Esmaspäevast, 26. novembrist jõustub uus direktiiv, mis käsitleb üleujutusriskide hindamist ja maandamist eesmärgiga kaitsta inimesi, vara ning majandustegevust üleujutustega kaasnevate ohtude eest, teatab Keskkonnaministeerium.
Euroopa Liidu (EL) uue direktiivi kehtestamise peamiseks põhjuseks on üleujutuste ohu ning sellega kaasnevate kahjude suurenemine. Aastatel 1998–2002 oli 43% kõikidest EL-is toimunud suurõnnetustest seotud just üleujutustega, mis põhjustasid ligikaudu 700 inimese surma ja 391 miljardi Eesti krooni ulatuses majanduslikku kahju.
Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) kinnitab, et äärmuslike ilmade sagenemine maailmas jätkub. Tänavu esines paljudes piirkondades ränki sadusid, mille tagajärjel tekkisid laialdased üleujutused. Ka Eesti ei ole jäänud loodusõnnetustest kõrvale. Viimane tõsisem loodusjõudude demonstratsioon oli 2005. aasta 9. jaanuaril Pärnu üleujutuse näol.
Üleujutusdirektiivi nõuete kohaselt tuleb igal EL liikmesriigil oma inimeste kaitsmiseks viia läbi hiljemalt detsembriks 2011 üleujutusriskide esialgne hindamine, mis peab selgitama kõik piirkonnad, kus üleujutusoht võib tekkida. Aastaks 2013 peavad kõik riigid avalikustama kaardid üleujutusohtude ja üleujutusriskide kohta. Kaardid peavad kirjeldama üleujutusohu piirkondi ning võimalikke riske ja kahjusid. Hiljemalt aastaks 2015 peavad kõik riigid kehtestama üleujutusriskide maandamise kavad, kus on ette nähtud abinõud riskide ennetamiseks ning valmisoleku tagamiseks.
Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Harry Liivi hinnangul on Eestis seni üleujutustesse suhtutud kui looduslikku ja loomulikku nähtusesse. “Kuid kaitstes loodust ja keskkonda tuleb inimestel kaitsta end ka looduse eest,‿ lisas Liiv.
Liivi sõnul on Eestis ettevalmistusi direktiivi rakendamiseks juba alustatud ja üleujutusohuga piirkondi uuritud. Olulise üleujutusohuga piirkondi on Eestis kahte liiki: ranniku või kaldaalad, kus oht tuleneb mere, jõe või järve veetaseme tõusust; ning maismaa-alad, kus oht on tingitud jõgedel või paisjärvedel asuvatest tehniliselt halvas korras veetõkestusehitistest. Olulise üleujutusohuga rannikualad on Pärnu lahe äärsed piirkonnad, Haapsalu lahe rannikualad, Saaremaa lõunarannik, Hiiumaa lääne- ja lõunarannik jt.
Üleujutusohu suurenemist seostatakse eelkõige kliimamuutuste mõjuga, mis toob kaasa rohkem sademeid ja veetaseme tõusu meres. Samuti võib üleujutusohu tekitada veekogude halb majandamine, näiteks juhul, kui looduslikud lammialad võetakse kasutusele muul eesmärgil ning vee voolukiirus jõgede ümberkujundamisega vooluveekogudes suureneb.
Õleujutatud aiamaad Audru kiriku juures
Foto Heino Raudberg
Foto 2005. aasta jaanuaritormi pildigaleriist
Üleujutused terves maailmas põhjustavad probleeme (05.11.2007)
Antarktika kohal asuv osooniauk jäi väiksemaks (22.10.2007)
Avalikkustati uus kliimarekordite kokkuvõte (12.10.2007)
September oli tervel põhjapoolkeral keskmisest soojem (11.10.2007)
Ametisse asus kliimaäärmuste ettekandja (08.10.2007)
Balti riigid arutavad Tallinnas kliimamuutusi ja energiaprobleeme (04.10.2007)
Osooniauk tõmbus kokku (04.10.2007)
Suurbritannia ilmateenistus ennustab sooja talve (28.09.2007)
Puhkepäevade halva ilma sündroom ei tööta kõikjal (28.08.2007)
Järgmised 10 aastat tulevad soojad (10.08.2007)
Käesolev aasta on toonud ekstreemset ilma terves maailmas (08.08.2007)
2007. aasta keskmine temperatuur on lähenemas soojarekordile (18.07.2007)
Välk tabab rohkem mehi kui naisi. (12.07.2007)
Ämblikud uurivad ilma (19.04.2007)
Täna on rahvusvaheline meteoroloogiapäev (23.03.2007)
1. märtsil algas rahvusvaheline polaaraasta (22.03.2007)
Täna on ülemaailmne veepäev (22.03.2007)
Kevad on varajane tervel põhjapoolkeral (21.03.2007)
Lõppev talv oli rekordiliselt soe terves maailmas (16.03.2007)
Polaaraasta raames käivitub viimase 50 aasta suurim uuringute programm (14.03.2007)
Läänemeri soojeneb keskmisest kiiremini (08.03.2007)
Jaanuar oli rekordiliselt soe terves maailmas (16.02.2007)
Sir Richard Branson pakub 25 miljonit dollarit Maa päästmise eest (09.02.2007)
Kliimasoojenemine on märgatav tormituulte sagenemises (06.02.2007)
Euroopa orkaanid puiduhindu ei mõjuta (31.01.2007)
Euroopat ähvardavad troopilised haigused (12.01.2007) Seoses kliimasoojenemisega ähvardab Euroopat siin seni tundmatute troopiliste haiguste oht. Lõuna-Saksamaal on käesoleval talvel leitud juba malaariakärbseid ja endisel Ida-Saksamaal, Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaal on esinenud troopilise bakteri „Vibrio vulnificus? tekitatud eluohtlikke nakkusjuhtumeid. Bakterid põhjustavad troopilistes maades igal aastal sadade inimeste rasket nakatumist, mille tagajärjel võib tekkida raske veremürgitus. Läänemere liigse soojenemise tõttu 2006. aasta suvel tekkis nimetatud bakteritel ülisoodne pinnas paljunemiseks.
2006/2007 talv võib tulla keskmisest soojem (04.01.2007) Inglise meteoroloogiateenistuse ennustuse kohaselt tuleb 2007. aasta rekordiliselt soe, vahendab Postimees. Eksperdid ennustavad, et Vaikses ookeanis esinev ilmastikunähtus El Nino tõstab õhutemperatuuri kõikjal maailma, vahendab BBC. Teadlaste sõnul ületab tänavune keskmine maakera pinna temperatuur 60-protsendilise tõenäosusega rekordaastal 1998 mõõdetud temperatuuri.
Gis Meteo: möödunud detsember oli erakordne (04.01.2007) Vene ilmateenistuse Gismeteo.Ru teatel ei leia ajaloost analoogi 2006.a. detsembri ilmale. Peatähtis pole see, et paljude aastate keskmisest oli temperatuur kõrgem. Hämmastav on hoopis see, et detsember ei mahtunud üldse talvekuu raamidesse.
2006. aasta tõi rekordilise kõrgusega laineid (20.12.2006)
Jäämeri võib ära sulada 2040. aastaks (12.12.2006)
Avastati üllatuslik seos maise ja kosmilise ilma vahel (15.09.2006)
Õlireostuse põhiküsimus: Kuidas panna valitsejad valitsema? (10.02.2006)
EMHI: Lühike ülevaade 2005. aasta maailma kliimast (10.01.2006)
Kyoto lepet otsustati pikendada (10.12.2005)
September püstitas globaalse soojarekordi (24.10.2005)
Balti mere jäänõupidamine Tallinnas (03.10.2005)
Kas globaalne soojenemine muudab turismimagnetite asukohta? (23.05.2005) Turiste meelitavad erinevate kliimaoludega puhkekeskused – ligi tõmbavad nii kuumad jä päikeselised rannad kui ka neitsilikult puhaste lumemütsidega mäestikud. Kas gobaalne soojenemine sõidutab turistid uutesse kuurortidesse?
