Keskkonnaminister Marko Pomerants esindab tänasest, 7. detsembrist Eestit ÜRO Pariisi kliimakonverentsil, kus kliimaleppe läbirääkimised jätkuvad kõrgetasemelise keskkonnaministrite kohtumisega. Kliimakokkulepet oodatakse selle nädala jooksul.
„Pariisis on kohal 195 riiki, mis kõik on erinevad ja seetõttu on protsess keeruline. Aga lootust on. Soov muuta maailma ja kliimamuutustega võidelda on aktuaalsem kui kunagi varem,“ ütles keskkonnaminister.
Eelmisel nädalal alanud Pariisi kliimakonverentsil on tehtud jõupingutusi, et kokkulepe saavutada, samas mitmed küsimused jäävad siiski keskkonnaministritele otsustada. Lahtised küsimused puudutavad muuhulgas pikaajalist eesmärki, uute eesmärkide seadmise tsüklilisust, läbipaistvat aruandlust ning leppe õigusliku siduvuse küsimust. Endiselt on aktuaalne ka rahastamise temaatika.
„Me peame globaalse leppe nimel veel tõsiselt tööd tegema, aga ma olen optimistlik inimene. Meile on oluline, et lepe oleks globaalne ja kõik riigid oleksid ühes paadis ja istekohad mugavad. Aerutama muidugi peavad kõik, viilimata. See on saavutatav, kui me oleme paindlikud ja valmis kompromissideks. Lõppude lõpuks saabub 2050 või 2100 kõigile riikidele samal ajal, tunniste vahedega küll, “ ütles Pomerants.
„Valmisolek on erinev, aga me peame koos tegutsema, et saavutada kliimamuutustega toimetulek. Me ei tohi olla kinni ainult ajaloos, vaid peame käima ajaga kaasas. Seetõttu peavad jõudsalt arenevad arenguriigid võtma tugevamaid kohustusi,“ märkis keskkonnaminister.
Ta lisas, et Eesti soovib jätkuvalt, et Pariisis jõutaks üleilmse ambitsioonika ja õiguslikult siduva kokkuleppeni, mis toetab teadusuuringute tulemusi, mille kohaselt tuleb hoida ülemaailmset keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis alla 2°C või isegi alla 1,5°C.
Euroopa Liidu ja Eesti eesmärgiks Pariisis on jõuda pikaajalise ja õiguslikult siduva kokkuleppeni, mis aitaks maailmal liikuda vähese CO2-heitega ning kliimamuutustele vastupanuvõimelise tuleviku poole. Kokkulepe peab sisaldama aruandlussüsteemi ning perioodilist kohustuste ülevaatamise protsessi.
ÜRO Pariisi konverentsist võtab osa rekordarv, ligi 200 riiki ning oma konkreetsed ettepanekud heitkoguste vähendamiseks esitas enam kui 180 riiki, mis katavad üle 95% ülemaailmsetest heitkogustest.
Pariisi kliimakonverentsi läbirääkimised algasid 30.11.2015 riigipeade ja valitsusjuhtide poolse avamisega. Eeldatavasti lõppeb konverents 11. detsembril 2015.
TAUST:
• Euroopa keskmine õhutemperatuur on viimase saja aasta jooksul tõusnud peaaegu 1 °C võrra ning teadusandmed näitavad, et 2100. aastaks tõuseb see veel 2–6,3 °C võrra juhul kui kliimamuutuste vastu aktiivselt ei tegeleta.
• Teadlased soovitavad üleilmse temperatuuri kasvuks mitte üle 1,5 °C, sest ka 2 °C temperatuuri kasvul võivad olla katastroofilised tagajärjed.
• Kõige värskemas kliimamuutuste rühma aruandes on märgitud, et võimalus jääda alla 2 °C temperatuuripiiri on väga kiiresti kadumas. Temperatuuri tõusu piiramiseks peavad kõik riigid vähendama olulisel määral ja pidevalt kasvuhoonegaaside heidet.
• Erinevate kliimastsenaariumite kohaselt suureneb ekstreemsete ilmastikunähtuste sagedus, mis suure tõenäosusega toob kaasa raskete loodusõnnetuste sagenemise.
• Kliimamuutuste tulemusel tõuseb nii maismaa kui ka mere temperatuur ning muutub sademete hulk, intensiivsus ja jaotumine, mis toob omakorda kaasa keskmise meretaseme tõusu kogu maailmas ja rannikuerosiooni ohu. Samuti muutuvad looduslikud protsessid, polaarjää sulab, teatud piirkondades (ka Euroopas) süveneb veepuudus ja laieneb kõrbestumine.
