•  

Ämblikud uurivad ilma (19.04.2007 00:00)

Uurimus ämblikute ilmavaatlustest enne niidi otsas hõljuma hakkamist võib selgitada, miks nad eelistavad reisimiseks pilviseid päevi kevadel ja sügisel.

Võrguniidi abil õhus hõljudes võvad ämblikud läbida vahemaid, mis ulatuvad mõnest meetrist kuni mitmete kilomeetriteni, et kanda neid eemale ohust või viia uutele jahimaadele. Teadlased murdsid pead, miks ämblike õhulend on kõige ulatuslikum kevadel ja sügisel, kuid kahaneb tuulise ja päikeselise ilmaga, mil hõljumine oleks kõige kergem.

Biotehnoloogia ja Bioloogiateaduste Uurimise Nõukogu (BBSRC) Rothamstedi Instituudi uurimisrühm arendas mudeli, mis näitas, et sügisele ja kevadele iseloomulik kerge tuul ja mõõdukas soojus on ämblike õhulennuks soodsaim.

Bioloogide ja matemaatikute team leidis, et parim "lennuilm" ennustatavate vahemaade läbimiseks on erinevate päikese ja tuule kombinatsioonide ajal. Soe ilm võiks tuua kaasa rohkem hõljumisi, kuid ilma piisava tuuleta pole ämblikud võimelised seda tegema. Teisest küljest takistab liiga tugev tuul samuti õhkutõusmist.

Kuna ämblikud jahivad kahjurputukaid, siis nende "lennuhooaja" etteennustamine on väga tähtis põllumajandusele, seletab dr. Andy Reynolds Rothamsteadi Uurimisinstituudist. Igal viljakasvatushooaja päeval võib maanduda ühe hektari suurusele põllumaalapile 1800 ämblikku. Kui põllumehed suudaksid ette ennustada ämblike sissevoolu, saaksid nad vastavalt vähendada pestitsiidide kasutamist.

Uurimisrühm planeerib eksperimente põllumudelil, mis  annaks asjakohaseid tulemusi ka teiste organismide kohta, mis kasutavad transpordina tuult - nagu näiteks kahjurid ja viirused.

BBSRC juhi, professor Julia Goodfellow'i sõnul on see uurimus heaks näiteks bioloogide ja matemaatikute interdistsiplinaarsest koostööst, mis viib uute teadmisteni keskkonnasäästlikust kahjurite kontrolli all hoidmisest.

Foto ilm.ee sügisfotokonkursilt 2006
Autor kasutajanimega marinitt

Eelmised artiklid:

Täna on rahvusvaheline meteoroloogiapäev (23.03.2007)

1. märtsil algas rahvusvaheline polaaraasta (22.03.2007)

Täna on ülemaailmne veepäev (22.03.2007)

Kevad on varajane tervel põhjapoolkeral (21.03.2007)

Lõppev talv oli rekordiliselt soe terves maailmas (16.03.2007)

Polaaraasta raames käivitub viimase 50 aasta suurim uuringute programm (14.03.2007)

Läänemeri soojeneb keskmisest kiiremini (08.03.2007)

Jaanuar oli rekordiliselt soe terves maailmas (16.02.2007)

Sir Richard Branson pakub 25 miljonit dollarit Maa päästmise eest (09.02.2007)

Kliimasoojenemine on märgatav tormituulte sagenemises (06.02.2007)

Euroopa orkaanid puiduhindu ei mõjuta (31.01.2007)

Euroopat ähvardavad troopilised haigused (12.01.2007) Seoses kliimasoojenemisega ähvardab Euroopat siin seni tundmatute troopiliste haiguste oht. Lõuna-Saksamaal on käesoleval talvel leitud juba malaariakärbseid ja endisel Ida-Saksamaal, Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaal on esinenud troopilise bakteri „Vibrio vulnificus? tekitatud eluohtlikke nakkusjuhtumeid. Bakterid põhjustavad troopilistes maades igal aastal sadade inimeste rasket nakatumist, mille tagajärjel võib tekkida raske veremürgitus. Läänemere liigse soojenemise tõttu 2006. aasta suvel tekkis nimetatud bakteritel ülisoodne pinnas paljunemiseks.

2006/2007 talv võib tulla keskmisest soojem (04.01.2007) Inglise meteoroloogiateenistuse ennustuse kohaselt tuleb 2007. aasta rekordiliselt soe, vahendab Postimees. Eksperdid ennustavad, et Vaikses ookeanis esinev ilmastikunähtus El Nino tõstab õhutemperatuuri kõikjal maailma, vahendab BBC. Teadlaste sõnul ületab tänavune keskmine maakera pinna temperatuur 60-protsendilise tõenäosusega rekordaastal 1998 mõõdetud temperatuuri.

Gis Meteo: möödunud detsember oli erakordne (04.01.2007) Vene ilmateenistuse Gismeteo.Ru teatel ei leia ajaloost analoogi 2006.a. detsembri ilmale. Peatähtis pole see, et paljude aastate keskmisest oli temperatuur kõrgem. Hämmastav on hoopis see, et detsember ei mahtunud üldse talvekuu raamidesse.

2006. aasta tõi rekordilise kõrgusega laineid (20.12.2006)

Jäämeri võib ära sulada 2040. aastaks (12.12.2006)

Avastati üllatuslik seos maise ja kosmilise ilma vahel (15.09.2006)

Õlireostuse põhiküsimus: Kuidas panna valitsejad valitsema? (10.02.2006)

EMHI: Lühike ülevaade 2005. aasta maailma kliimast (10.01.2006)

Kyoto lepet otsustati pikendada (10.12.2005)

September püstitas globaalse soojarekordi (24.10.2005)

Balti mere jäänõupidamine Tallinnas (03.10.2005)

Kas globaalne soojenemine muudab turismimagnetite asukohta? (23.05.2005) Turiste meelitavad erinevate kliimaoludega puhkekeskused – ligi tõmbavad nii kuumad jä päikeselised rannad kui ka neitsilikult puhaste lumemütsidega mäestikud. Kas gobaalne soojenemine sõidutab turistid uutesse kuurortidesse?


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam