Oktoobri lõpus - novembri alguses on paras aeg panna üles söögimajad talvituvatele väikelindudele.
Kohe kui ilm hakkab külmemaks minema, hakkavad linnukesed käima juba akna taga uurimas, kas saab juba midagi noka vahele. Loodusest toitu enam nii palju ei leia, inimese läheduses on võimalused suuremad. Võib-olla on mõni putukas roninud aknaliistu vahele talvekorterisse või siis peesitab päikesesoojal majaseinal.
Või ehk on hea inimene avanud juba söögimaja? Need tulebki varakult üles panna, sest siis harjuvad linnud seal käima. Kui läheb külmaks ja sajab maha lumi, püüavad väikesed sulelised energiat säästa ja võimalikult vähe ringi lennata. Seetõttu ei pruugi nad toidulauda enam nii lihtsalt enam üles leida.
Inimese antud lisatoit on külmal lumisel ajal väikelindudele ainus võimalus ellu jääda, ilma selleta hukkuks neist väga suur osa. Kevadel ja suvel on siis aias vähem usinaid kahjuripüüdjaid ning ilusat linnulaulu.
Suur valik linnutoitu
Aialinde on tänapäeval väga lihtne toita, sest spetsiaalset linnutoitu – rasvapalle, seemneid, pähkleid ning toidusegusid – on saada igas toidupoes ning lemmiklooma- ja aianduskaupluses.
Valik on mitmekesine. Väikeste sulepallide lemmiktoiduks on rasvarikkad päevalilleseemned ja maapähklid ning muidugi rasvapallid.
Kvaliteetsed rasvapallid on tehtud searasvast, mis on kõrge toiteväärtusega. Veel on rasvapallides päevalille- jm seemneid, vahel ka nisujahu ning kindlasti liiva. Liiv on vajalik selleks, et aidata pugus toitu peenestada, kuna lindudel pole hambaid.
Rasvapalle on lihtne välja panna ning neid jagub pikaks ajaks. Müügil on ka veiserasvast palle, kuid need pole nii head kui searasvast. Veiserasv muutub külmudes kivikõvaks ning väikesed linnud ei saa seda enam kätte. Sellepärast tasub rasvapalli koostist alati uurida. Odavamad rasvapallid ongi sageli tehtud veiserasvast ning sisaldavad liiga palju liiva.
Poest võib leida ka rasvaga glasuuritud teravilja-rasvapalle.
Mida saab köögikapist?
Kui spetsiaalset linnutoitu pole kodus käepärast, võib söögimajja puistata ka hirsitangu, kaerahelbeid ja isegi saiapuru. Hästi sobivad kõik pähklid, samuti rasvarikkad seemned: päevalille-, kõrvitsa-, rapsi-, lina- ja seedermänniseemned.
Kiirelt annab lisaenergiat ja soojust mage seapekk ja rasv.
Kindlasti ära pane söögimajja aga soolapekki ja soolapähkleid. Soolane tekitab janu, külmal ajal on aga ainus võimalus janu kustutamiseks lund nokkida. See võib linnu organismi liigselt jahutada ning ta hukkub.
Võrkpuurid ja seemnetorud
Söögimaju ja söötjaid on müügil väga suur valik. Hästi mugav on kasutada metallvõrgust torukujulisi puure, mille sisse on hea panna rasvapalle. Ka linnukestel on mugav võrel istudes toitu nokkida. Võre tagant ei saa rasvapalle pihta panna ka varesed ja teised suuremad linnud.
Kõige lihtsam on võrku pakitud rasvapall riputada lihtsalt oksa külge. Selle miinus on see, et väikelinnud võivad võrku takerduda ja hukkuda. Igal aastal saab neid sel moel küllalt palju surma. Suuremad linnud nagu rästad, pasknäärid, harakad jt võivad otsa leida aga seetõttu, et on võrgutükikesi alla neelanud.
Puuri pandud rasvapallidelt tuleb võrk ümbert ära võtta.
Mugavad on ka plastist seemnetorud. Õrrel istudes on väikelinnul hea nokkida alusele valguvat toitu. Torusse peidetud toidule ei pääse suured linnud ligi, avatud söögimajas oleks neil väga lihtne plats puhtaks teha.
Anna toitu kevadeni
Kui alustasid lindude toitmist, siis jätka seni, kuni tuleb kevad, läheb soojaks ja sulelised leiavad nokatäidet jälle ise loodusest.
Talvisel ajal ei tohi olla toidu panemisel pikki vahesid. Kui söögimajas iga päev käima harjunud väikelinnud jäävad mitmeks päevaks toiduta, võivad nad hukkuda.
Loodusest ei takista talvel toitu kätte saamast mitte niivõrd lumi, vaid just miinuskraadid. Eriti ohtlik on pärast sulailma saabunud külm, mis tekitab puutüvedele ja okstele jää, mille alt ei saa kätte enam ühtegi putukat.
Hoolitse ka öömaja eest
Väga palju väikelinde hukkub seetõttu, et neil pole varjulisi ööbimiskohti ja nad külmuvad öösel surnuks. Linnud kasutavad talvel kõiki vabu pesakaste ööbimiseks. Ühes majakeses võib vahel koos olla üsnagi suur seltskond. Kui sul aias veel pesakaste pole või on neid mõni üksik, siis püüa need üles panna hiljemalt hilissügisel, et külma saabudes oleksid öömaj linnukestele juba olemas.
Toataimed tänavad lisavalguse eest (29.11.2019) Hilissügis ja talv on toataimedele karm aeg, sest valgust on vähe. Kergenda nende elu ja anna taimelampidega lisavalgust.
Kuidas ajatada tulpe ja nartsisse? (16.11.2019) Kui soovid tavapäraselt varem aknalaual näha õitsvaid tulpe ja nartsisse, siis on paras aeg hakata tegutsema.
Lupjamine viib murust sambla (15.11.2019) Muru on kaunis ega sammaldu, kui seda paari-kolme aasta tagant lubjata. Parim aeg selleks tööks on oktoobris-novembris.
Paras aeg daaliad üles võtta (29.10.2019) Daaliad ehk jorjenid on aedades veel väga värvikad, kuid juba homme võib kraadiklaas alla nulli langeda ja siis läheb ülesvõtmisega kiireks. Parem on see töö varem rahulikult ära teha.
Sügisene suurpuhastus kasvuhoones (16.10.2019) Kasvuhoone on selleks aastaks oma töö teinud, nüüd tuleb ta põhjalikult puhtaks pesta ja korda teha. Päikest ja soojust on juba nii vähe, et kasvuhoones pole mõtet enam tomatitaimi pidada. Mõni kirsstomat üritab küll veel väga õitseda, kuid pole lootuski, et tema viljad söögikõlbulikuks kasvaksid.
Kuidas võidelda sääskede ja puukidega? (04.06.2019) Sääsevaba aeg lõpeb kevadel siis, kui ööpäevane keskmine temperatuur jõuab 8–9 kraadini. Siis muutuvad need ahned vampiirid aktiivseks. Ühel aastal on sääski tohutult palju, teisel vähe. Sääskede arvukus sõltub ilmast: kui kevadel sajab vähe ja ka lumevee loigud kuivavad ära enne, kui sääsevastsetest saavad valmikud, siis ongi sääski vähem. Tõhusalt hävitab sääsevastseid ka kevadine öökülm.
Muretu suvi ilma tigudeta ja sipelgateta (28.05.2019)
Kuidas istutada tomateid? (17.05.2019) Kütteta kasvuhoonesse saab taimed istutada tavaliselt mai teisel poolel, kuna suuremad öökülmad on selleks ajaks tavaliselt läbi. Algul tasub hoida kasvuhoones katteloor kindlasti käepärast, et ohu korral saaksid selle õhtul kiirelt taimedele laotada. Külmakaitse on kindlam, kui laotad loori kahe-kolmekordselt, kuna kihtide vahele jääv õhk on eriti tõhus isolaator.
Kevadised murutööd (06.05.2019)
Esimesed külvid avamaale (29.04.2019) Külmakindlamad kultuurid võib külvata kohe, kui muld on tahenenud ja harimiskõlblik. Seda, kui tihedalt ja millise reavahega igat sorti külvata, on täpsemalt kirjas seemnepakendil. Köögivili vajab viljakat mulda. Peenra tegemisel kaeva sisse kas orgaanilisi väetisi, nagu kompost, käärinud sõnnik, ja/või pikatoimelist köögiviljaväetist.
Arbuus ja melon kasvama! (23.04.2019) Arbuusid ja melonid pole meie aedades juba ammu mingi eksootika, vaid nendest on saanud täiesti tavalised köögiviljad. Nad on väga soojanõudlikud kultuurid ning suhteliselt pika kasvuajaga, seetõttu tuleb taimed igal juhul ette kasvatada – muidu ei jõua viljad meie lühikese suvega valmida.
Kuidas kasvatada ilusad tugevad tomatitaimed? (15.04.2019) Tugeva ja kompaktse tomatitaime saamine sõltub suuresti kasvukohast. Ilusa istiku saamiseks peab koht olema valgusküllane ja mitte liiga soe. Ära unusta istikuid ka väetada!
Parim aeg istutada ümber toalilli (03.04.2019) Kevad on imeline aeg, kui loodus hakkab ärkama pikast talveunest. Ka toataimedel on algamas uus kasvuhooaeg. Kevadel ümber istutatud taimed juurduvad kõige paremini ning saavad värskes mullas sisse hea kasvuhoo.
Lõika oma põõsad ilusaks (28.03.2019) Nii mõnigi hobiaednik on varakevadel raagus põõsaste ees seistes üsna nõutu: “Mitte tuhkagi ei saa aru, mida ja kust kohast tuleb lõigata.ˮ Tegelikult pole lõikamisel midagi keerulist, kui sa tead, mis põhimõtte järgi tuleb iga liiki hooldada.
Näpunäiteid õunapuu lõikamiseks (28.03.2019) Praegu on tasakesi jõudnud kätte see aeg, mil tasub teha korda oma õunapuud. Hoolduslõikust tasub teha igal aastal, siis on puud kogu aeg vormis ja töö läheb nobedalt. Ka puu tunneb end paremini, kui lõikad teda sageli ja vähe, mitte harva ja palju.
Lilletaimed aknalaualt: mida ja kuidas ette kasvatada? (25.03.2019) Pika kasvuajaga suvelilledel kulub külvist õitsemiseni natuke rohkem aega. Sellepärast tasub kindlasti nende taimed kevadel ette kasvatada, vastasel juhul näeme õisi alles suve lõpus.
Keeruta endale aiatöödeks vajalik kingikorv! (19.03.2019) Ilm.ee koostöös Aednik24.ee’ga loosib kõigi osalenute vahel 7 päeva järjest välja erinevaid aiandus- ja kodutoodete pakette. Keeruta ise ja kutsu ka pereliikmed keerutama. Siis on loosiõnn suurem.
Esimesed köögiviljakülvid (18.03.2019) Kuidas üldse teada, millal on õige alustada köögivilja ettekasvatust? Sobiv külviaeg – mis pole liiga vara ega liiga hilja – sõltub sellest, millal saab taimed istutada alalisele kasvukohale avamaal, külmkasvuhoones või rõdul-terrassil olevasse konteinerisse.
Noore viljapuu koor vajab kaitset (09.03.2019) Esimesed soojad päikesekiired märtsis alati rõõmustavad meid, aga noorte kaitsmata tüvega viljapuude jaoks on märtsipäike valus kogemus, mis tekitab külmalõhesid. Ka jänesed kipuvad märtsis viljapuuaias rohkem pahandust tegema.
Esimesena külva paprikat ja tomatit (02.03.2019) Lõuna-Ameerikast pärit harilik tomat ja paprika on muutunud tänapäeval väga tähtsateks köögiviljadeks meie toidulaual. Tomat ja paprika sisaldavad rohkesti C-vitamiini, mis on eriti vajalik meie immuunsüsteemi jaoks. Lisaks sisaldavad suures koguses A- ja B-rühma vitamiine ning tomatis ja paprikas olevad ained aitavad ennetada kasvajad.
Tunne külvihooajast mõnu! (24.02.2019) Veel mõned nädalad ja ongi esimeste külvide aeg käes. Tasub üle vaadata oma külvivarustus – kas kõik vajalik on olemas, et taimede ettekasvatamine kulgeks mõnusalt?
Varjutuskangas päästab põletusest! (06.02.2019) Päike kipub õrnemaid okaspuid ja igihaljaid lehtpõõsaid valusalt põletama isegi juba jaanuaris. Eriti ohustatud on noored okaspuud ja põõsad. Ole valmis oma taimi kaitsma!
Käes on taimede ettekasvatamise aeg (06.03.2018) Taimede ettekasvatamise aeg on käes ning seemned ootavad mulda panemist. Põhimõtteliselt on võimalik seemneid külvata ükskõik millisesse anumasse, millel on drenaažiks augud põhja tehtud. Taaskasuta ära plastikust jogurtitopsid või seenekarbid. Kui tahad plastikut vältida, kasvata taimi ette wc-paberi või majapidamispaberi rullides, ajalehepaberis. Taimesilte on võimalik teha nii vanast hambaharjast, pliiatsist kui ka jäätisepulgast.
Viimane aeg õieäädikat teha (21.08.2017) Rukkililled 11.08.2017. Tallinn Foto: Koidula Kliimann Õunaäädika baasil valmistatud õieäädikat on sobilik kasutada näiteks salatikastmete või suuloputusvedeliku valmistamiseks.
Kuidas teha väetist taimedest (31.07.2017) Aedniku tööks on vajalikud toimeained taimedele kättesaadavasse vormi muundada ning neid kastekannu ja tavalise pritspudeli abil aias laiali jagada. Suuremate väetisekoguste jaoks on spetsiaalsed aianduspoodides müüdavad taimekaitsepritsid kõige mugavamad. Leebed väetamismeetodid toimivad kõige paremini siis, kui neid võimalikult tihti kasutada.
Vaarika tšai (hapendatud vaarikatee) (07.06.2017) Põhja-Eestis vaarikad veel 7. juunil ei õitse ilm.ee foto Vaarikalehed on praegu suured ja värsked, paras aeg neid tee jaoks korjata. Kuidas neid fermenteerida, kirjutab blogi "Metsik aed".
Võilille sool ja suhkur (31.05.2017) Noor ritsikas võilillel Foto: Riina Mändel Erksavärviline ürdsool sobib hästi nii soojade kui ka külmade roogade valmistamiseks ning suhkur magustoitudele värvi andmiseks.
Täna on sobiv päev lehtköögiviljade külvamiseks (22.05.2017) Thuni külvikalendri järgi on veel täna ja homme hea aeg töödeks lehtköögiviljadega, lehtköögiviljade külvamiseks, korjamiseks ja värskelt söömiseks, muru niitmiseks, toataimede kastmiseks ja väetamiseks.
Tootsipeenra idee kahjurite looduslikuks tõrjumiseks (19.05.2017) Järjest enam populaarsust koguv maheaiandus ning ka kogukonnaaiandus linnades on ajendatud inimeste soovist süüa kemikaalivaba köögivilja ning värsket, kohalikku toorainet. Ka kodus ise oma tarbeaia peenart majandades ei soovi tavaliselt keegi sinna mürki pritsida, kuid sageli on see ainuke väljapääs, kui kahjurid juba platsis on.
Seltsilistaimed. Segaviljelus. Allelopaatia. (12.05.2017) Seltsilistaimedeks nimetatakse seda, kui põhiaiakultuuridega koos kasvatatakse teisi sobivaid toidu-, maitse- ja ilutaimi. Allelopaapaatilised(taimede vastastikused biokeemilised mõjud)mõjud võivad olla nii soodustavad kui ka pärssivad, seepärast kõik taimed omavahel kokku kasvama ei sobigi.
Metsik toit: mai (06.05.2017) Umbrohud koduaiast või metsataimed võivad saada huvitavaks maitse-ja vitamiinilisandiks kevadistesse toitudesse. Maitseid kombineerides ning ainult värskeid ning kõige nooremaid taimeosi kasutades on võimalik leida toitudesse uusi nüansse. Enne toiduvalmistamist pese korjatud taimed korralikult puhtaks.
Maikuu aiatööd (02.05.2017) Puude õitsemise algus eelmisel aastal Tallinnas Nõmme 06.05.2016 Foto: Triinu Sarv Käes on maikuu, mil aiapidajatel on käsil eriti palju töid ja toimetusi. Tänavune kevad on tavapärasest jahedam ja ka prognoosid pole just eriti lootustandvad. Muld on veel külm, näiteks Tiirikojal mõõdeti 1. mail maapinna temperatuuriks -7,7 °C. Väike-Maarjas oli see -1,3 °C, Viljandis -4,0 °C ja Türil -1,1 °C.
Aprilli viimane nädal aias (28.04.2017) 24.04. Muhu, Simiste Foto: Kalmer Saar Kas tomatit saab kasvatada avamaal? Kas kurgid tuleks külvata peenrale seemnest või istutada taimed? Millal sibulad maha panna? Nendele ja paljudele teistele aiateemalistele küsimustele püüame vastuseid leida siinsamas aiapäevikus. Märtsi alguses ilm.ee külastajatele korraldatud küsitlusest selgus, et aiandus on hobiks paljudele ja et oodatud on aiandusalased nõuanded. Korjamegi siis siia kokku nippe internetiavarustest, püüame klapitada neid ilmaprognoosidega ja lisaks katsetame kõike seda väikesel katselapil Tallinnas Kristiine linnaosas.
