Kliima soojenemise küsimuses on kaks vastandlikku leeri (21.10.2008)

Keskkonnanõukogu arutab taas kliimamuutustega seonduvaid küsimusi (20.10.2008)

Fondihalduritele tuleb appi ilmateenistus (15.10.2008)

Kliimasoojenemine teeb sügised vähem värvikirevaks (13.10.2008)

2008. aasta esimeses pooles on looduskatastroofides hukkunud üle 230 000 inimese (08.10.2008)

Osooniauk on käesoleval aastal suurem kui möödunud aastal (17.09.2008)

Uus päikese aktiivsuse tsükkel võib viia sotsiaalsete vapustusteni (03.09.2008)

Vihmasajud võivad mõjutada joogivee kvaliteeti (03.09.2008)

Globaalselt oli juuli tavapärasest soojem (19.08.2008)

Keskkonnanõukogu jätkab kliima-ja energiapaketi arutelu (02.07.2008)

18. juuni on polaaralade maapinna ja eluslooduse päev (17.06.2008)

Kevad oli terves maailmas keskmisest soojem (16.06.2008)

Keskkonnanõukogu käsitleb kliimat, energiat, ja GMO-sid (04.06.2008)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam