•  

Peetri jõe paljandid (24.08.2004 08:28)

Autor: Tõnis Saadre

Peetri jõe kaldal Kalkahju paljandis kohtame liivakivi asemel jälle paasi. Sedakorda on tegemist dolokiviga, millesarnast küll Põhja-Eesti pankrannikus ei leidu, võib aga kohata  Saaremaal. Kalkahju paljand jääb Mõniste asulast piki maanteed umbes 10 kilomeetrit lõuna poole, Eesti lõunapoolseima punkti - Naha küla lähedusse.

 Pikim paljand on siin sadakonna meetri pikkune, kõrgust nii nelja meetri ringis. Kitsuke kaldariba lubab jõekallast kogu paljandi ulatuses uudistada.

Ka siinne paekivi on põhitoonilt hall, kohati on tal aga punakaid ja lillakaid laike. Kivististe rohkusega siinne paas just silma ei paista.

 

 Umbes kaks kilomeetrit piki jõge allavoolu asuvas paljandis pole aga paekividest enam jälgegi. Siin paljandub juba Lõuna-Eestile tavapärane, sedakorda veidi vanema Amata lademe valkjas liivakivi.

 See väike  koobas asub Karisöödi Metsamajandi hoonete lähedale rajatud jõeäärses pargis.Ka siin avaneb  silmale  ilus helekollakas liivakivi, nagu jõeäärses paljandis. Koopa pikkus on kaks ja pool meetrit, kõrgus ulatub kolme meetrini.

 

Eelmised artiklid:

Päite pank (17.08.2004) Päite pank on kindlasti Eesti üks uhkemaid. Kui mitte kõige uhkem. Võite selles kindlad olla. Ja eriti uhke on ta muidugimõista loojangu eel.

Kakumäe pank (20.07.2004) Kogu Kakumäe pank on ääristatud liivakivi pangaga. Paekivi siit ei leia, kuigi kunagi on ta siin ju olnud. Aga ka kõik mis seisab kulub kunagi ikkagi ja nii on möödunud aastatuhanded ja miljonid oma töö teinud.  

Ninamaa (28.06.2004) Nüüd teeme jälle väikese hüppe piki pankrannikut ida poole ja maandume Suurupi poolsaare loodeotsas, Ninamaa neemel.

Uuga pank (28.06.2004) Pakri poolsaar on mere poolt pea kogu oma ulatuses ääristatud klindiastanguga. Varem oleme teinud juttu Pakri ja Leetse pangast. Täna vaatame Uuga panka.  

Härma müürid (13.06.2004) Meie Devoni liivakivipaljandeist kutsutakse pangaks  vaid Peipsi kaldal paiknevat Kallaste panka. Jõgede äärsed paljandeid kutsutakse küll müürideks, müürimägedeks või kaljudeks (Piusa ja Võhandu jõel) või paedeks ja taevaskodadeks (Ahja jõel). Allpool käsitlust leidnud Devoni paljandeid võite siiski just pankade rubriigist leida. Alustuseks ongi siin ära toodud Piusa jõe kaunimad müürid - Härma müürid.

Pakri pank (07.06.2004) Veel väike sammuke ida poole ja olemegi mandri-Eesti kauneimal pangal – Pakri pangal.

Väike-Pakri pank (27.05.2004) Eelmine kord vaataime Osmussaart. Nüüd teeme väikese hüppe, ja jättes vahele Krassi saarekese ning Suur-Pakri, maandume Väike-Pakril.

Osmussaare pank (25.05.2004) Aprilli lõpus tegin siin algust Balti klindi teemaga. Nüüd on käes aeg lähemalt tutvustada Põhja-Eesti pankrannikut, seda Balti klindi kaunimat ja suurejoonelisimat lõiku.

Värske varing Leetse pangal (11.05.2004)

Balti klint (26.04.2004) See, et Eesti UNESCO komitee on astunud samme Balti klindi lülitamiseks UNESCO maailmapärandi nimistusse, ei mõju tänasel päeval küll enam eriti uudislikult. TTÜ Geoloogia Instituudi ja Eesti Geoloogiakeskuse ühiste jõududega koostatud ankeet nimekirja lülitamiseks valmis juba aasta alguses. Ometi on just aprillikuu jooksul see teema korduvalt jooksnud nii televisioonis kui kõlanud raadios. Üheks põhjuseks kindlasti ka asjaolu, et aprilli alguses oli Balti klint  arutlusteemaks Eesti Geoloogiakeskuse igaaastasel teaduskonverentsil. Selle teema käsitlemine võib küll olla lahtisest uksest sissemurdmine, siiski luban endale siin selle väikese sissejuhatuse Klindi teemasse.

Pankade kevad (13.04.2004)

Pankade talvist ilu meenutades (22.03.2004)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam