•  

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 16. 11. 2004 (15.11.2004 18:14)

 

UUDISTAJA
16. november 2004

UUDISED
--------------------------------------------------------------------------------

 

Horisont lahkab varjast ainet ja lõhnataju

 

KVARGID. Selle aasta viimane Horisont on mitmel moel, eeskätt aga füüsik Jaak Lõhmuse kirjatüki läbi, võtnud vaatluse alla kvargid. Jaak Lõhmuse artikkel “Universumi-eosed laboris? selgitab, mis on kvark-gluuonplasma ehk siis milline oli aine mõned mikrosekundid pärast Suurt Pauku. Jaak Lõhmus tutvustab ka tänavusel aastal Nobeli füüsikapreemia vääriliseks tunnustatud uurimusi, mis samuti kvarke käsitlevad.
LÕHNAD. Keemiaprofessor Margus Lopp ja doktorant Allan Niidu annavad ülevaate tänavustest Nobelitest keemia- ning füsioloogia ja meditsiini alal: keemiapreemia saanud töödest oodatakse otsest abi võitluses vähiga, füsioloogia- ja meditsiinipreemiaga hinnatud tööd aga on aidanud välja selgitada, kuidas me tunneme lõhnu.
INIMESED. Toimetaja Rein Veskimäe intervjueerib tarkvaraakadeemik Enn Tõugut, kes on osalenud nii Eesti esimese ekskavaatori kui ka esimese miniarvuti tegemisel. Tehnikakandidaat Leho Lõhmus tutvustab Eesti elektriraudtee esimesi päevi ajast, mil elektriraudteed polnud veel ei Soomes ega Venemaal. Eesti ajaloo professor Tiit Rosenberg aga lahkab artiklis “Mõisnikust talunikuks? saksa põllumeeste saatust pärast noore Eesti Vabariigi poolt läbi viidud agraarreformi. Astronoom Urmas Haud kirjutab kummalisest raadioastronoomiast ja Tõnu Viik meenutab hiljuti neljakümneseks saanud Tõravere observatooriumi rolli Eesti kultuuriloos.
MAAVÄRIN. Veel küsib Horisont geoloogiaprofessoritelt Väino Puuralt (Eesti) ja Tom Flodénilt (Rootsi), miks hiljuti Eestis maa värises, ning ajaloolaselt Karin Hiiemaalt, et millisest Sudaanist me õigupoolest viimasel ajal kogu aeg räägime. Olümpiaadirubriigis on juttu rahvusvahelisest geograafia- ja informaatikaolümpiaadist ning meie noorte edust neil jõukatsumistel.
Nobeli preemiate kohta vt
www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel378_356.html
www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel379_356.html
Loodusajakiri

Teaduste Akadeemia valis uue juhatuse

PRESIDENDID. Möödunud nädalal toimunud Eesti Teaduste Akadeemia üldkogul valiti uus juhatus. Lisaks eelmisel Akadeemia üldkogul valitud president Richard Villemsile on juhatuses nüüd asepresidendid Jüri Engelbrecht ja Ain-Elmar Kaasik ning peasekretär Leo Mõtus. Juhatuse nn vabaliikmeteks valiti Ene Ergma, Endel Lippmaa, Enn Mellikov, Jaan Ross, Enn Tõugu, Mart Ustav, Mihkel Veiderma ja Haldur Õim. Akadeemia juhatuse liikmeteks kinnitati ka osakondade üldkogude poolt valitud osakonnajuhatajad – Peeter Saari, Rein Küttner, Ilmar Koppel ja Peeter Tulviste.
Akadeemia medali vääriliseks tunnistati Ain-Elmar Kaasik, Ülo Lumiste ja Loit Reintam. Nüüdseks on medaleid omistatud 135 inimesele.
UUS AJALUGU. Üldkogul kuulati ära elutöö eest sel aastal Eesti Vabariigi teaduspreemia saanud Tartu Ülikooli emeriitprofessori Sulev Vahtre ettekanne Eesti ajaloost ja tänapäevast. Käsitledes Eesti ajalooteaduse arengu erinevaid etappe ja edasise arengu perspektiive, märkis ettekandja ka vajadust suhtuda kriitiliselt mõnessegi ajaloo käsitlusel käibele läinud müüti. Ajaloolaste ülesanne on käsitleda probleeme, lähtudes konkreetsest ajaloolisest situatsioonist ning anda meie ajaloo alast teavet ka teistele rahvastele.
Teaduste Akadeemia


Balti Assamblee kultuuripreemia Arvo Krikmannile

Eesti Teaduste Akadeemia sai teate, et tänavune Balti Assamblee kultuuripreemia teaduse vallas on omistatud akadeemik Arvo Krikmannile uurimistöö “Kaasaegse metafoori teooria panus vanasõnade uurimisse? ja metafooriteooria arengusuundi käsitleva teoreetilise kontseptsiooni esitamise eest.
5000 euro suurune Balti Assamblee preemia antakse eesti juhtivale folkloristile Arvo Krikmannile kätte Riias 17. detsembril.
Teaduste Akadeemia


Raamat rohelise põllumajanduse võimalikkusest EL-is

Eesti Roheline Liikumine (Friends of the Earth Estonia) avaldas äsja uue tõlketrükise. Tegu on Euroopa Maasõprade aruandega “Euroopa Liidu laienemine ja põllumajandus: riskid ja võimalused?. Euroopa Maasõprade (Friends of the Earth Europe, FoEE) rahvusvahelise kampaania eesmärgiks on piisava ühiskondliku toetuse loomine EL-i ühise põllumajanduspoliitika uue ja tegeliku reformi läbiviimiseks.
Maht 81 lk, 15 joonist, 5 tabelit. Raamat on saadaval nii trükisena kui internetis, vt www.roheline.ee/books. Allalaadimine võtab veidi aega, maht 26 MB.
ERL/Loodusajakiri


SÜNDMUS
--------------------------------------------------------------------------------

 

Õhtu arheoloogiakeskuses

Kolmapäeval, 8. detsembril

Kutsume kõiki huvilisi mõneks tunniks külla arheoloogidele, kelle 2004. aasta välitööde tähtsamaid tulemusi tutvustab MTÜ Arheoloogiakeskuse koostatud väljapanek. Asjatundjatelt saame kuulda, kuidas on lood meie muististe uurimisega ning kas on jätkuvalt loota uusi üllatavaid leide, mille põhjal avarduvad meie teadmised muistsetest aegadest.
Samuti tutvume arheoloogiamuuseumi ekspositsiooniga, mis kajastab Eesti esiajalugu kiviajast kuni 13. sajandini. Laborites näeme, kuidas leiumaterjale uuritakse, ning saame hoida käes ehtsat muinasaegset kivikirvest.
Väljapanekuid tutvustab ja selgitusi jagab Ülle Tamla.
Algus kell 16.30 Arheoloogiakeskuses, Tallinn, Rüütli tänav 10.
Kestvus: 3 tundi.
Hind 65 krooni, Horisondi tellijaile 55 krooni.
Igale osavõtjale tasuta MTÜ Loodusajakirja väljaanne.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee või telefonil 648 22 71
Osavõtumaks kanda hiljemalt 6. detsembriks Cornet Group arveldusarvele 221 014 964 319 Hansapangas või 1022 0006 030 019 Ühispangas, selgituseks lisada Horisont ja osavõtja nimi.
Loodusajakiri


Keskkonnasõbraliku põllumajanduse konverents

AEG JA KOHT. Karula Rahvuspargi administratsioon kutsub kaasa mõtlema konverentsil 19. novembril algusega kell 9.40 Tartus TÜ Raamatukogus W. Struve 1.
TEEMAD.
Milleks looduskaitsjale põllumees ja põllumehele looduskaitsja?-- Alex Lotman
Mahepõllumajandus Eestis ja Euroopas -- Merit Mikk
Eesti hobune -- meie oma hobu -- Ago Ruus
Lammas loodus- ja majandusmaastikul -- Tiit Kaivo
Eesti maakari -- saavutused ja tuleviku perspektiivid -- Käde Kalamees
Keskkonnasõbralik lihaveisekasvatus -- kas jätkusuutlik tegevus? -- Kalmer Visnapuu
Toetuste süsteem 2007-2013, väiketalude perspektiiv -- Ain Kendra
Osalemine on tasuta, registreeruda hiljemalt 17. novembriks telefonil 78 28 350 või karula.
Ürituse päevakava on saadaval
karula.
Karula RP/Loodusajakiri


Mis on hiiemäed arheoloogi jaoks?

AEG JA KOHT. Neljapäeval, 18. kooljakuul (18.11) algusega kl 18.00 toimub Tallinnas Rataskaevu tn 10 Von Krahli teatri 2. korruse proovisaalis Härjapea Koja õhtu.
TEEMA. Arheoloog Tõnno Jonuks peab ettekande “Kalmete päästekaevamised Kunda Hiiemäel. Hiitest arheoloogi pilguga.? Tõnno Jonuks on Eesti Kirjandusmuuseumi teadur. Tema magistriväitekiri käsitleb Eesti metalliaja usundit. Kunda Hiiemäest ja seal toimunust võib lähemalt lugeda hiied Maavald/Loodusajakiri


UUDISTAJA SOOVITAB
--------------------------------------------------------------------------------

Heureka teaduskeskus näitab kerget elu

Helsingi lähedal Vantaas asuvas Heureka teaduskeskuses on avatud näitus automaatidest meie elus. Väljas on kodus ja tööl kasutatavate automaatide töötavaid mudeleid. Saab reguleerida linnaliiklust ja muuta seda säästvamaks. Saab ka mängida robotiga – et tunda omal nahal, kui kerge see on. “Automaate on kõikjal, inimese sees, looduses ja kosmoses,? ütleb näituse üks autoreid, Soome Automatiseerimisühingu esimees Matti Ketonen. Ent automaate on ehitanud ja ühe ehitab inimene ise. Seda ehitusprotsessi näitusel ka eksponeeritakse. “Tänu pelgalt automaatidele pole elu vaid kerge, ent ka kalamees ei saa alati kala, ent tema oskus kestab,? ütleb Ketonen. Vt näitustest Heurekas lähemalt www.heureka.fi.
Loodusajakiri


KIIRKOMMENTAAR
--------------------------------------------------------------------------------

Teaduslik nimemaagia: Eesti ülikool

Soomes on olemas Helsingi ülikool. Ja Turu ülikool. Ja Oulu ülikool. Ja Tampere ülikool. Ja Joensuu ja Jyväskylä ja Kuopio ja Lapi ja Vaasa ülikoolid. Võibolla veel mõni ülikool. Ja soomlasi ei ole eestlastest 10 korda rohkem.
Kui aga keski tahab teha Tallinna ülikooli, kostab Tartu ülikoolist kohe kõva kisa: nii ei tehta. Ei mingit teaduslikku põhjendust. Vaid et lihtsalt nii ei tehta. Kuigi tegemist on vaid olemasolevate kõrgkoolide ümber nimetamisega. Sõnal pole ometi nii suurt jõudu, kui esmapilgul näib olevat.
Nii et valida on kahe asja vahel. Kas tunnistame, et maailmas võivad vajadusel olla ka Tallinna ja minupärast Pärnu või Valga ülikool. Või siis võtame vastu seaduse, mis lubab Eestis olemas olla vaid ühel ülikooli-nimelisel asjal. Ja see olgu siis juba nimega Eesti ülikool. Sest kes seda ikka teab, et Tartu ja Tallinna ülikoolid asuvad just Eesti-nimelisel maal?
Tiit Kändler

Eelmised artiklid:

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 09. 11. 2004 (08.11.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 02.11.2004 (01.11.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 19.10.2004 (18.10.2004)

Bakterid meie sees, meie peal ja meie ümber (18.10.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 12.10.2004 (11.10.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 05.10.2004 (04.10.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 01.06.2004 (27.09.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 21.09.2004 (20.09.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 14.09.2004 (13.09.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 07.09.2004 (06.09.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 31.08.2004 (30.08.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 24.08.2004 (23.08.2004)

Kuidas kasutada kompassi (23.08.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 17.08.2004 (16.08.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 10.08.2004 (09.08.2004)

Ühiselu saladus peitub geenides (09.08.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 03.08.2004 (02.08.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 27.07.2004 (26.07.2004)

Hiis kui pärandmaastik (26.07.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 20.07.2004 (19.07.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 13.07.2004 (12.07.2004)

28. JUULIL 1914 ALGAS 20. SAJAND (12.07.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 06.07.2004 (05.07.2004)

Metsaistutustalgud kui eestluse märk (05.07.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 29.06.2004 (28.06.2004)

Kadakate pärusmaa (28.06.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 22.06.2004 (21.06.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 15.06.2004 (15.06.2004)

Toit, mis parandab maailma (14.06.2004)

Rein Maran õpetab kährikut armastama (14.06.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 08.06.2004 (07.06.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 01.06.2004 (31.05.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 25.05.2004 (24.05.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 18.05.2004 (17.05.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 11.05.2004 (10.05.2004)

Mida tähendab vaatlejale haruldane sündmus – Veenuse minek üle päikeseketta? (10.05.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 04.05.2004 (03.05.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 27.04.2004 (26.04.2004)

Uudistaja Looduse ja teaduse uudiskiri 20.04.2004 (19.04.2004)

Aasta lind – valge-toonekurg (19.04.2004)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam