•  

Välk tabab rohkem mehi kui naisi. (12.07.2007 00:00)

Välgulöögist on meestel kuus korda suurem tõenäosus tabatud saada kui naistel, kirjutab GisMeteo.ru.

Ainuüksi USA-s kannatab välgu tõttu umbes 1000 inimest aastas, 200 neist hukkub. Inimkeha näib olevat hea elektrijuht, tema lihased ja veresooned koosnevad suures osas veest ja närvid on võimelised edastama elektrilisi signaale. Huvitav on see, et 86% ohvritest on mehed. Kas on nende füsioloogia eriline, juhtub see teistsugusest testosteroonitasemest või lihtsalt viibivad nad erinevalt naistest rohkem värskes õhus.

Siiski on inimestel päris suured võimalused välgulöögist eluga pääseda. Muidugi on tabamuse hetkel temperatuur väga kõrge, kuid see kestab lühikest aega ning alati ei pruugi saada isegi tõsisemaid põletushaavu. Et peamiselt läbib vool keha pindmisi osi, jääbki suur osa vägust tabatuid ellu.

Inimesed, kes on jäänud äikese kätte kalal, jahil või muidu looduses viibides, peaksid otsima varju maa lähedusest, ka näiteks metsast. Kindlasti ei soovitada peituda üksikute puude lähedusse - inimkeha elektritakistus on väiksem kui puudel. Äikese ajal ei tohi ujuda, sest vesi on hea elektrijuht. Märgiks, et asute elektriväljas, on sõna otseses mõttes peas püsti tõusnud juuksed, seda muidugi juhul, kui pea on kuiv. Kui läheduses pole varjumiseks kohta, tuleb lamada võimalikult madalas kohas.
Välgutabamuse korral tuleb  pöörduda arsti poole ka siis, kui peal ja kehal pole tugevaid põletushaavu.

Maailmakuulsaks sai USA Virginia osariigis asuva rahvuspargi vahina töötanud Roy Sullivan, kes sai elu jooksul välgutabamuse seitsmel korral aastatel 1942 - 1977 ja pääses neist kõigist eluga, kuigi sai tõsiseid põletusi.
Roy Sullivan tegi enesetapu 71-aastaselt 1983. aastal õnnetu armastuse tõttu.

Äikesega ei tohi ka kõrvaklappidest muusikat kuulata - iPod  äkesetormi ajal on halb mõte, hoiatavad Kanada arstid.

Äikeseline Kuressaare
Foto ÄIKESEJAHI galeriist.
Autor kasutajanimega OnuJack

 

Loe lisaks:
Ain Kallis. Kasulik selts välgust rabatuile

EMHI: Kuidas käituda ohtliku ilma korral

Eelmised artiklid:

Ämblikud uurivad ilma (19.04.2007)

Täna on rahvusvaheline meteoroloogiapäev (23.03.2007)

1. märtsil algas rahvusvaheline polaaraasta (22.03.2007)

Täna on ülemaailmne veepäev (22.03.2007)

Kevad on varajane tervel põhjapoolkeral (21.03.2007)

Lõppev talv oli rekordiliselt soe terves maailmas (16.03.2007)

Polaaraasta raames käivitub viimase 50 aasta suurim uuringute programm (14.03.2007)

Läänemeri soojeneb keskmisest kiiremini (08.03.2007)

Jaanuar oli rekordiliselt soe terves maailmas (16.02.2007)

Sir Richard Branson pakub 25 miljonit dollarit Maa päästmise eest (09.02.2007)

Kliimasoojenemine on märgatav tormituulte sagenemises (06.02.2007)

Euroopa orkaanid puiduhindu ei mõjuta (31.01.2007)

Euroopat ähvardavad troopilised haigused (12.01.2007) Seoses kliimasoojenemisega ähvardab Euroopat siin seni tundmatute troopiliste haiguste oht. Lõuna-Saksamaal on käesoleval talvel leitud juba malaariakärbseid ja endisel Ida-Saksamaal, Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaal on esinenud troopilise bakteri „Vibrio vulnificus? tekitatud eluohtlikke nakkusjuhtumeid. Bakterid põhjustavad troopilistes maades igal aastal sadade inimeste rasket nakatumist, mille tagajärjel võib tekkida raske veremürgitus. Läänemere liigse soojenemise tõttu 2006. aasta suvel tekkis nimetatud bakteritel ülisoodne pinnas paljunemiseks.

2006/2007 talv võib tulla keskmisest soojem (04.01.2007) Inglise meteoroloogiateenistuse ennustuse kohaselt tuleb 2007. aasta rekordiliselt soe, vahendab Postimees. Eksperdid ennustavad, et Vaikses ookeanis esinev ilmastikunähtus El Nino tõstab õhutemperatuuri kõikjal maailma, vahendab BBC. Teadlaste sõnul ületab tänavune keskmine maakera pinna temperatuur 60-protsendilise tõenäosusega rekordaastal 1998 mõõdetud temperatuuri.

Gis Meteo: möödunud detsember oli erakordne (04.01.2007) Vene ilmateenistuse Gismeteo.Ru teatel ei leia ajaloost analoogi 2006.a. detsembri ilmale. Peatähtis pole see, et paljude aastate keskmisest oli temperatuur kõrgem. Hämmastav on hoopis see, et detsember ei mahtunud üldse talvekuu raamidesse.

2006. aasta tõi rekordilise kõrgusega laineid (20.12.2006)

Jäämeri võib ära sulada 2040. aastaks (12.12.2006)

Avastati üllatuslik seos maise ja kosmilise ilma vahel (15.09.2006)

Õlireostuse põhiküsimus: Kuidas panna valitsejad valitsema? (10.02.2006)

EMHI: Lühike ülevaade 2005. aasta maailma kliimast (10.01.2006)

Kyoto lepet otsustati pikendada (10.12.2005)

September püstitas globaalse soojarekordi (24.10.2005)

Balti mere jäänõupidamine Tallinnas (03.10.2005)

Kas globaalne soojenemine muudab turismimagnetite asukohta? (23.05.2005) Turiste meelitavad erinevate kliimaoludega puhkekeskused – ligi tõmbavad nii kuumad jä päikeselised rannad kui ka neitsilikult puhaste lumemütsidega mäestikud. Kas gobaalne soojenemine sõidutab turistid uutesse kuurortidesse?


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam