•  

La Niña jahutav mõju ei peata kliimasoojenemist (08.04.2013 00:00)


Õitsev lumekupp jaanuaris Muhumaal
Foto: Leili Valdmets
jaanuaripiltide galeriist

Globaalse soojenemise pikaajaline, kasvuhoonegaaside väljapaiskamisest tingitud tõusev trend on jätkumas, teatab Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon WMO.
2008. aasta temperatuure oodatakse kõrgemaid pikaajalisest keskmisest. Aastad 1998 - 2007 olid rekordiliselt soojad ja alates 20. sajandi algusest on keskmine globaalne temperatuur tõusnud 0.74°C .

Hijutine La Niña poolt põjustatud merepinna jahenemine evatoriaalse Vaikse Ookeani kesk- ja idaosas on "kliimaanomaalia" osa loomulikust kliima mitmekesisusest. La Niña sai alguse 2007. aasta kolmandas kvartalis ja  kestab arvatavalt läbi 2008. aasta keskpaiga. Viimase kuue kuu jooksul on ta mõjutanud mitmeid alasid läbi kogu maailma.

Vastuseks meedia järelepärimistele hiljutiste temperatuurianomaaliate kohta ütles WMO peasekretär Michel Jarraud, et kliimamuutuste avastamiseks ei saa vaadata eraldiseivaid aastaid, vaid tuleb uurida trende piisavalt pika ajavahemiku kohta. Hiljutised globaalsed temperatuurimuutused osutavad aga kindlalt soojenemisele.

La Niña teeb kliima varieeruvamaks - alati on olnud ja alati tuleb külmemaid ning soojemaid aastaid, kuid praeguses kontekstis on tähtis see, et trend jätkub tõusujoones ja kliima soojeneb vaatamata ajutisele La Niña poolt toodud jahenemisele.

Detsembrist 2007 kuni veebruarini 2008 olid globaalsed temperatuurianomaaliad jälle plusspoolel võrreldes pikaajaliste keskmistega. Keskmisest kõrgemaid temperatuure registreeriti peaaegu kõikjal Euroopas ning Venemaa põhjaosas. 1961 -1990. aastatega võrreldes domineeris temperatuurianomaalia +2°C kuni + 5 °C  suuremas osas Skandinaavias ning Vene Fõderatsioonis. USA lääneosas, Mehhikos, Brasiilia kirdeosas, Lõuna-Ameerika lõunaosas, Atlandi ja India Ookeanis ja Vaikse Ookeani lääneosas oli temperatuurianomaalia +1 kuni +2 °C.

Austraalias oli jaanuar rekordiliselt soe, 3-4°C keskmisest kõrgem maa lääne- ja keskosas, kogu kontinendi kokkuvõttes aga 1.23°C 1961 - 1990 keskmisest soojem.

Keskmisest jahedam oli aga Kesk-Idas, Türgis,Kesk-Aasias ja Hiinas. Ühenduses La Niña-ga domineeris mitmetes Vaikse Ookeani kesk- ja idapiirkondades, kaasa arvatud Põhja-Ameerika Lääneranniku avamere osas merevee jahenemine.

WMO raporteeris veebruaris, et La Niña seisund oli eelneva kolme kuu jooksul veidi tugevam ja merevee temperatuur 1,5 kuni 2 kraadi võrra keskmisest madalam suuremalt jaolt ekvatoriaalse Vaikse Ookeani kesk- ja idapiirkondades.

Käesolev La Niña on keskmise ulatusega viimaste registreeritud ajalooliste sündmuste seas, kuid jätkuv jahenemine viimastel kuudel teeb teda keskmisest veidi tugevamaks. Hoolimata La Niña jahutavast mõjust on keskmised temperatuurid siiski kõrgemad paljuaastastest keskmistest.

See on haruldane, et La Niña mõju kestab kaks aastat või rohkem, nagu see oli 1998. aasta algusest kuni 200. aasta alguseni. Tõenäosus, et ka käesolev La Niña sama kaua kestab, on lähimate kuude jooksul veel ebaselge, kuid teda jälgitakse hoolikalt.

Eelmised artiklid:

Jäälille mustrid (13.02.2013)

Kui külm on külm? (09.02.2013)

NASA: Oleme uue "Maunderi miinimumi" lävel, mis võib kaasa tuua uue "väikese jääaja" (15.01.2013) Pilt: NASA   Ameerika Ühendriikide teadusuuringute nõukogu koostöös NASA teadlastega jõudsid järeldusele, et meid võib ees oodata uus "Maunderi miinimum" , mis võib omakorda kaasa tuua uue väikese jääaja. Maunderi miinimumiks nimetatakse Päikese aktiivsuse miinimumperioodi aastatel 1645–1715 ja see langeb kokku väikese jääaja kõige külmema osaga, mil Põhja-Ameerika ja Euroopa kannatasid talviste tugevate pakaste ja vihmaste ning jahedate suvede käes.

Halb ilm teeb paksuks (28.10.2011) Tee tundmatusseUdune oktoobrihommik, 25.10.2011, Kesk-EestiFoto: Eve Kõrts Ukraina ilmaportaal Meteoprog vahendab Šoti teadlaste arvamust, et sombused ja hallid ilmad teevad inimesed paksuks.

Täna on ülemaailmne veepäev (22.03.2011) Foto: Peep Loorits Täna, 22. märtsil tähistatakse ülemaailmset veepäeva, mille eesmärk on juhtida üldsuse tähelepanu aktuaalsetele veealastele probleemidele ja propageerida säästvat veeressursside majandamist.

USA teadlased: Venemaa erakordse kuumalaine põhjused olid looduslikud, kuumalained võivad sageneda (10.03.2011) Erakordne kuumalaine Venemaal oli tingitud äärmuslikke ilmaolusid kaasa toovatest looduslikest atmosfäärinähtustest ja seda konkreetset sündmust ei saa seostada kliimamuutustega, samas võivad ekstreemsed kuumalained järgnevate aastakümnete jooksul sageneda. Sellisele järeldusele jõudis USA ilmateenistuse NOAA uurimisrühm, kes analüüsis pikaajaliste vaatluste tulemusi ja kliimamudeleid, et hinnata looduslike ja inimtekkeliste kliimategurite mõju kuumalaine tugevusele.

Lõppev aasta võib tulla ilmavaatluste ajaloo kõige soojem (03.12.2010) Temperatuurierinevused võrreldes keskmisegaKaart:WMO Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) avaldas Mehhikos Cancunis toimuval ÜRO kliimakonverentsil aastalõpu ilmakokkuvõtte, mille kohaselt kuulub lõppev aasta kümne kõige soojema aasta hulka alates 19. sajandi keskpaigast, vahendab Keskkonnaministeerium.

Möödunud suvi oli enneolematu (06.10.2010) Pildil on näha temperatuurierinevused Venemaal 20-27. juulil 2010. aastal võrrelduna sama ajavahemiku temperatuuridega aastatel 2000-2008. Pilt on tehtud keskmise lahutusvõimega spektroradiomeetri (Moderate Resolution Imaging Spectroradiometer (MODIS) poolt, mis asub NASA Terra satelliidi pardal. Allikas: NASA/Goddard/Earth Observatory.

Metsatulekahjud on seotud kliimamuutustega (29.09.2010) NASA satelliidipilt metsatulekahjudest maailmas Tänavusel suvel levisid metsatulekahjud tiheda suitsuga maad kattes ja külasid hävitades Venemaa 22. piirkonnas. Septembris toimusid samalaadsed, kuid väiksemamahulised tulekahjud Colorado osariigis USA-s, kirjutab Michael Finneran NASA Langley uurimiskeskusest.

Arktika merejää on saavutanud tänavuse miinimumtaseme (21.09.2010) Jää Antarktikas 3.sept. 2010Pilt: NASA Goddard's Scientific Visualization Studio Arktika merejää jõudis 10. septembril oma iga-aastase minimaalse ulatuseni, teatab USA ilmateenistuse lume- ja jääandmete keskus NSIDC.

Rahvusvaheline koostöö osoonikihi kaitsel hoiab ära miljoneid haigusjuhtumeid (15.09.2010) Osooni lõhna võib tunda pärast äikest15.07.2010 Maardus kell 19.35Foto: Aleksandr Grafski Neljapäeval, 16. septembril on rahvusvaheline osoonipäev, mis tänavu keskendub sellele, kuidas riigid ühiselt ja kõige paremal tasemel saaksid täita osoonikihi kaitseks kokkulepitud nõudeid ning seeläbi vähendada ohtu inimestele ja keskkonnale, teatab Keskkonnaministeerium.

Kliima muutumisega kaasneb kuumade suvede tõenäosus (07.09.2010) Foto: Eduard Zentsik Kliima soojenemise tõttu muutuvad suved senisest soojemaks, kirjutab Soome ilmateenistus FMI.

Tulemas on külmad ja lumised talved (12.06.2010) TalvepäevFoto jaanuarikuu galeriistAutor Kaie Avistu Soojenev Arktika kliima mõjutab õhurõhku põhjapoolusel ja suunab tuulte liikumist meie planeedil. Oodata on rohkem külmi ja lumiseid talvi Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerika kirdeosas, räägiti eile Oslos polaarteaduste konverentsil.

Orkaanid versus naftaleke (31.05.2010) Õlireostuse paiknemine 30. mail. Kaart: BP NOAA vastas hiljuti küsimustele, mis puudutavad Mehhiko lahe keskkonna troopilist arengut ja  kas õlireostus mängib rolli tänavuse aasta Atlandi ookeani orkaanihooajal.

Elurikkus on meie jõukuse, tervise ja heaolu allikas (21.05.2010) Ürgmets:)Pilt on tehtud Tallinnas, endise Mustjõe suvemõisa pargi tiigi ääres. Pildistatud 18.05.10Foto: Peep Loorits Laupäeval, 22. mail on rahvusvaheline elurikkuse ehk looduse mitmekesisuse päev, mil eriliselt keskendutakse elurikkuse tähtsusele riikide arengus, teatab Keskkonnaministeerium.

Halb ilm raskendab naftasaaste kogumist Mehhiko lahel (02.05.2010) Õlireostus Mehhiko lahel Tormine ilm Mehhiko lahel tõukab naftaplatvormiga Deepwater Horizon toimunud õnnetuse tagajärjel merre voolavat tohutut õlilaiku USA ranniku suunas ning takistab selle kogumist.

Täna on maailma veepäev: Maailmas vajatakse puhtamat vett (22.03.2010) Kevadised veedFoto: Lea Marmor Täna, 22. märtsil tähistatakse ÜRO algatusel maailma veepäeva, mille selle aasta teemaks on „Puhas vesi tervele maailmale“, teatab Keskkonnaministeerium.

Veepuudus maailmas süveneb (16.03.2010)

Kliimaandmeid hakatakse täpsemalt edastama (26.02.2010)

Uurimus näitab, et tuuled on muutunud nõrgemaks (08.01.2010) Foto: Lea Marmor Rootsi ilmateenistuse SMHI uusimad uuringud näitavad, et Rootsi pole viimase saja aasta jooksul tuulisemaks muutunud. Tuulekliima on väga muutlik, kuid nõrk tendents on pigem sinnapoole, et vähenemas on nii keskmine tuule kiirus kui tuuleenergia potensiaal riigi põhjaosas.

Kopenhaageni kliimakõnelused jätkuvad kõrgemal tasemel (11.12.2009) Foto: Julia Pajumäe Teisipäevast, 15.-18. detsembrini võtab keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kopenhaagenis osa ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte kõrgetasemelisest kohtumisest, mille eesmärk on saavutada uus ülemaailmne kliimakokkulepe, teatab Keskkonnaministeerium.

Lõppev aastakümme võib kujuneda ilmavaatluste ajaloo kõige soojemaks (08.12.2009) Temperatuuri trend 1850-2009 Lõppev aasta võib tulla kümne kõige soojema aasta hulka alates ilmaandmete kogumise algusest 1850. aastal, teatab WMO. Aastad 2000-2009 võivad aga kujuneda kõige soojemaks aastakümneks.

44 linna liitusid Hamburgi kliimakonverentsi deklaratsiooniga (18.11.2009) Foto: Peep Loorits 16.-18. novembrini Hamburgis toimunud kliimakonverentsil võeti vastu deklaratsioon, mis sisaldab seitset fakti, seitset kohustust ja seitset üleskutset madalama süsinikuheitmete vähendamiseks.

Homme allkirjastatakse Hamburgi kliimakonverentsi deklaratsioon (17.11.2009) Foto: eha39 Käesoleval nädalal toimub Hamburgis kliimakonverents, mille raames allkirjastakse deklaratsioon, mis sisaldab seitset fakti, seitset kohustust ja seitset üleskutset madalama süsinikuheitmete vähendamisega seoses.

Saksamaal toimus viies Euroopa ohtlike tormide konverents (19.10.2009) Autori fotod Viies Euroopa ohtlike tormide konverents (European Conference on Severe Storms, ECSS) toimus 11-16. oktoobrini Lõuna-Saksamaal Landshuti linnas.

Maailmameri oli tänavu suvel rekordiliselt soe (17.09.2009) Maailmamere pinnavee temperatuur oli tänavu suvel kõrgeim selle mõõtmise alustamisest 1880. aastal, teatab USA riiklik kliimaandmete kogumise keskus NCDC.

Rahvusvaheline osoonipäev keskendub riikide koostööle (14.09.2009) Pilt: NASA Kolmapäeval, 16. septembril tähistab ligi paarsada riiki üle maailma juba 15. korda rahvusvahelist osoonipäeva, mis tänavu möödub deviisi all: “Ühtne osalemine: Osoonikihi kaitse ühendab maailma”, teatab Keskkonnaministeerium.

Maailmameri oli juulis rekordiliselt soe (18.08.2009) Foto: Inna Tross USA riikliku ookeani ja atmosfääri administratsiooni (NOAA) kliimaandmete keskuse teatel oli tänavu juulis ookeanide pinnatemperatuur kõrgeim andmete kogumise algusest, 1880. aastast alates. Samuti kui möödunud juuniski, oli ookeanide vesi keskmisest (16,4 °C) 0,59 kraadi soojem. Eelmine rekord pärineb 1998. aastast

Maailmameri on soojem kui kunagi varem (22.07.2009) Foto: Peep Loorits USA riikliku ookeani ja atmosfääri administratsiooni (NOAA) kliimaandmete keskuse teatel oli tänavu juunis ookeanide pinnatemperatuur kõrgeim andmete kogumise algusest, 1880. aastast alates.

Eesti parandab kasvuhoonegaaside arvestamise süsteemi (02.04.2009) Foto: Joonas Kokamägi 2009. aastal viib Keskkonnaministeerium koostöös Soome Statistikaameti ja Soome Keskkonnaministeeriumiga läbi ühisprojekti, millega paraneb arvepidamine Eesti kasvuhoonegaaside üle, teatab Keskkonnaministeerium.

Pühapäeval on ülemaailmne veepäev (21.03.2009) Foto: Karin LimbakPuma Aqua fotokonkursi galeriist Pühapäeval, 22. märtsil tähistatakse ÜRO eestvõttel iga-aastast ülemaailmset veepäeva, mille tänavune põhiteema on piiriveekogud ja nende kasutamine, teatab Keskkonnaministeerium.

Globaalne soojenemine jätkub 2020. aastani? (06.03.2009) Praegune globaalne soojenemine  kestab kuni 2020. aastani, seejärel algab pidev jahenemine, vahendab uudisteagentuur REGNUM Venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliiget, Arhangelski teaduskeskuse presiidimi esimeest Feliks Judaškinit.

Miks on päikesetõusu ajal kõige külmem? (21.02.2009)

Jaanuar oli terves maailmas soojuselt seitsmendal kohal (19.02.2009) Lõppenud jaanuar oli ilmavaatluste ajaloos alates 1880. aastast terves maailmas soojuse poolest seitsmendal kohal, teatab USA Riikliku Ookeani ja Atmosfääri Administratsiooni kliimaandmete keskus NCDC.

Kus on ilmaparadiis ja kõige mõnusam elada? (28.01.2009) Kanaari saarestikus asuval Tenerifel veebruarisFoto: ilm.ee Kus on ilma poolest terves maailmas kõige mõnusam elada? Gismeteo.ru kirjutab, et mugava enesetunde jaoks ei tohiks meteoroloogilised parameetrid tugevasti kõikuda. Kui otsida sellist paika maailmas temperatuuri järgi, siis peaks see asuma kusagil ookeanis ekvaatori lähedal. Aga seal toimuvad tugevad konvektiivsed protsessid ja kuigi temperatuur kõigub vaid mõne kraadi ümber ning aastaajad ei vaheldu, teevad paduvihmad, tugevad äikesed ja ebastabiilsed tuuled ilmad küllaltki kapriisseks.

Möödunud aastal toimus maailmas 321 loodusõnnetust (26.01.2009) Katastroofiepidemioloogia Uurimiskeskuse CRED teatel toimus 2008. aastal maailmas 321 loodusõnnetust, kus kaotas elu 235 816 inimest, kannatada sai 211 miljonit inimest ning kuludeks arvutati 181 miljardit USD.

Tuulepargid Hiiumaale - kas pärlid sigadele või klaashelmed indiaanlastele? (13.01.2009) Foto: Leho Kikas Mida selle pealkirjaga mõtlesin? Indiaanlastelt osteti Manhattan 350 aastat tagasi ära klaashelmeste eest. Kas hiidlased on tänapäeva aborigeenid, keda saab värviliste riideribade ja klaashelmestega meelitades ninapidi vedada, kes vaatavadki käed rüpes pealt, kuidas nende põline kodukoht JOKK meetoditega omavalitsusi survestades põlisrahvalt ära võetakse? Kas järjekordne „hääletu alistumine“? Või peaks tõesti tegu olema hoopis pärlitega hiidlaste ees, nagu väidab Ülo Pärnits koos oma Putini semudest sõpradega? Mis siis on valesti ja kust poolt tuul haisu toob

Lõppev aasta oli maailma ilmavaatluste ajaloos soojuselt 10. kohal (17.12.2008)

EL Keskkonnanõukogu püüab peatada metsade hävimist (08.12.2008)

Poolas arutavad riigid ülemaailmseid kliimamuutuste küsimusi (28.11.2008)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam