•  

Suur-Taevaskoda (03.09.2004 18:16)

Autor: Tõnis Saadre

Suur-Taevaskoja juurde pääsete ikka alles peale seda, kui Väike-Taevaskoda juba imetletud. Ka nende vahele jääb mitmeid paljandeid, mille kohta alati ei teagi öelda, millise hulka teda just lugeda.

 

 Ka need, mitte kõige kõrgemad liivakiviseinad mõjuvad rändajale meeliülendavalt.

Siis aga, jõudnud järgmise jõekäänakuni, hakkab sillakaare tagant silma juba suursugune kollakas liivakivisein. See ongi Suur-Taevaskoda. 

 

Silla juures on vees suur kivirahn. See olnud kunagi kasutusel ohvrikivina. Selle ligidal olnud kunagi ka rahva kokkutuleku ja nõupidamise koht. KivRahnu tuntakse ka salakuulaja kivi na. Siin okste vahel redutades püüdnud äraandja meelde jätta muistsete vabadusvõitlejate sõjaplaane. Kord aga paljastatud, muutnud jumalad ta tummaks kiviks.

Aga siin on juba Suur-Taevaskoda ise. Paljandi pikkus on 150m, sama, kui ülemisel  Härma müüril. Eestis võib pikemat liivakiviseina imetleda vaid Peipsi järve äärsel Kallaste pangal. Ka kõrgus on tal aukartust äratav - 20m. Kuigi ka see jääb Härma müüri 30 meet6rile oluliselt alla, on ikkagi tegemist eesti tuntuma ja enim ülistatud Devoni paljandiga.

 

Paljanduv liivakivi sein on maaliliselt kirjuvärviline. Valkjaskollaka põhitooni kõrval kohtame siin ka hallikaid, roosakaid ja lillakaspruune kihte.

Liivakivi on kogu seinas põimjaskihiline. Selged kallutatud kihikesed moodustavad kuni poole meetri paksuseid seeriaid. Seeriate sisesed kihikesed on kohati koolutatud ja kurrutatud. Seeriate vahel aga kohtab roostepruune õhukesi kihikesi.

Selline vaade avaneb teile, kui ronite treppi mööda Suur-Taevaskoja seina kohale.

 

Eelmised artiklid:

Utria pank (30.08.2004) Utria pank  on idapoolseim, mida meri veel murrutama ulatab. Siit edasi keerab pankrannik otsustavalt merest eemale. Kuni Narvani kannab ta veel Põhja-Eesti klindi nime, edasi kuni Ladoga järveni on ta meile tuntud kui Ingeri klint.

Peetri jõe paljandid (24.08.2004) On ju üldteada, et kui Põhja-Eesti on paepealne maa, siis Lõuna-Eesti jõgede kaldail paljandub Devoni liivakivi. Kollane või valkjas, väga sageli aga just punane või vähemasti punaka jutiline. Palju vähem on teada, et Eesti kagunurgas tulevad uuesti mängu paekivid. Vanuselt lahutab neid  pankranniku paelademetest enam kui 100 miljonit aastat. Need on Devoni ajastu lõpul madalmeres settinud dolokivid, mida võime kohata vaid Peetri jõe kallastel ja mõnes paemurrus, on umbes 370 milj. a. vanad.

Päite pank (17.08.2004) Päite pank on kindlasti Eesti üks uhkemaid. Kui mitte kõige uhkem. Võite selles kindlad olla. Ja eriti uhke on ta muidugimõista loojangu eel.

Kakumäe pank (20.07.2004) Kogu Kakumäe pank on ääristatud liivakivi pangaga. Paekivi siit ei leia, kuigi kunagi on ta siin ju olnud. Aga ka kõik mis seisab kulub kunagi ikkagi ja nii on möödunud aastatuhanded ja miljonid oma töö teinud.  

Ninamaa (28.06.2004) Nüüd teeme jälle väikese hüppe piki pankrannikut ida poole ja maandume Suurupi poolsaare loodeotsas, Ninamaa neemel.

Uuga pank (28.06.2004) Pakri poolsaar on mere poolt pea kogu oma ulatuses ääristatud klindiastanguga. Varem oleme teinud juttu Pakri ja Leetse pangast. Täna vaatame Uuga panka.  

Härma müürid (13.06.2004) Meie Devoni liivakivipaljandeist kutsutakse pangaks  vaid Peipsi kaldal paiknevat Kallaste panka. Jõgede äärsed paljandeid kutsutakse küll müürideks, müürimägedeks või kaljudeks (Piusa ja Võhandu jõel) või paedeks ja taevaskodadeks (Ahja jõel). Allpool käsitlust leidnud Devoni paljandeid võite siiski just pankade rubriigist leida. Alustuseks ongi siin ära toodud Piusa jõe kaunimad müürid - Härma müürid.

Pakri pank (07.06.2004) Veel väike sammuke ida poole ja olemegi mandri-Eesti kauneimal pangal – Pakri pangal.

Väike-Pakri pank (27.05.2004) Eelmine kord vaataime Osmussaart. Nüüd teeme väikese hüppe, ja jättes vahele Krassi saarekese ning Suur-Pakri, maandume Väike-Pakril.

Osmussaare pank (25.05.2004) Aprilli lõpus tegin siin algust Balti klindi teemaga. Nüüd on käes aeg lähemalt tutvustada Põhja-Eesti pankrannikut, seda Balti klindi kaunimat ja suurejoonelisimat lõiku.

Värske varing Leetse pangal (11.05.2004)

Balti klint (26.04.2004) See, et Eesti UNESCO komitee on astunud samme Balti klindi lülitamiseks UNESCO maailmapärandi nimistusse, ei mõju tänasel päeval küll enam eriti uudislikult. TTÜ Geoloogia Instituudi ja Eesti Geoloogiakeskuse ühiste jõududega koostatud ankeet nimekirja lülitamiseks valmis juba aasta alguses. Ometi on just aprillikuu jooksul see teema korduvalt jooksnud nii televisioonis kui kõlanud raadios. Üheks põhjuseks kindlasti ka asjaolu, et aprilli alguses oli Balti klint  arutlusteemaks Eesti Geoloogiakeskuse igaaastasel teaduskonverentsil. Selle teema käsitlemine võib küll olla lahtisest uksest sissemurdmine, siiski luban endale siin selle väikese sissejuhatuse Klindi teemasse.

Pankade kevad (13.04.2004)

Pankade talvist ilu meenutades (22.03.2004)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam