Kliima.
Võrreldes pikaajaliste numbritega, siis õhk oli detsembris 0,5 kuni 1 ºC võrra külmem (2008. aastal 2 kuni 3 ºC võrra soojem), sadu oli kohati 30 mm võrra rohkem kui ette nähtud, päikesepaiste kestus (14 tundi Ida-Eestis kuni 23 tundi Ida-Eestis) oli ideaalilähedane. Lähemalt loe EMHI kliimakokkuvõttest.
Protsessid atmosfääris.
Kuu kõige soojem päev oli kohe alguses ära (1. 12. Ristnas: +6,9 ºC), kui Põhjamerelt levis Skandinaavia kohale madalrõhkkond, mille edelaserva mööda levis Eestisse niisket ja soojemat õhku.
Päev hiljem (2.12) kerkis Läänemerelt piki Baltimaade rannikut uus madalrõhkkond, mis Eestisse tihedad vihmapilved tõi. Tartu Tõravere jaamas mõõdeti samal õhtul sajuhulgaks 26 mm (üle poole kuu normi). 15 mm-ni küündivaid sajukoguseid mõõdeti ka mujal Lõuna-Eestis. (link )
Sama tsüklon eemaldus edaspidi itta Venemaale ning selle tagalas läks külma õhumassi juurdevoolu tõttu Virumaal sadu 3.12 üle lörtsiks ja lumeks (lumekatet maha veel ei jäänud).
Järgnevatel päevadel tõid Poolast üle Läti ja Leedu liikuvad madalrõhulohud eelkõike Ida-Eestisse lume- ja lörtsisadu, kuid 0 ºC-st kõrgemale tõusva õhutemperatuuri tõttu sulas muist ära.
5.12.2009
Foto: Lea Marmor
10.12. paiku arenesid kõrgrõhkkonnad nii Põhja-Venemaal kui Briti saartel. Eesti jäi nende vahele, kus aeg-ajalt sadas lund, mis külmeneva õhumassi tõttu juba ka maha jäi.
11.detsember 2009. Talve tuleku esimesed märgid väikese kosekese all Paldiskis
Foto: Rene Jakobson
14.12 liikus Põhja-Venemaalt kagusse aktiivne madalrõhkkond, üle Eesti levis külm front ühes lumesajuga ning õhutemperatuur langes väga kiiresti. Kui eelneval päeval oli Ida-Eestis miinuseid vaid paar ning saartel valitsesid lausa plusskraadid, siis 14.12. hommikul oli Ida-Eestis külma kuni 16 ºC (ka saartel langes termomeetri näit miinuspoolele). Soome kohalt laskus seejärel külm ja kuivem kõrgrõhuala ning järgneval ööl (15.12) mõõdeti Mandri-Eestis miinuskraade juba 20.
15.12.2009
Foto: Peep Loorits
Järgnevatel päevadel suurendas Skandinaaviast Gotlandile nihkunud madalrõhkkond Eestis lumekatet: ida- ja kagutuul tugevnes pöörise ees 19 m/s ning lumepilved levisid üle terve maa.17.12. registreeriti meie saartel lausa lumerekordeid: näiteks Sõrves mõõdeti 41 cm paksune lumekiht.
Lumi Saaremaal
Foto: Marju Roberts
Päev hiljem laskus Skandinaavia kohalt meile aga uus külm kõrgrõhuala ning madalrõhkkond taandus lõuna poole. Samal ajal tugevnes kõrgrõhuala ka Venemaal. Tulemusena mõõdeti 19.12 öösel kuu kõige külmem õhutemperatuur Valgas: -25,2 ºC.
Talve astronoomiliseks alguseks (21.12) oli lumi maas ning valitsesid miinuskraadid.
Kõige külmemal hommikul 19.12.2009 Kesk-Eestis
Foto: Eve Kõrts
Vahetult enne jõule (23.12) andis külm järele, kui Skandinaaviast liikus Soome kohale aktiivne madalrõhkkond: tsükloni ees tugevnes kagutuul merel kuni 20 m/s ning alates saarest hakkas lund sadama ja tuiskama. Hommikul läks saartel sadu üle lörtsiks, päeva peale ka vihmaks. Tuul nõrgenes. Õhtul põhjustas Läti kohal arenenud uus osatsüklon Eesti kagunurgas tugevamat lumesadu.
Jõulureedel oli Põlvamaal kõva tuisk
Foto: Meida Mõttus
Tsükloni järel pöördus tuul jõululaupäeval (24.12) läänekaarde ning tugevnes taas 20 m/s. Sadu jäi aga merelt läheneva kõrgrõhuharja tõttu harvemaks.
Esimesel jõulupühal tuiskas korralikult. See väikekaubik sai sel õhtul mitu korda väiksemaid neljarattalisi hangest välja sikutada. 25. 12 Järvamaal
Foto: Maret Saareleht
25.12. lähenes Taanist uus äge tsüklon, mille ees tõusid kagutuule iilid saartel 22 m/s. Sadu jõudis Eestisse nüüd juba lörtsi ja vihmana. Puhast lund tuli veel vaid Põhja-Eestis. 0 ºC lähedal võnkuv temperatuur muutis teeolud kehvaks üle terve Eesti! 26.12. märg sadu Eestis jätkus, kuid tuul nõrgenes õhtuks. Pühadeaegsest sajust võib leida ülevaate siit.
27.12.2009 Nõmmel
Foto: Peeter Rokk
27.12. öösel jõudis madalrõhkkond Eesti kohale ja eemaldus päeval ida poole. Tuul pöördus loodesse ning tugevnes uuesti (18 m/s), kandes põhjast uue külma: lörts ja vihm asendusid hommikuks lumega. Päeval lähenes merelt ka pilvi hajutav kõrgrõhuhari.
Õhutemperatuur oli jõulupühade ajal öösiti -6 ºC-st Kirde-Eestis +1 ºC-ni saarte rannikul, päevasel ajal jäi -3..+3 ºC vahele.
Jõulude ja uue aasta vahel olime Skandinaaviast Soome kohale liikuva tsükloni niiskes lõunaservas: Ida-Eestis sadas kergete miinuskraadide taustal lund, lääne pool oli õhutemperatuur plussis ning sadu jõudis maapinnale lörtsi ja vihmana.
30.12. kerkis aga lõunalaiustelt piki Lääne-Venemaad aktiivne madalrõhkkond, mis Eesti oma haardesse võttis ning kõikjale lund puistas. Põhjakaarde pöördunud ja tugevnenud tuul (18 m/s) langetas hommikuks õhutemperatuuri kohati -17 ºC-ni. Tallinnas mõõdeti aga aasta viimasel päeval lumekihi rekord: 43 cm.
Lund on sadanud nii palju, et ka lumememmed ise ei paista enam oma lumemantli alt välja. Pilt on tehtud 31.12.09. Tallinna lähistel.
Foto: Peeter Teedla
Olukord veekogudel.
Kui kuu alguses oli sisevetes sooja 2 kuni 4 ºC, siis kuu lõpuks oli enamus neist kinni kaanetatud. Vaid mõned kiirevoolulisemad jõed olid kohati jäävabad.
Merevees oli esiti sooja 3 kuni 5 ºC, kuu lõpus võis mõõta kinni kaanetatud Väinamerel jää paksuseks 15-25 cm, Pärnu lahes koguni 30 cm. (Jäätee jaoks oli antud seis siiski veel ebasobiv!) Õhem jääkiht oli ka Saaremaa lõunarannikul (5-10 cm), Soome lahel oli jää veel tekkimisjärgus.
Maailm.
Rootslaste sulest ilmunud uurimuse järgi oli maailmas 2009. aasta detsembris kõige külmemateks paikadeks Gröönimaa (-55,3 ºC) ja Siber (-53,1 ºC), kõige kuumem aga Austraalia (+46,9 ºC).
Novembrikuu algas külmalt ja lumiselt, lõppes vesiselt ja soojalt (06.12.2009) Kuu kliimanumbrid olid justkui tagurpidi pööratud. November algas plaanipäraselt või isegi paar kraadi madalama õhutemperatuuriga kui peaks, kuu lõpus ületas õhutemperatuur pikaajalise keskmise (-0,3..+3,9 ºC) enam kui 5 ºC kõrgemate näitajatega. Kokkuvõttes oli november aga 1 kuni 2 ºC kõrgem pikaajalisest (möödunud, 2008. aastal peegeldas õhutemperatuur rohkem kliimanorme). Sadu oli kokkuvõttes piisavalt (39 kuni 81 mm), mis on õige lähedane näitaja pikaajalisele keskmisele (46 kuni 80 mm) Päikest nähti Lääne-Eestis etteantud tunnid, ida pool jäi ligi poole päeva jagu puudu (norm on 23 kuni 40 tundi). Pikemalt loe EMHI kliimakokkuvõttest.
2009. aasta oktoobrikuu kokkuvõte (05.11.2009) 01.10.09Foto: Peep Loorits Oktoober oli pilvisem, sajusem ja tunduvalt jahedam nii möödunud aastast (2008) kui paljuaastasest keskmisest.
2009. aasta septembrikuu kokkuvõte (07.10.2009) Foto: Leili Valdmets September osutus ligi 3 ºC võrra soojemaks nii läinud aastast (2008) kui pikaajalisest keskmisest.Samas oli ekstremaalsete temperatuuride amplituud (miinimum -0,3 ºC, maksimum 24,6 ºC) väiksem möödunud, 2008. aastast (miinimum -2,2 ºC, maksimum 24,8 ºC).
Augustikuu kokkuvõte (07.09.2009) Keskmisest soojem, Lääne-Eestis päikesepaistelisem, ida pool pilvisem. Äike ja vihmapilved olid sageli üsna suured sõbrad. Ja mitte ainult, märgati ka minikeeristorme ehk trombe.
Juuli oli mitmekülgse ilmaga (05.08.2009) 01.07Foto: Liina Laurikainen Juulikuu kokkuvõte: ilma mitmekülgsuse üle ei saanud viriseda.
2009. aasta juuni: jahedam, pilvisem ja sajusem keskmisest, aga jaanipäev oli kuiv (09.07.2009)
Mai: kuu, kuhu mahtus õhutemperatuuri erinevus üle 30 ºC (05.06.2009) Ühtse nimega võib öelda, et mai 2009 oli Eestis kontrastide kuu. Oli kohti, kus metsad vaevlesid terve kuu põua käes (Kagu-Eesti) ja samas oli paiku, kus ladistas kõvasti vihma sadada ning äikesepilved ka rahehooge pakkusid (Kesk- ja Kirde-Eesti).
Aprillikuu kokkuvõte: päike ja põud (06.05.2009) 01.04 Toila valdFoto: Sergei Perov Päikest oli tänavu aprillis tõesti palju: 219 tunnist Virumaal Jõhvis kuni 336 tunnini Saaremaal Roomassaares. Paljuaastast keskmist (170 kuni 196 tundi) ületasid selle aasta numbrid vaata et poole enam. Läinud aasta aprillis nähti päikest kõige enam Tallinnas: 241 tundi.
Läinud aastaga võrreldes oli märts normile lähemal (05.04.2009) Foto: Lea Marmor Võrreldes mullusega, oli märtsikuu Eestis kuivem, kuid külmem, aga pikaajalise keskmisega võrreldes siiski soojem. Kuu keskmine õhutemperatuur jäi piirkonniti -2,3 kuni +0,5 ºC-ni (paljuaastane keskmine -3,2 kuni -1,0 ºC), möödunud aastal oli märts ligi 1,5 ºC soojem. Kuu ekstreemumid olid samuti madalamad mullusest. Kõige külmem öö oli 27.märtsil Väike-Maarjas: -17,9 ºC (läinud aastal oli miinimumnäitajaks 22. märtsil Jõhvis -12,5 ºC), kõige soojem päev oli 13. märtsil Kuusikul:+7,4 ºC (eelmisel aastal oli Narva-Jõesuus 31. märtsil sooja 15,1 ºC).
Veebruar oli Eestis talvine, mujal tormine (07.03.2009) 1. veebruari loojangFoto: Kaie Avistu Nii Tartu suusa- kui Peipsi uisumaraton, suursugune vabariigi sünnipäeva paraad ja vastlaliug samal päeval: seega, igati korda läinud kuu Eesti rahva jaoks (jutt käib ilmast)! Ja seda kõike veel ideaalilähedaste tingimuste juures.
Jaanuar meil ja mujal (06.02.2009) 1. jaanuar 2009Foto Vivian Ainsalu Jaanuarikuu üldmulje oli võrreldes eelmise aastaga tunduvalt talvisem: ei saanud kurta ei külma üle, mis kaunist härmalõnga puudele kudus ega sooja üle, mis kevadlilled õitsema pani ja kuldnokad talvituma jättis. Paljuaastase keskmisega (-2,4 kuni -7,6ºC) võrreldes oli õhutemperatuur Eestis 2 kuni 3 kraadi kõrgem (-0,1 kuni -3,8ºC), läinud 2008. aasta jaanuaris oli keskmine õhutemperatuur kraadi võrra kõrgem.
