•  

Möödunud suvi oli enneolematu (06.10.2010 00:00)

Pildil on näha temperatuurierinevused Venemaal 20-27. juulil 2010. aastal võrrelduna sama ajavahemiku temperatuuridega aastatel 2000-2008. Pilt on tehtud keskmise lahutusvõimega spektroradiomeetri (Moderate Resolution Imaging Spectroradiometer (MODIS) poolt, mis asub NASA Terra satelliidi pardal. Allikas: NASA/Goddard/Earth Observatory.

Enneolematu kuumalaine Euroopa idaosas koos tugeva põua ja põlengutega Moskva ümbruses tegi tänavu suvel ilma terve maailma ajakirjanduses. Samuti oli USA idaosas rida erakordselt kuumi päevi, mis tekitas ülekoormust elektrivõrkudes, sundis evakueerima hooldekodude elanikke ja aeglustas transiiti. Nii olulised sündmused tõstatavad taas küsimuse inimkonna rollist kliimamuutustes, arutleb NASA teadlane Adam Voiland.

Kui soe täpselt oli möödunud suvi ülemaailmsest vaatepunktist ja millised olid suvetemperatuurid võrrelduna eelmiste aastate suvedega? Kas globaalne soojenemine oli erakordsete kuumalainete põhjustaja? James Hanseni juhitava NASA Goddardi kosmoseuuringute instituudi (GISS) teadlased analüüsisid möödunud suve temperatuure. Vastused eelnevatele küsimustele leiab  GISS veebilehelt, kus on avaldatud uuringu tulemused.

Vastavalt GISS analüüsile oli tänavune suvi viimase 131. aasta hulgas soojuselt neljandal kohal, 2009. aasta suvekuud olid aga sooja poolest teisel kohal rekordite reas. Veidi jahedam 2010. aasta suvi oli tingitud  mõõduka El Niño (ekvatoriaalses Vaikses ookeanis on vesi normist soojem) asendumisest mõõduka La Niña-ga (ekvatoriaalses Vaikses ookeanis on vesi normist jahedam).

Üks osa Hanseni ja tema kolleegide analüüsist oli graafikute koostamine, mis aitavad vaadata temperatuuride muutusi laiemalt ja kummutada eksiarvamusi nende  kohta. Näiteks võis tänavune erakordselt kuum suvi Euroopa idaosas ja USA-s luua mulje, et globaalne soojenemine jookseb lausa amokki ja eelnenud külm talv jällegi võis viia vastupidisele arvamusele. Laiemalt vaadates, nagu allpool oleval kaardil 2009. ja 2010. aasta kohta, näeb, et vaid mõne üksiku regiooni järgi otsustamine on eksitav.

 

2009. ja 2010. aastate suved võrrelduna 1951-1980. aastate keskmisega. Erakordselt kuum suvi Ida-Euroopas ja USA-s (all paremal) jättis mulje ülemaailmsest rekordkuumusest, samal ajal kui erakordselt külm talv (all vasakul) mõjus vastupidiselt (all vasakul) Allikas: NASA/Goddard Institute for Space Studies/Hansen. Lisateavet selle kaardi kohta

Eelmine ebatavaliselt külm talv tekitas paljudes inimestes kahtluse, kas nii madalate temperatuuride korral ikka toimub globaalne soojenemine. Allpool oleval graafikul on näha, et vaatamata mõnel pool olnud karmile talvele oli ülemaailmselt see rekordite reas sooja poolest teisel kohal.

2010. aasta võib, kuid ei pruugi saada ilmavaatluste ajaloo kõige soojemaks - antud graafikul on 2010. aasta kohta vaid esimese poolaasta andmed. Allpool olevad rohelised kolmnurgad tähistavad suuremaid vulkaanipurskeid. Kõige alumisel osal on El Niño (punane) ja La Niña (sinine) indeksid. Allikas: NASA/Goddard Institute for Space Studies/James Hansen.

GISS andmetel oli tänavuse aasta kevad - märts, aprill ja mai ülemaailmselt kõige soojem ilmavaatluste ajaloo rekordite reas. Kas terve 2010. aasta kujuneb kõige soojemaks, pole veel selge, sest senine kõige soojem (GISS andmete põhjal), 2005. aasta, oli keskmisest kõrgeimate temperatuuridega just aasta viimasel neljal kuul.

Venemaa kuumalaine oli äärmiselt erakordne.  See ületas kõik, mida teadlased olid näinud alates ilmaandmete ülemaailmse kogumise algusest 1880. aastatel. Venemaa ilmateenistuse juht Aleksander Frolov kinnitas, et sellist kuumalainet pole nähtud viimase 1000. aasta jooksul. Tuntud meteoroloogi ja Weather Undergroundi hinnangul võib selline sündmus aset leida vaid kord 15 000 aasta jooksul.

Niivõrd harukordsete sündmustega silmitsi seistes tekib küsimus, kas globaalne soojenemine tekitabki sellist äärmuslikku ilma. NASA teadlaste sõnul on vastus "jaa ja ei", sest see ei ole lihtne küsimus.

Ilm erinevates piirkondades sõltub keerulistest ja ebastabiilsetest keskkonnaoludest, mille põhjuseks on  niivõrd palju erinevaid tegureid, et iga üksikut ilmasündmust ei saa seletada globaalse soojenemisega. Selles valguses on ka õige öelda, et Moskva kuumalaine polnud põhjustatud kliimamuutuse poolt. Kui aga püstitada küsimus teisiti : "Kas selline sündmus nagu Moskva kuumalaine oleks võinud aset leida, kui süsihappegaasi tase oleks olnud industriaalühiskonnaeelsel tasemel", siis Hanseni vastus oli selge: "Peaaegu kindlasti mitte."

 Temperatuurid juunist augustini 2010 võrreldes 1951-1980. aastate keskmisega. Allikas: NASA/Goddard Institute for Space Studies/Earth Observatory.

Sagedased ja äärmuslikud soojalained suurendavad ebaproportsionaalselt ülemaailmsete temperatuuride tõusu. "Kui globaalsed temperatuurid ei tõuseks. oleks Moskva kuumalainega võrreldava kogemuse kordumise võimalus mitte küll võimatu, vaid väga väike, " lisas Hansen.

Uurimust vaata siit

 

Eelmised artiklid:

Metsatulekahjud on seotud kliimamuutustega (29.09.2010) NASA satelliidipilt metsatulekahjudest maailmas Tänavusel suvel levisid metsatulekahjud tiheda suitsuga maad kattes ja külasid hävitades Venemaa 22. piirkonnas. Septembris toimusid samalaadsed, kuid väiksemamahulised tulekahjud Colorado osariigis USA-s, kirjutab Michael Finneran NASA Langley uurimiskeskusest.

Arktika merejää on saavutanud tänavuse miinimumtaseme (21.09.2010) Jää Antarktikas 3.sept. 2010Pilt: NASA Goddard's Scientific Visualization Studio Arktika merejää jõudis 10. septembril oma iga-aastase minimaalse ulatuseni, teatab USA ilmateenistuse lume- ja jääandmete keskus NSIDC.

Rahvusvaheline koostöö osoonikihi kaitsel hoiab ära miljoneid haigusjuhtumeid (15.09.2010) Osooni lõhna võib tunda pärast äikest15.07.2010 Maardus kell 19.35Foto: Aleksandr Grafski Neljapäeval, 16. septembril on rahvusvaheline osoonipäev, mis tänavu keskendub sellele, kuidas riigid ühiselt ja kõige paremal tasemel saaksid täita osoonikihi kaitseks kokkulepitud nõudeid ning seeläbi vähendada ohtu inimestele ja keskkonnale, teatab Keskkonnaministeerium.

Kliima muutumisega kaasneb kuumade suvede tõenäosus (07.09.2010) Foto: Eduard Zentsik Kliima soojenemise tõttu muutuvad suved senisest soojemaks, kirjutab Soome ilmateenistus FMI.

Tulemas on külmad ja lumised talved (12.06.2010) TalvepäevFoto jaanuarikuu galeriistAutor Kaie Avistu Soojenev Arktika kliima mõjutab õhurõhku põhjapoolusel ja suunab tuulte liikumist meie planeedil. Oodata on rohkem külmi ja lumiseid talvi Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerika kirdeosas, räägiti eile Oslos polaarteaduste konverentsil.

Orkaanid versus naftaleke (31.05.2010) Õlireostuse paiknemine 30. mail. Kaart: BP NOAA vastas hiljuti küsimustele, mis puudutavad Mehhiko lahe keskkonna troopilist arengut ja  kas õlireostus mängib rolli tänavuse aasta Atlandi ookeani orkaanihooajal.

Elurikkus on meie jõukuse, tervise ja heaolu allikas (21.05.2010) Ürgmets:)Pilt on tehtud Tallinnas, endise Mustjõe suvemõisa pargi tiigi ääres. Pildistatud 18.05.10Foto: Peep Loorits Laupäeval, 22. mail on rahvusvaheline elurikkuse ehk looduse mitmekesisuse päev, mil eriliselt keskendutakse elurikkuse tähtsusele riikide arengus, teatab Keskkonnaministeerium.

Halb ilm raskendab naftasaaste kogumist Mehhiko lahel (02.05.2010) Õlireostus Mehhiko lahel Tormine ilm Mehhiko lahel tõukab naftaplatvormiga Deepwater Horizon toimunud õnnetuse tagajärjel merre voolavat tohutut õlilaiku USA ranniku suunas ning takistab selle kogumist.

Täna on maailma veepäev: Maailmas vajatakse puhtamat vett (22.03.2010) Kevadised veedFoto: Lea Marmor Täna, 22. märtsil tähistatakse ÜRO algatusel maailma veepäeva, mille selle aasta teemaks on „Puhas vesi tervele maailmale“, teatab Keskkonnaministeerium.

Veepuudus maailmas süveneb (16.03.2010)

Kliimaandmeid hakatakse täpsemalt edastama (26.02.2010)

Uurimus näitab, et tuuled on muutunud nõrgemaks (08.01.2010) Foto: Lea Marmor Rootsi ilmateenistuse SMHI uusimad uuringud näitavad, et Rootsi pole viimase saja aasta jooksul tuulisemaks muutunud. Tuulekliima on väga muutlik, kuid nõrk tendents on pigem sinnapoole, et vähenemas on nii keskmine tuule kiirus kui tuuleenergia potensiaal riigi põhjaosas.

Kopenhaageni kliimakõnelused jätkuvad kõrgemal tasemel (11.12.2009) Foto: Julia Pajumäe Teisipäevast, 15.-18. detsembrini võtab keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kopenhaagenis osa ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte kõrgetasemelisest kohtumisest, mille eesmärk on saavutada uus ülemaailmne kliimakokkulepe, teatab Keskkonnaministeerium.

Lõppev aastakümme võib kujuneda ilmavaatluste ajaloo kõige soojemaks (08.12.2009) Temperatuuri trend 1850-2009 Lõppev aasta võib tulla kümne kõige soojema aasta hulka alates ilmaandmete kogumise algusest 1850. aastal, teatab WMO. Aastad 2000-2009 võivad aga kujuneda kõige soojemaks aastakümneks.

44 linna liitusid Hamburgi kliimakonverentsi deklaratsiooniga (18.11.2009) Foto: Peep Loorits 16.-18. novembrini Hamburgis toimunud kliimakonverentsil võeti vastu deklaratsioon, mis sisaldab seitset fakti, seitset kohustust ja seitset üleskutset madalama süsinikuheitmete vähendamiseks.

Homme allkirjastatakse Hamburgi kliimakonverentsi deklaratsioon (17.11.2009) Foto: eha39 Käesoleval nädalal toimub Hamburgis kliimakonverents, mille raames allkirjastakse deklaratsioon, mis sisaldab seitset fakti, seitset kohustust ja seitset üleskutset madalama süsinikuheitmete vähendamisega seoses.

Saksamaal toimus viies Euroopa ohtlike tormide konverents (19.10.2009) Autori fotod Viies Euroopa ohtlike tormide konverents (European Conference on Severe Storms, ECSS) toimus 11-16. oktoobrini Lõuna-Saksamaal Landshuti linnas.

Maailmameri oli tänavu suvel rekordiliselt soe (17.09.2009) Maailmamere pinnavee temperatuur oli tänavu suvel kõrgeim selle mõõtmise alustamisest 1880. aastal, teatab USA riiklik kliimaandmete kogumise keskus NCDC.

Rahvusvaheline osoonipäev keskendub riikide koostööle (14.09.2009) Pilt: NASA Kolmapäeval, 16. septembril tähistab ligi paarsada riiki üle maailma juba 15. korda rahvusvahelist osoonipäeva, mis tänavu möödub deviisi all: “Ühtne osalemine: Osoonikihi kaitse ühendab maailma”, teatab Keskkonnaministeerium.

Maailmameri oli juulis rekordiliselt soe (18.08.2009) Foto: Inna Tross USA riikliku ookeani ja atmosfääri administratsiooni (NOAA) kliimaandmete keskuse teatel oli tänavu juulis ookeanide pinnatemperatuur kõrgeim andmete kogumise algusest, 1880. aastast alates. Samuti kui möödunud juuniski, oli ookeanide vesi keskmisest (16,4 °C) 0,59 kraadi soojem. Eelmine rekord pärineb 1998. aastast

Maailmameri on soojem kui kunagi varem (22.07.2009) Foto: Peep Loorits USA riikliku ookeani ja atmosfääri administratsiooni (NOAA) kliimaandmete keskuse teatel oli tänavu juunis ookeanide pinnatemperatuur kõrgeim andmete kogumise algusest, 1880. aastast alates.

Eesti parandab kasvuhoonegaaside arvestamise süsteemi (02.04.2009) Foto: Joonas Kokamägi 2009. aastal viib Keskkonnaministeerium koostöös Soome Statistikaameti ja Soome Keskkonnaministeeriumiga läbi ühisprojekti, millega paraneb arvepidamine Eesti kasvuhoonegaaside üle, teatab Keskkonnaministeerium.

Pühapäeval on ülemaailmne veepäev (21.03.2009) Foto: Karin LimbakPuma Aqua fotokonkursi galeriist Pühapäeval, 22. märtsil tähistatakse ÜRO eestvõttel iga-aastast ülemaailmset veepäeva, mille tänavune põhiteema on piiriveekogud ja nende kasutamine, teatab Keskkonnaministeerium.

Globaalne soojenemine jätkub 2020. aastani? (06.03.2009) Praegune globaalne soojenemine  kestab kuni 2020. aastani, seejärel algab pidev jahenemine, vahendab uudisteagentuur REGNUM Venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliiget, Arhangelski teaduskeskuse presiidimi esimeest Feliks Judaškinit.

Miks on päikesetõusu ajal kõige külmem? (21.02.2009)

Jaanuar oli terves maailmas soojuselt seitsmendal kohal (19.02.2009) Lõppenud jaanuar oli ilmavaatluste ajaloos alates 1880. aastast terves maailmas soojuse poolest seitsmendal kohal, teatab USA Riikliku Ookeani ja Atmosfääri Administratsiooni kliimaandmete keskus NCDC.

Kus on ilmaparadiis ja kõige mõnusam elada? (28.01.2009) Kanaari saarestikus asuval Tenerifel veebruarisFoto: ilm.ee Kus on ilma poolest terves maailmas kõige mõnusam elada? Gismeteo.ru kirjutab, et mugava enesetunde jaoks ei tohiks meteoroloogilised parameetrid tugevasti kõikuda. Kui otsida sellist paika maailmas temperatuuri järgi, siis peaks see asuma kusagil ookeanis ekvaatori lähedal. Aga seal toimuvad tugevad konvektiivsed protsessid ja kuigi temperatuur kõigub vaid mõne kraadi ümber ning aastaajad ei vaheldu, teevad paduvihmad, tugevad äikesed ja ebastabiilsed tuuled ilmad küllaltki kapriisseks.

Möödunud aastal toimus maailmas 321 loodusõnnetust (26.01.2009) Katastroofiepidemioloogia Uurimiskeskuse CRED teatel toimus 2008. aastal maailmas 321 loodusõnnetust, kus kaotas elu 235 816 inimest, kannatada sai 211 miljonit inimest ning kuludeks arvutati 181 miljardit USD.

Tuulepargid Hiiumaale - kas pärlid sigadele või klaashelmed indiaanlastele? (13.01.2009) Foto: Leho Kikas Mida selle pealkirjaga mõtlesin? Indiaanlastelt osteti Manhattan 350 aastat tagasi ära klaashelmeste eest. Kas hiidlased on tänapäeva aborigeenid, keda saab värviliste riideribade ja klaashelmestega meelitades ninapidi vedada, kes vaatavadki käed rüpes pealt, kuidas nende põline kodukoht JOKK meetoditega omavalitsusi survestades põlisrahvalt ära võetakse? Kas järjekordne „hääletu alistumine“? Või peaks tõesti tegu olema hoopis pärlitega hiidlaste ees, nagu väidab Ülo Pärnits koos oma Putini semudest sõpradega? Mis siis on valesti ja kust poolt tuul haisu toob

Lõppev aasta oli maailma ilmavaatluste ajaloos soojuselt 10. kohal (17.12.2008)

EL Keskkonnanõukogu püüab peatada metsade hävimist (08.12.2008)

Poolas arutavad riigid ülemaailmseid kliimamuutuste küsimusi (28.11.2008)

Metsad aitavad võidelda kliimamuutustega (03.11.2008)

Kliima soojenemise küsimuses on kaks vastandlikku leeri (21.10.2008)

Keskkonnanõukogu arutab taas kliimamuutustega seonduvaid küsimusi (20.10.2008)

Fondihalduritele tuleb appi ilmateenistus (15.10.2008)

Kliimasoojenemine teeb sügised vähem värvikirevaks (13.10.2008)

2008. aasta esimeses pooles on looduskatastroofides hukkunud üle 230 000 inimese (08.10.2008)

Osooniauk on käesoleval aastal suurem kui möödunud aastal (17.09.2008)

Uus päikese aktiivsuse tsükkel võib viia sotsiaalsete vapustusteni (03.09.2008)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam