Multihalo: Parry kaar, horisondiring, 22 ° halo ja puutujakaared, päikesekoerad
Foto: Marko Krusel
2008.a. pilvepiltide galeriist
Halo on üldnimetus atmosfäärinähtustele, mis tekivad jääkristallidel, mis murravad ja peegeldavad valgust sarnaselt klaasprismale, kusjuures halode värvilisust põhjustab dispersioon ehk valguse murdumisnäitaja sõltuvus lainepikkusest, kusjuures enam kalduvad esialgsest suunast kõrvale lühemad lainepikkused. Sellest on põhjustatud ka vikerkaare värvilisus. Mõned halovormid on valged või valgusallikaga sama värvi, näiteks valgussambad.
NB! Vahel peetakse erksavärvilisi halonähtuseid vikerkaareks, nii et olgu rõhutatud: vikerkaar saab tekkida vaid valguse paistmisel vihmapiiskadele või udule, halod tekivad aga valguse murdumisel ja peegeldumisel jääkristallidel.
Halonähteid on väga palju, mõned neist väga haruldased. Rahvusvaheliselt tuntakse halosid kreekakeelsete nimede all. Tavalisim halo on 22° haloring päikese ümber, mis võib-olla märgiks aktiivse sooja frondi lähenemist. Selle halovormo puhul on kristallid segi paisatud. Kui need on aga korrapäraselt, siis tekivad näiteks ebapäikesed. 22° halo võib näha sageli enam kui sajal päeval aastas, kuid küsitlusuuringud on näidanud, et pigem pannakse tähele kuuhalosid, sest päike on vaatamiseks liiga ere.
Halosid on kõige rohkem võimalik näha kevadel, vt vastavat statistikat: http://aoptics.blogspot.com/search/label/Statistics. Seal on toodud küll vaid ühe aasta statistika ja seegi Keila piirkonna kohta.
Halod võivad tekkida ka jää- ja lumepindadel analoogiliselt õhus tekkivatega, näiteks loe Marko Kruseli blogist.
Vt. ka: Halod 3.01.2009
Valgussambad 18. jaanuari õhtul.
Õhtused vaatemängud Eestimaa taevas
Iil ehk tuulepuhang (15.02.2009)
Irisatsioon (02.02.2013) Irisatsioon ehk pilvede küütlemine tähendab pilvede vikerkaarevärvilist helendamist, mis tekib, kui kuu või päike paistab läbi ülemiste (kiudrünkpilved) või keskmiste (näiteks kõrgrünkpilvede) poolläbipaistvate kohtade.
Jääsupp ja taldrikjää (09.01.2009)
Keskmine tuule kiirus (15.02.2009)
Kliima ja ilmastu (30.01.2009)
Kõrg- ehk ülemise kihi pilved (05.02.2009)
Mie ja Rayleigh hajumine (10.02.2009)
Põhja-Atlandi ostsillatsioon ja NAO indeks (15.09.2010) Põhja-Atlandi võnkumise (NAO) plussfaas Mis on NAO ja kuidas see mõjutab Eesti ilmastikku ja kliimat?
Radiatsiooni- ehk jahtumisudu (11.02.2009)
Sudu - kõige eluohtlikum udu liik (06.02.2015) Sudu külma ja vaikse ilmaga 5.02.2015 õhtul Tartus. Foto: Ain Vindi Mõiste ”sudu” võeti kasutusele 20. sajandi alguses Suurbritannias ja sisaldab endas sõnapaare suits+udu (inglise keeles smoke+fog=smog), seega tegu on teatud tüüpi õhureostusega.
Noppeid troopilisest meteoroloogiast (28.11.2008)