Jahe ilm aitab kaalus alla võtta (25.11.2015) Külm hommik 24.11.2015 Raplamaal Foto: Evelin Nummert Talv läheneb ja ilmad lähevad külmemaks. Mõõdukas jaheduses viibimine aga aitab kaalu alandada. Vastavasisuline uurimus on Hollandi teadlaste poolt avaldatud teadusajakirjas Trends in Endocrinology & Metabolism.
Video aastasest tsüklist Maa biosfääris (24.11.2015) USA kosmoseagentuuri NASA teadlased koostasid mitme aasta vältel tehtud satelliidipiltidest video sellest, kuidas meie planeedil koos aastaaegade vaheldumisega muutub taimkatte tihedus.
2050. aasta 7. juulil võib meil sooja olla enam kui 30 kraadi (12.11.2015) Maailma meteoroloogiaorganisatsioon WMO kutsus üles televisiooni ilmateadete koostajaid üle terve maailma ette kujutama, milline võiks olla ilmateade 2050. aasta juulis.
Videod kliimasoojenemise tagajärgedest (12.11.2015) Kliima soojenemisega kaasnevatest üleujutustest on kaarte koostatud juba hulgaliselt ja nende visualiseerimine on läinud veelgi üksikasjalikumaks. Nimelt valmisid interaktiivsed videod justkui linnulennult vaadatuna rannikuäärsetest linnadest, mis on tehtud Google Earth 3-D kaardirakendust kasutades.
Kas tänavune tugev El Nino toob meile külma talve? (16.10.2015) Tänavu on palju spekuleeritud, et ebatavaliselt tugev El Nino ilmastikunähtus toob Põhja-Euroopasse erakordselt külma ja lumise talve. Kuidas see aga Eesti ilma mõjutab? Vastab ilmateadlane Jüri Kamenik:
Missugune näeks välja Euroopa, kui kõik jää oleks sulanud? (03.06.2015) Kuvatõmmis videost Kui kogu maailma jää peaks ühtäkki sulama, kasvaks merevee tase National Geographicu andmetel 65,8 meetrit.
Pingviinide maitsemeel on ilmselt külma mõjul tuhmunud (18.02.2015) Värske geneetiline uuring näitab, et pingviinid suudavad tunda viiest peamisest maitsest (soolane, magus, hapu, kibe, umami) vaid kahte: soolast ja haput.
Aasiast tulev õhusaaste mõjutab maailma kliimat (11.02.2014) Texas A&M Ülikooli ja NASA uuring tõestab, et Aasiast tulev õhusaaste mõjutab tugevalt kogu maailma kliimat, eriti õhuliikumisi.
Tunamullune kuumalaine andis hoogu kliimamuutusele (22.09.2013)
Argentiina teadlased uurivad lehmade kõhutuulte mõju globaalsele soojenemisele (11.07.2013)
9-palline magnettorm (16.05.2013)
La Niña jahutav mõju ei peata kliimasoojenemist (08.04.2013)
Kui külm on külm? (09.02.2013)
NASA: Oleme uue "Maunderi miinimumi" lävel, mis võib kaasa tuua uue "väikese jääaja" (15.01.2013) Pilt: NASA Ameerika Ühendriikide teadusuuringute nõukogu koostöös NASA teadlastega jõudsid järeldusele, et meid võib ees oodata uus "Maunderi miinimum" , mis võib omakorda kaasa tuua uue väikese jääaja. Maunderi miinimumiks nimetatakse Päikese aktiivsuse miinimumperioodi aastatel 1645–1715 ja see langeb kokku väikese jääaja kõige külmema osaga, mil Põhja-Ameerika ja Euroopa kannatasid talviste tugevate pakaste ja vihmaste ning jahedate suvede käes.
Halb ilm teeb paksuks (28.10.2011) Tee tundmatusseUdune oktoobrihommik, 25.10.2011, Kesk-EestiFoto: Eve Kõrts Ukraina ilmaportaal Meteoprog vahendab Šoti teadlaste arvamust, et sombused ja hallid ilmad teevad inimesed paksuks.
Täna on ülemaailmne veepäev (22.03.2011) Foto: Peep Loorits Täna, 22. märtsil tähistatakse ülemaailmset veepäeva, mille eesmärk on juhtida üldsuse tähelepanu aktuaalsetele veealastele probleemidele ja propageerida säästvat veeressursside majandamist.
USA teadlased: Venemaa erakordse kuumalaine põhjused olid looduslikud, kuumalained võivad sageneda (10.03.2011) Erakordne kuumalaine Venemaal oli tingitud äärmuslikke ilmaolusid kaasa toovatest looduslikest atmosfäärinähtustest ja seda konkreetset sündmust ei saa seostada kliimamuutustega, samas võivad ekstreemsed kuumalained järgnevate aastakümnete jooksul sageneda. Sellisele järeldusele jõudis USA ilmateenistuse NOAA uurimisrühm, kes analüüsis pikaajaliste vaatluste tulemusi ja kliimamudeleid, et hinnata looduslike ja inimtekkeliste kliimategurite mõju kuumalaine tugevusele.
Lõppev aasta võib tulla ilmavaatluste ajaloo kõige soojem (03.12.2010) Temperatuurierinevused võrreldes keskmisegaKaart:WMO Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) avaldas Mehhikos Cancunis toimuval ÜRO kliimakonverentsil aastalõpu ilmakokkuvõtte, mille kohaselt kuulub lõppev aasta kümne kõige soojema aasta hulka alates 19. sajandi keskpaigast, vahendab Keskkonnaministeerium.
Möödunud suvi oli enneolematu (06.10.2010) Pildil on näha temperatuurierinevused Venemaal 20-27. juulil 2010. aastal võrrelduna sama ajavahemiku temperatuuridega aastatel 2000-2008. Pilt on tehtud keskmise lahutusvõimega spektroradiomeetri (Moderate Resolution Imaging Spectroradiometer (MODIS) poolt, mis asub NASA Terra satelliidi pardal. Allikas: NASA/Goddard/Earth Observatory.
Metsatulekahjud on seotud kliimamuutustega (29.09.2010) NASA satelliidipilt metsatulekahjudest maailmas Tänavusel suvel levisid metsatulekahjud tiheda suitsuga maad kattes ja külasid hävitades Venemaa 22. piirkonnas. Septembris toimusid samalaadsed, kuid väiksemamahulised tulekahjud Colorado osariigis USA-s, kirjutab Michael Finneran NASA Langley uurimiskeskusest.
Arktika merejää on saavutanud tänavuse miinimumtaseme (21.09.2010) Jää Antarktikas 3.sept. 2010Pilt: NASA Goddard's Scientific Visualization Studio Arktika merejää jõudis 10. septembril oma iga-aastase minimaalse ulatuseni, teatab USA ilmateenistuse lume- ja jääandmete keskus NSIDC.
Rahvusvaheline koostöö osoonikihi kaitsel hoiab ära miljoneid haigusjuhtumeid (15.09.2010) Osooni lõhna võib tunda pärast äikest15.07.2010 Maardus kell 19.35Foto: Aleksandr Grafski Neljapäeval, 16. septembril on rahvusvaheline osoonipäev, mis tänavu keskendub sellele, kuidas riigid ühiselt ja kõige paremal tasemel saaksid täita osoonikihi kaitseks kokkulepitud nõudeid ning seeläbi vähendada ohtu inimestele ja keskkonnale, teatab Keskkonnaministeerium.
Kliima muutumisega kaasneb kuumade suvede tõenäosus (07.09.2010) Foto: Eduard Zentsik Kliima soojenemise tõttu muutuvad suved senisest soojemaks, kirjutab Soome ilmateenistus FMI.
Tulemas on külmad ja lumised talved (12.06.2010) TalvepäevFoto jaanuarikuu galeriistAutor Kaie Avistu Soojenev Arktika kliima mõjutab õhurõhku põhjapoolusel ja suunab tuulte liikumist meie planeedil. Oodata on rohkem külmi ja lumiseid talvi Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerika kirdeosas, räägiti eile Oslos polaarteaduste konverentsil.
Orkaanid versus naftaleke (31.05.2010) Õlireostuse paiknemine 30. mail. Kaart: BP NOAA vastas hiljuti küsimustele, mis puudutavad Mehhiko lahe keskkonna troopilist arengut ja kas õlireostus mängib rolli tänavuse aasta Atlandi ookeani orkaanihooajal.
Elurikkus on meie jõukuse, tervise ja heaolu allikas (21.05.2010) Ürgmets:)Pilt on tehtud Tallinnas, endise Mustjõe suvemõisa pargi tiigi ääres. Pildistatud 18.05.10Foto: Peep Loorits Laupäeval, 22. mail on rahvusvaheline elurikkuse ehk looduse mitmekesisuse päev, mil eriliselt keskendutakse elurikkuse tähtsusele riikide arengus, teatab Keskkonnaministeerium.
Halb ilm raskendab naftasaaste kogumist Mehhiko lahel (02.05.2010) Õlireostus Mehhiko lahel Tormine ilm Mehhiko lahel tõukab naftaplatvormiga Deepwater Horizon toimunud õnnetuse tagajärjel merre voolavat tohutut õlilaiku USA ranniku suunas ning takistab selle kogumist.
Täna on maailma veepäev: Maailmas vajatakse puhtamat vett (22.03.2010) Kevadised veedFoto: Lea Marmor Täna, 22. märtsil tähistatakse ÜRO algatusel maailma veepäeva, mille selle aasta teemaks on „Puhas vesi tervele maailmale“, teatab Keskkonnaministeerium.
Veepuudus maailmas süveneb (16.03.2010)
Kliimaandmeid hakatakse täpsemalt edastama (26.02.2010)
Uurimus näitab, et tuuled on muutunud nõrgemaks (08.01.2010) Foto: Lea Marmor Rootsi ilmateenistuse SMHI uusimad uuringud näitavad, et Rootsi pole viimase saja aasta jooksul tuulisemaks muutunud. Tuulekliima on väga muutlik, kuid nõrk tendents on pigem sinnapoole, et vähenemas on nii keskmine tuule kiirus kui tuuleenergia potensiaal riigi põhjaosas.
Kopenhaageni kliimakõnelused jätkuvad kõrgemal tasemel (11.12.2009) Foto: Julia Pajumäe Teisipäevast, 15.-18. detsembrini võtab keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kopenhaagenis osa ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte kõrgetasemelisest kohtumisest, mille eesmärk on saavutada uus ülemaailmne kliimakokkulepe, teatab Keskkonnaministeerium.
Lõppev aastakümme võib kujuneda ilmavaatluste ajaloo kõige soojemaks (08.12.2009) Temperatuuri trend 1850-2009 Lõppev aasta võib tulla kümne kõige soojema aasta hulka alates ilmaandmete kogumise algusest 1850. aastal, teatab WMO. Aastad 2000-2009 võivad aga kujuneda kõige soojemaks aastakümneks.
44 linna liitusid Hamburgi kliimakonverentsi deklaratsiooniga (18.11.2009) Foto: Peep Loorits 16.-18. novembrini Hamburgis toimunud kliimakonverentsil võeti vastu deklaratsioon, mis sisaldab seitset fakti, seitset kohustust ja seitset üleskutset madalama süsinikuheitmete vähendamiseks.
Homme allkirjastatakse Hamburgi kliimakonverentsi deklaratsioon (17.11.2009) Foto: eha39 Käesoleval nädalal toimub Hamburgis kliimakonverents, mille raames allkirjastakse deklaratsioon, mis sisaldab seitset fakti, seitset kohustust ja seitset üleskutset madalama süsinikuheitmete vähendamisega seoses.
Saksamaal toimus viies Euroopa ohtlike tormide konverents (19.10.2009) Autori fotod Viies Euroopa ohtlike tormide konverents (European Conference on Severe Storms, ECSS) toimus 11-16. oktoobrini Lõuna-Saksamaal Landshuti linnas.
Maailmameri oli tänavu suvel rekordiliselt soe (17.09.2009) Maailmamere pinnavee temperatuur oli tänavu suvel kõrgeim selle mõõtmise alustamisest 1880. aastal, teatab USA riiklik kliimaandmete kogumise keskus NCDC.
Rahvusvaheline osoonipäev keskendub riikide koostööle (14.09.2009) Pilt: NASA Kolmapäeval, 16. septembril tähistab ligi paarsada riiki üle maailma juba 15. korda rahvusvahelist osoonipäeva, mis tänavu möödub deviisi all: “Ühtne osalemine: Osoonikihi kaitse ühendab maailma”, teatab Keskkonnaministeerium.
Maailmameri oli juulis rekordiliselt soe (18.08.2009) Foto: Inna Tross USA riikliku ookeani ja atmosfääri administratsiooni (NOAA) kliimaandmete keskuse teatel oli tänavu juulis ookeanide pinnatemperatuur kõrgeim andmete kogumise algusest, 1880. aastast alates. Samuti kui möödunud juuniski, oli ookeanide vesi keskmisest (16,4 °C) 0,59 kraadi soojem. Eelmine rekord pärineb 1998. aastast
