•  

Uuring: kliimasoojenemine ohustab jääkarusid (11.02.2005 15:54)

St Andrewsi ülikooli eksperdid kardavad, et jääkarud on hädaohus, teatab BBC.

St Andrewsi ülikooli teadlased viisid Euroopa arktilises osa läbi teadaolevalt suurima jääkarude loenduse ning nende uuringu kohaselt ohustab kliimasoojenemine jääkarude eksistentsi. Vaatlus kestis üle viie nädala ning selle käigus uuriti karusid kahelt kopterilt.

Uuringu läbiviimisel selgus, et erinevalt varasemaist hinnangust, mil isendeid arvati olevat kuni 5000, elab nüüdseks Barentsi mere regioonis vaid 3000 jääkaru.

Uurimisrühma pressiesindaja väitel asetab globaalse kliimasoojenemise risk jääkarud «haavatavasse olukorda».

Pressiesindaja lisas, et jääkarud satuvad globaalse kliimasoojenemise tagajärjel tekkiva sulava jää tõttu raskesse olukorda. Eriti suures ohus on tiined emakarud.

Vaadeldud piirkond on koduks 12 protsendile maailma jääkarudest. Ja kuigi hetkel populatsiooni suurus ohumärke ei ilmuta, võib kliimamuutus ja orgaaniline reostus karude populatsiooni mõjutada pikemas perspektiivis.

Uurimistööd juhtis Tiago Marques St. Andrewsi ülikooli Ökoloogiliste ja Keskkonnauuringute keskusest.

Marquese sõnul oli suur au osaleda töös, mille lõppeesmärk on tagada, et inimesed saaksid ka 100 aasta pärast jääkarusid vabas looduses imetleda. Marques hoiatab samas: «Praegust keskkonnapoliitikat vaadeldes tundub see siiski raske ülesanne olevat.»

Dr. Mark New Oxfordi Ülikoolist kirjutas oma uurimustöös, et hetkeolukorda arvestades tõuseb Maa keskmine temperatuur 2 kraadi võrra juba aastatel 2026-2060. Arktika temperatuur võib tõusta aga kolm korda kiiremini. Selle tagajärjeks oleks aga suvise merejää ja tundra taimestiku kadumine ning jääkarude ja muude loomade väljasuremine.

Uurimistööd tehti koos Norra Polaarinstituudi (NPI) ja Oslo Ülikooli teadlastega. Vastavalt 1973. aasta Rahvusvahelisele Jääkarude Leppele on Norra kohustatud jälgima sealset jääkarupopulatsiooni. Projekti rahastas Norra Keskkonnaministeerium.
 

BBC-i uudist refereeris Marju Veeret 11/02/2005

Allikas: Roheline Värav

Eelmised artiklid:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam