•  

Veebruari agrometeoroloogiline iseloomustus (19.03.2007 09:57)

2007. a veebruarikuu agrometeoroloogiline iseloomustus

Küünlakuu keskmine õhutemperatuur osutus tavapärasest 4 kraadi võrra madalamaks ja enam kui –25-kraadist külma oli kuu jooksul Jõgeva SAI automaatilmajaama järgi kuuel ööl. Esines kaks pakaselist perioodi: 7...12. veebruaril ja 21...25. veebruaril (joonis 1 ja 2). Viimase kümmepäevaku keskmine õhutemperatuur kujunes tavapärast 7 kraadi võrra madalamaks, kusjuures veelgi külmem on olnud selle dekaadi keskmine siinkandis viimase 85 aasta jooksul ainult 5 korral (1986., 1954., 1955., 1942., ja 1929. aastal) ning sama külm 1963. aastal. Käesoleva talve Eesti ametlik külmarekord registreeriti 23. veebruaril Jõgeva ilmajaamas — –30,3 kraadi. Väga külm oli ka järgmisel ööl. Lume pinnal langes mõlemal ööl temperatuurinäit siinkandis kuni ‑33 kraadini. Madalamates kohtades voorte vahelistes nõgudes ja kõrgustike vahelistes orgudes oli veelgi tugevam, mida kinnitasid kontrollimisjärgus olevate EMHI hüdromeetria­jaamades ja ELUSi ilmahuviliste vaatluspunktides registreeritud andmed, kuid neid ei loeta ametlikeks. Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid kuu jooksul mandriosas 1 kuni 3 kraadini. Sulailmad (maksimumtemperatuur üle 0 kraadi) esinesid Jõgeval kuu algul 2…5. kuupäeval ja 28. veebruaril, kokku viiel päeval. Vaatlusaastate keskmisena on esinenud sulapäevi siinkandis vastlakuul 9 tk.


 

Talvede karmust iseloomustatakse negatiivsete ööpäeva keskmiste õhutemperatuuride summaga. Veebruarikuuga kogunes negatiivseid temperatuure Jõgeva SAI automaatilmajaama järgi –314 kraadi, mis on keskmisest –121 kraadi enam. Kogu senise talve negatiivsete temperatuuride summa oli aga kuu lõpu seisuga –490 kraadi, mis jäi tänu soojale talve esimesele poolele tavapärasest ‑120 kraadi võrra väiksemaks.

Lund sadas kuu kestel vähe ja lumikate püsis suhteliselt ühtlasena ning kohevana.  Suurem lumesadu esines kuu lõpus 27…28. veebruari ööl, mis tõstis lume paksust 5…6 sentimeetri võrra ja kuu lõpu seisuga ulatus lumikatte paksus Eestis valdavalt 20…30 sentimeetrini. Õhemaks jäi lumikate loodepoolses Eestis ja lumikate oli paksem Lõuna-Eesti kõrgustikel ning Kirde-Eestis. Rohkesti oli lund ka Saaremaal. Kõige tugevama pakase ajal kattis maad enamuses Eestis enam kui 10 cm paksune lumikate ja taimed olid selle all külma eest korralikult kaitstud. Näiteks Jõgeval püsis taliviljapõllul temperatuur pakaselistel öödel siinse ligi 20 sentimeetrise lumevaiba all võrsumissõlme tasemel mullas (3 cm sügavusel) ‑2 kraadi lähedasena. Kuu alguses oli muld põldudel veel vähe külmunud, kuid kuu lõpuks jõudis külmumise alumine piir juba 30…40 sentimeetrini, mis jääb ainult veidi vähemaks pikaajalisest keskmisest.

Laine Keppart
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert

Eelmised artiklid:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam