Kliima.
Aastad ei ole vennad. Kui möödunud aasta (2009) jaanuar oli paljuaastasest keskmisest 2 kuni 4 ºC soojem, siis selle aasta õhutemperatuur jäi keskmisest 4 kuni 7 ºC võrra madalamale.
Vaatamata sellele, et hanged ulatusid kohati poole meerini, mõõdeti ülessulatatud lund kümmekond mm vähem kui norm ette nägi.
Päikest pakkus aga külm kõrgrõhkkond mitukümmend tundi enam keskmisest. Lähemalt võib lugeda EMHI kliimakokkuvõttest.
Mis toimus atmosfääris?
Aasta algas Eestis mitmekülgselt: Põhja-Eestis sadas lõunalaiustelt Venemaale kerkinud tsükloni servas mitu päeva järjest lund ning 3. jaanuari hommikul registreeriti Tallinnas 40 aasta järel lumekatte rekordiline paksus: 62 cm. Suurt rolli mängis siinkohal jäävaba Soome laht, mis oli suurepärane taimelava lumepilvede arenguks. Samal ajal voolas aga Eestisse põhjast laskuva kõrgrõhkkonna abil külma õhku ning 2. jaanuari hommikul langes õhutemperatuur Jõgeval pea -30 ºC-ni.
Pildistatud 2.jaanuaril Otepääl Väikse Munamäe otsas Kraade võis olla -25 ringis
Foto: halisk
Järgnevatel päevadel liikus Skandinaaviast üle Soome Venemaale madalrõhkkond, mille lõunaservas vaheldusid Eestis lumesadu ja selgimised. Tugeva lääne- ja lõunakaare tuule (15-19 m/s) tõttu oli ilm tuisune. Kuu kõige soojem õhutemperatuur mõõdeti 4. 01 Vilsandil: +1,3 ºC.; Teine ekstreemum, kuu ööpäevane suurim saju hulk mõõdeti 5.01. Kuusikul: 11 mm. Looduse ja inimese koostööna tekkisid majade katuseräästaile neil päevil jääpurikad.
Foto: Koidula Kliimann
10.01. paiku hakkas Eestis tugevnema Skandinaavia kohal oleva kõrgrõhkkonna mõju, kui öösel oli külma 25, päeval 15 ºC ringis. Samal ajal liikus Skandinaavia põhjaosast Venemaale soojema õhumassiga madalrõhkkond, mis Lapimaale sula, meile aga sooja õhu juurdevoolu tõttu tiheda udu tõi.
10301.10
Foto: Rene Jakobson
15.01 paiku andis läänepoolne kõrgrõhuala ohjad üle Venemaad valitsevale suguvennale, kuna tema jõudu kärpis Lääne-Euroopas süvenev madalrõhkkond. Tihedad sajupilved jäid sel korral Eestist lääne poole, kahe aktiivse rõhkkonna piiril tugevnes aga kagutuul saartel 14-16 m/s. Tugevam tuul hajutas omakorda pilvi ning udused ööd ja päevad olid möödas. 16.-17.01 toimunud Otepää MK etapp tuli maha pidada kargete (-15...-20 ºC) hommikutega, mida päike soojendas juba lõunaks -10 ºC-ni.
Foto: Karsumm
Pildistatud 17.01.2010 Paldiski panga all
Õige kargus oli aga alles teel. Vähemalt 10 järgnevat päeva oli Eesti Venemaalt ulatuva kõrgrõhkkonna meelevallas ning päev-päevalt voolas Siberist Eestisse väga külma kontinentaalset õhku. Kulminatsioon saabus 24.01. hommikul, kui Laadoga järve taga tekkinud uus kõrgrõhkkonna kese liikus üle Eesti lõunasse: külmapealinnas Jõgeval langes õhutemperatuur siis -32,4 ºC-ni. Päevasel ajal soojendas päike õhu siiski -20 ºC piirile.
23.jaanuaril teel Tartust Kohtla- Järvele, näitas auto termomeeter Omedusse jõudes -34 külmakraadi.
Foto: Liina Laurikainen
Ilmamuutus saabus 27.01 Skandinaavia kohal süveneva madalrõhkkonnaga. Oslo lähistel arenes 28.01 uus osatsüklon, mis üle Läänemere lõunaosa Leedu kohale levis ning edasi põhja poole kerkis. Eesti vetes tugevnes kagu- ja idatuul 18-22 m/s ning langetas veetaseme kõikjal erakordselt madalale. Tallinna lahes regitreeriti 50 aasta järel uus rekord: 96,7 cm keskmisest madalam veetase. Lumekogus esialgu suur polnud, kuid ühes tormituulega muutus nähtavus väga kehvaks sellegipoolest. Reedel jõudis juba täituv madalrõhuala Eesti kohale ning õhutemperatuur tõusis -10..-6 ºC-ni. Laupäeval lähenes Poola rannikult juba uus pööris, mis Eestisse tuult vähem (kuni 17 m/s), kuid lund mõne sentimeetri rohkem tõi. Pühapäevaks ehk jaanuari viimaseks päevaks oli Eesti õhk soojenenud üle vabariigi -3..-1 ºC-ni.
31.01.10
Foto: Peep Loorits
Lumeolud.
Kuu alguses oli Eestis lund 4 cm-st Ristnas kuni 36 cm-ni Haanja kõrgustikul.
EMHI lumekaart 28.12.2009
Põhja-Eesti lumerohkusest jaanuari esimestel päevadel annab hea ülevaate EMHI 4.01.lumekaart.
Kuu lõpus ualtus lume paksus 18 cm-st Sõrve sääre tipust kuni poole meetrini Eesti ida- ja kaguservas.
EMHI lumekaart 01.02.2010
Jääolud.
Kuu alguses oli suurem osa sisevetest jää all, välja arvatud üksikud kiirevoolulised jõed. 15-25 cm paksuse kinnisjääga oli kaetud Väinameri, Pärnu lahes ulatus jää paksus kohati 30 cm-ni.
Õhem jääkiht (5-10 cm) kattis Saaremaa lõunarannikut, Soome lahel oli jää veel tekkimisjärgus.
Kuu lõpus kasvas jää piir just pindalalt, ulatudes lääne pool Ahvenamaast Hiiumaani. Samas oli Soome lahel just Tallinna lähedal palju jäävaba vett. Ida pool, Narvast Kundani oli hõreda jää paksuseks 5 kuni 15 cm. Tugevam ja kandvam oli jääkate Mandri-Eesti ja saarte vahel, ulatudes 20-35 cm-ni. Pärnu lahes ulatus jää paksus 35-50 cm-ni. 5-20 cm paksuse jääga oli kaetud ka praktiliselt kogu Liivi laht.
Satelliidipilt:
Jäätee avati jaanuari teises pooles Haapsalu ja Noarootsi ning Hiiumaa ja Saaremaa vahel.
2009 detsember: krõbedate külmade vahele mahtusid pehmema ja niiskema õhuga valged jõulud (12.01.2010) 5.12.2009Foto: Lea Marmor Võrreldes pikaajaliste numbritega, siis õhk oli detsembris 0,5 kuni 1 ºC võrra külmem (2008. aastal 2 kuni 3 ºC võrra soojem), sadu oli kohati 30 mm võrra rohkem kui ette nähtud, päikesepaiste kestus (14 tundi Ida-Eestis kuni 23 tundi Ida-Eestis) oli ideaalilähedane.
Novembrikuu algas külmalt ja lumiselt, lõppes vesiselt ja soojalt (06.12.2009) Kuu kliimanumbrid olid justkui tagurpidi pööratud. November algas plaanipäraselt või isegi paar kraadi madalama õhutemperatuuriga kui peaks, kuu lõpus ületas õhutemperatuur pikaajalise keskmise (-0,3..+3,9 ºC) enam kui 5 ºC kõrgemate näitajatega. Kokkuvõttes oli november aga 1 kuni 2 ºC kõrgem pikaajalisest (möödunud, 2008. aastal peegeldas õhutemperatuur rohkem kliimanorme). Sadu oli kokkuvõttes piisavalt (39 kuni 81 mm), mis on õige lähedane näitaja pikaajalisele keskmisele (46 kuni 80 mm) Päikest nähti Lääne-Eestis etteantud tunnid, ida pool jäi ligi poole päeva jagu puudu (norm on 23 kuni 40 tundi). Pikemalt loe EMHI kliimakokkuvõttest.
2009. aasta oktoobrikuu kokkuvõte (05.11.2009) 01.10.09Foto: Peep Loorits Oktoober oli pilvisem, sajusem ja tunduvalt jahedam nii möödunud aastast (2008) kui paljuaastasest keskmisest.
2009. aasta septembrikuu kokkuvõte (07.10.2009) Foto: Leili Valdmets September osutus ligi 3 ºC võrra soojemaks nii läinud aastast (2008) kui pikaajalisest keskmisest.Samas oli ekstremaalsete temperatuuride amplituud (miinimum -0,3 ºC, maksimum 24,6 ºC) väiksem möödunud, 2008. aastast (miinimum -2,2 ºC, maksimum 24,8 ºC).
Augustikuu kokkuvõte (07.09.2009) Keskmisest soojem, Lääne-Eestis päikesepaistelisem, ida pool pilvisem. Äike ja vihmapilved olid sageli üsna suured sõbrad. Ja mitte ainult, märgati ka minikeeristorme ehk trombe.
Juuli oli mitmekülgse ilmaga (05.08.2009) 01.07Foto: Liina Laurikainen Juulikuu kokkuvõte: ilma mitmekülgsuse üle ei saanud viriseda.
2009. aasta juuni: jahedam, pilvisem ja sajusem keskmisest, aga jaanipäev oli kuiv (09.07.2009)
Mai: kuu, kuhu mahtus õhutemperatuuri erinevus üle 30 ºC (05.06.2009) Ühtse nimega võib öelda, et mai 2009 oli Eestis kontrastide kuu. Oli kohti, kus metsad vaevlesid terve kuu põua käes (Kagu-Eesti) ja samas oli paiku, kus ladistas kõvasti vihma sadada ning äikesepilved ka rahehooge pakkusid (Kesk- ja Kirde-Eesti).
Aprillikuu kokkuvõte: päike ja põud (06.05.2009) 01.04 Toila valdFoto: Sergei Perov Päikest oli tänavu aprillis tõesti palju: 219 tunnist Virumaal Jõhvis kuni 336 tunnini Saaremaal Roomassaares. Paljuaastast keskmist (170 kuni 196 tundi) ületasid selle aasta numbrid vaata et poole enam. Läinud aasta aprillis nähti päikest kõige enam Tallinnas: 241 tundi.
Läinud aastaga võrreldes oli märts normile lähemal (05.04.2009) Foto: Lea Marmor Võrreldes mullusega, oli märtsikuu Eestis kuivem, kuid külmem, aga pikaajalise keskmisega võrreldes siiski soojem. Kuu keskmine õhutemperatuur jäi piirkonniti -2,3 kuni +0,5 ºC-ni (paljuaastane keskmine -3,2 kuni -1,0 ºC), möödunud aastal oli märts ligi 1,5 ºC soojem. Kuu ekstreemumid olid samuti madalamad mullusest. Kõige külmem öö oli 27.märtsil Väike-Maarjas: -17,9 ºC (läinud aastal oli miinimumnäitajaks 22. märtsil Jõhvis -12,5 ºC), kõige soojem päev oli 13. märtsil Kuusikul:+7,4 ºC (eelmisel aastal oli Narva-Jõesuus 31. märtsil sooja 15,1 ºC).
Veebruar oli Eestis talvine, mujal tormine (07.03.2009) 1. veebruari loojangFoto: Kaie Avistu Nii Tartu suusa- kui Peipsi uisumaraton, suursugune vabariigi sünnipäeva paraad ja vastlaliug samal päeval: seega, igati korda läinud kuu Eesti rahva jaoks (jutt käib ilmast)! Ja seda kõike veel ideaalilähedaste tingimuste juures.
Jaanuar meil ja mujal (06.02.2009) 1. jaanuar 2009Foto Vivian Ainsalu Jaanuarikuu üldmulje oli võrreldes eelmise aastaga tunduvalt talvisem: ei saanud kurta ei külma üle, mis kaunist härmalõnga puudele kudus ega sooja üle, mis kevadlilled õitsema pani ja kuldnokad talvituma jättis. Paljuaastase keskmisega (-2,4 kuni -7,6ºC) võrreldes oli õhutemperatuur Eestis 2 kuni 3 kraadi kõrgem (-0,1 kuni -3,8ºC), läinud 2008. aasta jaanuaris oli keskmine õhutemperatuur kraadi võrra kõrgem.
