•  

2007. a augustikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (12.09.2007 13:53)

Tänavune august oli kuni 26. kuupäevani suviselt soe, kuu viimased päevad aga muutusid juba sügiseselt jahedateks  (joonis 1) ja sajusteks. Kogu kuu keskmine õhutemperatuur kujunes Jõgeval viimase 86 aasta üheks kõrgemaks. Veelgi soojem on olnud august ainult kolmel aastal (1938., 1939. ja 1997. aastal). Kuu jooksul tõusis õhutemperatuur üle 25 kraadi 12 päeval tavapärase 4 päeva asemel. Maksimaalselt mõõdeti mandriosas õhus sooja 29…32 kraadi, saartel ja rannikul 27…30 kraadi. Kaks esimest nädalat oli ilm väga kuum ja vihma ei tulnud. Tänu juuli lõpu tugevatele sadudele esialgu niiskust veel jätkus, kuid peagi muutus muld tuhkjalt kuivaks ja taimed hakkasid närbuma. Juba 8. augustiks oli künnikihis Jõgeval kartulipõllul niiskust taas optimaalsest vähem (joonis 3) ja mugulate juurdekasv pidurdunud. Sügavamates kihtides niiskust jätkus.


Esimesed korralikumad vihmad sadasid 12…14 augustil, kohati koos tugeva äikese ja rahega. Valdavas osas Eestist jäid nende põuajärgsete vihmade sademete hulgad väikesteks ja sadanud vihmad suutsid väga kuiva mulda niisutada ainult pinnalt. Kuna kuumus jäi püsima, siis aurus sadanud vesi kiiresti tagasi õhku. Veidi jahedamaks muutus ilm mõneks päevaks alles 17. kuupäevast alates ning siit alates sagenesid ka vihma- ja äikesehood. Rohked (mõnel pool koos väga tugeva äikese ja rahega) sajud esinesid 21. augustil ja kuu viimasel viiel-kuuel päeval. Paiguti murdis rajutuul puid ja välk lõi puudesse ning süütas hooneid. Suures osas Eestist jäid augusti kahe esimese dekaadi sademete hulgad vähesteks ja enamik kuu sademete summast tuli viimase kümmepäevakuga. Lõikuskuu sademete hulgad olid riigi piires väga erinevad (joonis 2). Põuaseks jäi Kagu-Eesti, kus sadas paiguti kogu kuu vältel vähem kui 20 mm. Suurimate sadude piirkond oli Loode-Eestis ja Lääne-Eesti saartel, kus sademete hulk ületas paiguti tavapärast 1,5 kordselt.

 

Lõikuskuu viimased neli päeva olid nii jahedad, et päeval oli sooja ainult 11…15 kraadi. 31. augusti ööl langes termomeetri näit õhus 2…6 kraadini, maapinna lähedal esines paiguti madalamates kohtades öökülma. Nii jahe ilm on harilikult iseloomulik alles septembri teisele poolele, mitte aga augustikuule.

Augusti jooksul kogunes Jõgeval efektiivseid (üle 5 kraadi) temperatuure 390 kraadi, mis ületab 1946…2006. a keskmisest 70 kraadi võrra. Efektiivsete õhutemperatuuride kasvav summa oli 31. augusti seisuga 1400 kraadi, mis ületab keskmist 185 kraadi võrra. Aktiivseid (üle 10 kraadi) õhutemperatuure kogunes kuu jooksul 519 kraadi, mis ületab 1964…2006. a keskmist 54 kraadi võrra. Aktiivsel taimekasvuperioodil (13. maist alates) kogunes 31. augusti seisuga aktiivseid õhutemperatuure 1784 kraadi, mis on piisav summa enamike kartulisortide bioloogiliseks valmimiseks.

Augusti lõpuks olid valdavalt teraviljad koristatud. Tänu kuivadele ilmadele kuu esimesel poolel saadi saak põldudelt kätte kuivana ja väheste kadudega. Suviraps tärkas kevadel ebaühtlaselt ja ka valmimine on ebaühtlane. Kuu lõpu seisuga ei olnud suvirapsi põllud veel koristusküpsed.

 

Jõgeval, 04. 09. 2007.
Laine Keppart
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert

Eelmised artiklid:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam