•  

Telereklaamid võetakse taaskasutusse (05.07.2005 00:00)

Eda-Liis Kann
Ajalehe Äripäev turundusrubriigi toimetaja
21.06.2005


Riiulitel kasutuseta seisvad telereklaamid võetakse taas kasutusse, riputades need internetilehekülge­dele.
Maailma ühe juhtiva internetiuuringutega tegeleva ettevõtte Jupiter Researchi üks viimaseid uuringuid näitas, et tänavu aastal kolmekordistub videoreklaami kasutajate arv internetis, moodustades 24% kõikidest internetis reklaamijatest.

  • Eestis seisavad firmadel
    telereklaamid riiulis selle asemel,
    et need taaskasutusse panna.
    Oliver Sõgel,
    internetireklamifirma Ad.Net müügijuht

Videoreklaamide kasutamise hüppelise kasvu taga on internetireklaamifirma Ad.Net müügijuhi Oliver Sõgeli sõnul tarbijate positiivne vastuvõtt. “Vastupidiselt telega, kus enamikku vaatajaid häirivad neile peale surutud reklaamiklipid, saab internetis tarbija sedasama klippi seisma panna või vaadata hoopis ilma hääleta. Ehk siis tegevus lähtub tarbijast ja tema soovidest,‿ selgitas Sõgel.

Ka uuringud kinnitavad, et sama klipp, mida tarbija nägi teles, on oluliselt populaarsem internetis ja seda põhjusel, et videoreklaam on uus ja huvitav. Ning – mis peamine – see ei häiri tarbijat.

Eestis seisavad firmadel aga telereklaamid riiulis selle asemel, et need taaskasutusse panna, nentis Sõgel. Interneti­portaalidest pakub videoreklaami kasutamise võimalust täna üksnes Ilm.ee ja võimalust näidata teleklippi oma kodulehel pole ettevõtted kasutanud vaatamata sellele, et tänapäevane tehnoloogia võimaldab videoreklaami näidata ükskõik millisel kodulehel või ükskõik millises portaalis.

Meediaagentuuri MediaCom meediajuhi Pille Kuke sõnul on videoreklaami näitamine internetis efektiivne ja odav reklaamivõimalus. Ja kui kasutada juba telereklaami jaoks tehtud klippi, siis on otsene kokkuhoid ka tootmiskuludelt, lisas Kukk.

Näiteks võrreldes tavalise bänneriga oli Kuke sõnul Nokia 6170 videoreklaami märgatavus Ilm.ee võrgulehel kordades suurem.

  • Videoreklaami näitamine
    internetis on efektiivne ja
    odav reklaamivõimalus.
    Pille Kukk,
    MediaComi meedijajuht

“Kolme nädalase videoreklaami kampaania CTR oli 1,54% (CTR – ingl k click through rate, näitab bännerile klõpsamiste arvu suhet kõikide bänneri näitamistega). Samas gif- või Flash-bänneri keskmine CTR samal pinnal, kus videobänneritki on võimalik kuvada, jääb ca 0,4-0,5% kanti,‿ ütles Kukk.

Ilm.ee müügi- ja reklaamijuht Hannes Undi sõnul on videoreklaami kasutamine internetis lisavõimalus firmadele, kes on siiani kasutanud reklaamisõnumi edastamiseks ainult televisiooni.

“Väga suur ja arvestatav osa Eesti inimestest kasutab internetti ka töö ajal. Sellisel juhul saab sellesama telereklaami kergelt kohandada ümber internetti nii, et päeval näevad inimesed videoreklaami internetist ning õhtul sama reklaami ka televisioonist,‿ selgitas Unt.

Mujal maailmas on Undi sõnul interneti videoreklaam kasvanud ja arenenud lisaks telereklaami täiendusele ka juba tõsiseks konkurendiks telele.

TV3 juht Toomas Vara aga ei usu, et interneti videoreklaam võiks telereklaamile tõsist konkurentsi pakkuda. Interneti videoklipp jääb alla nii kvaliteedis kui ka märgatavuses.

“Telereklaam on suunatud ikka massimeediale ning pole võrreldav mõne ettevõtte kodulehe külastavusega. See, et tele­reklaam pannakse taaskasutusse, on pigem ettevõtte lisavõimalus, mitte alternatiiv telereklaamile,‿ usub Vara.

Ligi 200 000 kontakti ööpäevas

Ilm.ee’s klõpsatakse videoklippidele mitu korda rohkem kui tavalistel standardsetel bänneriformaatidel. Ilm.ee’s bänner- ja videoreklaami hind ei erine, kuid tulemustelt on videoreklaam tunduvalt efektiivsem. Reklaami nähakse suvel keskmiselt 160 000–200 000 korda ühes tööpäevas. Selle hinnakirjajärgne hind on 4000 kr, lisandub käibemaks.

Klõpsatavaid videosid juba kasutatakse

Varsti saab internetis jälgida videoreklaame, mis on klõpsatavad. Ehk siis tarbija saab reklaami vaatamise ajal klõpsata teatud reklaamiosadel ning saab lisainfot mingi toote või teenuse kohta. Honda kasutab oma uue mudeli Accord Hybrid lansseerimisel just sellist reklaami.

Internet kärbib teleri vaatamise aega

Kuidas võidab ettevõtja teleklipi internetti toomisest?
Teleklipp on niikuinii olemas ja selle adapteerimine internetti on tehniliselt äärmiselt lihtne.
Internet kui toetav kanal meediamiksis on niikuinii omal kohal, ent lisaks võib olla tarbijaid, kes ei näinud seda klippi teles ja saavad seda näha ainult internetis. Erinevad uuringud on näidanud, et inimesed, kes on hakanud internetti kasutama üha rohkem, ei vaata enam telerit nii palju kui enne. Televisioon peaks kõige rohkem lõivu maksma interneti kiirele arengule.
Tarbija, nähes videoreklaami internetis, on ettevõtja jaoks palju väärtuslikum klient, sest tarbija esiteks vaatab seda omal soovil.
Ettevõtja saab oma toodete bränditeadlikkust tõsta ning tarbijat rohkem mõjutada.
Allikas: Ad.Net

Videoreklaami saab saata e-postiga
videoreklaami saab kasutada:
erinevatel reklaambänneritel
e-kirjades
kodulehtedel
Allikas: Hannes Unt


Tuhat klõpsu päevas
Karl Multer
SEB Eesti Ühispanga marketingidirektor

Videoreklaami kasutamine veebilehel on väga mugav ja hoiab kokku bänneri tootmiskulusid. Samal ajal kui on käimas telereklaami­kampaania, saab panna klipi üles ka veebilehele, kusjuures hinna poolest jääb videoreklaami näitamine tavalise bänneri näitamise piiresse.

Meie videoreklaami klõp­sa­­ta­vus oli päris hea – 1000 klõpsu päevas ehk 1000 inimest vaatas klipi ära ja siis tundis huvi lisainfo vastu. Ühe klõpsu hind jäi alla 2 kr, mis on hea tulemus.

CTR (bännerile klõpsamiste arvu suhe kõikidesse bänneri näitamistesse) oli 1 protsendi kandis, mis on parem kui uudisteportaalides. Seda selgitab ilmselt see, et keskkond pole nii kirju ja teised reklaamid ei sega. Üksik suur video püüab vaataja tähelepanu palju rohkem.

Reeglina teeme reklaami mitmes internetikeskkonnas, mistõttu bännerite tegemisest me ikkagi ei pääse (kulu mõni tuhat). Teleklipp on aga siiski atraktiivsem kui bänner.

Eelmised artiklid:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam