•  

29.september - mihklipäev (29.09.2006 11:12)

Allikas: Elfikelder

On mihklipäev.
Vana ütlemise järgi ka esimene talvepäev.
Nimelt saab mihklipäevaga läbi jüripäeval alguse saanud suvepoolaasta. Kui jüripäeval algas põllutööde ja välikarjatamise hooaeg, siis mihklipäevaga need tegevused läbi ka saavad.
Öeldi, et mihklipäevast läheb naine tuppa – algab õhtune ketruste aeg. Meestel jälle algab metsategu – kask pidi mihkli ja mardi vahel olema kõige parem.
Ka on lõpule saamas kihlakute aegu sõlmitud suvise teenijapere-lepingud ja sulasrahvas saab palka ja laadaraha, millega siis kohe mihklilaadale minnakse.
Vanasti algas kool ka peale mihklipäeva, sest siis said lapsed tööst priiks.

Algab maa magamise aeg ja kohevarsti ka hingede aeg. Mõnel pool tehti mihklituld, et maa aset soojendada ja liikvele minevaid kurje vaime eemale hoida.

Mihklipäev on taas üks neid pühi, kui oli kombeks tuua loomohvreid. Levinuim oli lammas (igal oinal oma mihklipäev), aga tuli ette ka kukkede ohverdamist. Enne kuke tapmist kuulati hoolega ohvrilinnu häält - kui see kuidagi imelikult nagu veidike kana moodi kägises selle asemel, et kuke häält teha või päris vakka olla, siis arvati, et kukk nüüd kuradit ennast näeb ja siis püüti keerata ennast kukke tappes nii, et saatana paha pilk ohvriverd ära ei tarreta.

Mihklilamba tapmisega püütakse kindlustada rikkalikku lihatoidust tulevaks talveks ja lambaõnne paranemist. Mõnelgi pool käidi pritsiti lambakeetmise vahuga lambalauda seinad üle, et siis jälle sigivad lambad hästi.

Üle pika aja on käes jälle periood, kus ohvrilooma liha viiakse meeleheaks ka esivanemate hingedele, kes oodatavalt nüüd jälle kodus käima hakkavad.
Kindel oli ka see, et tapetud ohvrilooma liha peab olema õhtuks otsas ja ära tarvitatud. Kui see nii ei olnud, siis võis pererahva arvata ihneks, kes ei raatsinud ei enesele, töörahvale ega hingedele piisavalt toidust jagada.

Mihklipäeval tapetud looma nahast sai tavaliselt omale paraja kasuka, sest jüripäeval pöetud lammastele oli selleks ajaks külmakaitseks jällegi just täpselt kasukaparas kiht villa selga tagasi kasvanud. Nisuke ütlemine on ka olemas, et “jüripäeval annab lammas kuue, mihklipäeval kasuka?.

Mihklipäevane söögilaud on väga rikkalik ja sisaldab endas kõikvõimalikke sügisande. Väga olulisel kohal on road lambavärskest, ehk siis ohvrilooma lihast tehtud sült ja supp ja praad ja veritoidud. Supi sisse käisid kindlasti klimbid. Küpsetati ka nisuleiba , tehti karaskit ja saia ja kooke. Tehti ahjukaalikat ja oli õige aeg värske hapukapsa maitsmiseks. Et lehmad on enamikus kinni jäänud ja piimaand suuresti vähenenud, siis mihklipäevaga lõppes ka või söömine. Mihklipäevalaual ongi see viimane või.

Noorem rahvas küpsetas õhtuse mihklitule tuhas kartuleid ja käis kusagil aidas või muidu suuremas ruumis koos. Seal siis tantsiti ja mängiti üheskoos. Tüdrukud hakkasid jällegi meheleminekust mõtlema ja tegid igasuguseid selleteemalisi ennustusi – küll taimedega küll loomakontidega ... pandi neid toanurkadesse ja toidu sisse ja padja alla ja igale poole. Mihklipäevaga algas ju ka suur pulmapidude hooaeg, mis kestis kuni jaanuarikuuni välja. Ja eks nüüd oli kenasti näha, mis see suvine aidasmagamine siis ka tõi või lubas – mihklipäeval ju kolisid noored jällegi tubadesse magama ära ja ega nüüd enam midagi uut juhtunud – mis tehtud see tehtud ja kes ilma see ilma.

Vanemad inimesed jälle käisid kõrtsis. Naljaga öeldi, et maarjapunapäeval jõid naised endile punased põsed, nüüd mihklipäeval teevad mehed naistele tagasi. Eks siis ikka võeti ka hoolega. No aga ega sellest polnud midagi - naised ikka ka käisid kõrtsis kaasas ju.

Olulisel kohal on täna õlu. Seda joodi pea’ et hommikust saati ja kindlasti lambatapmise juures – mõned segasid õlut vähese värske loomaverega ja jõid siis seda – eks ikka tervise pärast ja jõu pärast. Täna on õllel omamoodi ohvrijoogi ülesanne täita ja seepärast sellega ka kokku ei hoitud. Joodi ise, pakuti teistele ja käidi kõrvalperedeski maitsmas. Ja samuti kui liha, pidi ka õlu õhtuks tilgatumaks joodud olema.

Mihklipäeva olid Targad valinud selleks päevaks, mil’ algavaks talveks kurgu- ja kaelahaiguste rohtusid kokku segada ja valmis panna. Täna öeldi ka tervistav tuli olevat sinise helgiga ja seepärast jälgisid teadjad hoolega, millist värvi parajasti pruulist keetev leek oli. Siniselt võbeleval tulel keenud jook usuti kindlasti kõva ravim olevat.

Tööd mihklipäeval ei tehtud suurt midagi. Mõnel pool topiti veidi seinapragusid samblaga tihedamaks või tehti tõrjemaagiat näriliste vastu. Aga igasugune toidu või saagi varumisega seotud töö oli rangelt keelatud. Ja eks virkadel oligi selleks ajaks saak juba salves.

Loomad aeti mihklipäeval kõik koju ära. Nimelt oli mihklipäev see päev, kui huntidelt neile jüripäeval pandud päitsed jällegi peast ära võeti ja poistele tagasi pähe pandi. Nüüd on huntidel õigus murdma hakata ja omale nö. talvemoon koguda. Teati, et iga loom, mis välja jääb, läheb nüüd huntidele. Eks see oli sellepärast ka, et karjasel oli ju ka vaba päev. Karjane oli ka ainus, keda suvistest töötegijaist taheti veel ka peale mihklipäeva kinni hoida. Aga karjane ei saanud siis ju kooli ja see polnud jälle talle meeltmööda. Siis karjased mõnikord vedasid valget oinast kolm korda ümber kivi, et siis tuleb ehk lumi maha – lumega sai karjane ka vabaks.

Aga tänane vihm eriti hea ei olnud - vanarahvas uskus, et tänase vihmaga sajab taevast halbu vaime alla maa peale ja selle vihma kätte ei tahtnud küll keegi jääda.
Ilma kohalt vaadati jälle, et kui lehed enne mihklipäeva maha tulid, siis oli kindel, et kevadel on maarjapäevaks (25.märts) lumi läinud ja jüripäevaks (23.04) rohi maas. Kui aga lehed ikka veel puus on, siis on pikka sooja sügist oodata ja jüripäeval veel külm. Mihklipäeva eel sulgivad kanad ennustavad jällegi varajast külma. Seda oskas ka mõni kuulata, et kui mitu nädalat tedred sügisel laulavad, niisamapalju nädalaid on veel peale mihklipäeva sooja. Selge ja päikseline mihklipäev ennustas ka pikka sooja sügist ja külma talve tulekut. Seevastu pilvine mihklipäev lubas sula talve. Mihklipäevajärgne udu hoidis jällegi sügise kaua sooja. Mihklipäevane tuul pidi kogu talve tuulesuuna kätte näitama kohe kuni kevadise pööripäevani välja. Nii tähendas lõunatuul seda, et lund sellel aastal ehk kohe ei tulegi maha ... et nii soe on.
Mihkliöine tõusuvesi merel ennustas tormist sügist.
Linnuteed vaadati ka ikka veel ja otsiti sealt lumemärke nagu pööripäevalgi tehti. Seda usuti ka, et kui mihklipäeval palju tähti alla sajab, siis sureb talvel palju inimesi ära.

Tuul 29.09 kell 09.00

Loe lisaks >>>

Eelmised artiklid:

Oktoober - sügise lõpp (12.10.2005)

14. oktoober - kolletamispäev (14.10.2011)

31. oktoober - halloween (31.10.2006)

2. november - hingedepäev (02.11.2005)

10. november - mardipäev (10.11.2005)

25. november - kadripäev (25.11.2015) Muinasjutumets 25. novembril 2008. aastal Foto: Leili Valdmets Kui kahenädalatagune mardipäev oli rohkem nagu meestepüha, siis tänasel kadripäeval on naiste ja tüdrukute kord põlvest-põlve edasi antud rituaale toimetada ja kõige selle käigus ka endile tähelepanu nõutada.

28. oktoober - simunapäev (28.10.2005)

30. november - andresepäev (30.11.2015) 2013. a andresepäeval Raplamaal Foto: Evelin Nummert Tänast andresepäeva ootasid kõige rohkem ehk meheleminekueas neiud, kel suur soov novembrikuu viimases öös oma tulevast näha. Arvati, et ka andresepäev on üks selline aeg, kui öösel on võimalik oma tulevase abikaasa nägu unes näha.

Künnipäev - 14. aprill (14.04.2005)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam