•  

Päikeseline ja selge veebruar lubab head viljasaaki (10.02.2006 11:09)

Allikas: Elfikelder

Gregoriuse kalendri aasta viimasele kuule veebruarile on nime andnud Vana-Rooma mütoloogiast tuntud jumal Februus, keda peeti allilma surnutejumalaks. Ühtlasi olid tema kanda ka puhastusjumala funktsioonid ja sellest on pärit veebruari teine nimi – puhastuskuu.
Eks ole rahvasuus veelgi ju nimesid: küünlakuu küünlapäeva järgi, pudrukuu v. vastlakuu lihaheitepäeva järgi, kassikuu kasside paaritusaja järgi, radokuu tuisusema ilma järgi, naistekuu jne.


Eestlased on veebruari nimetanud ka hundikuuks.

Räägiti, et veebruarikuus lähevad hundid natuke hulluks ja hakkavad salapäraseid tantse tantsima ning omale paika otsima. Nendesse kohtadesse, kuhu hundid endile lume sisse tantsuplatsid tallasid, pidid nad siis kevadel ka oma pesad tegema.
Eks ju vanarahvas ikka kartis hunti rohkem kui mõnda muud looma ja sellepärast püüti nii oma tähtpäevalistes tõrjemaagilistise rituaalides kui ka muul ajal hunte eluasemetest aina eemale peletada või siis hoopis kuidagi ära petta, et hunt mujale läheks.
Metsas jalutades sellisele hundijalgadest segipööratud pinnale sattudes pidi kiiresti sealt lahkuma ja kui targemat teha ei osanud, siis hoolega vaatama, et toda hundihigist lund kusagile talla alla kinni ei jää ja kogemata kodu kaasa ei tule. Muidu tulevat hunt järgi ja hakkavat kostiliseks või võtvat mõne pereliikme omale karja.
Enamasti huntide platsile tagasi ei mindud ja loodeti asja niisama jäävat. Aga julgemad ikka läksid koju ja tõid sealt hunditõrjeks pere vanima naise kust – sellega pritsiti seda äratallatud lund ja arvati, et siis hundid juba väljavalitud platsi maha jätavad ja mujale rändavad.
Miks just naisterahva kusi niiviisi mõjus, ei oskagi täpselt öelda. Mõnel pool räägiti, et hundid pidavat naisi rohkem pelgama, mõnel pool jälle usuti, et hundid peavad naise kuse lõhna samaväärseks mõne teise hundi omaga ja arvavad siis platsi kellelegi teisele kuuluvat ning lahkuvad rahulikult.

Hunt oli vanarahva jaoks väga salapärane ja ohtlik loom. Mitte ainult tolle pärast, et ta murdmas käis, aga hundist ei teadnud kunagi, kas on pärishunt või ehk hoopis hundikspandu või siis äkitse lausa hundikskäija – seda viimast vaat’ et kardeti veel kõige rohkem.
Eriti kardeti hundist külalist veebruarikuistel laupäevadel – siis pidid ebahundid eriti julgelt ringi liikuma ja endile nii toitu kui paarilist nõutama.
Seepärast jäeti isegi kosjad veebruaris käimata, sest ei saanud ju kosilane kindel olla, kas ta endale ehk hunti kaasaks ei kosi ega teadnud ka piigad, kas kosilane ehk tegelikult hoopistükkis hunt pole.
Ega seda ju miskitmoodi teada ei saanud, kas on ebahunt või pole. Aga arvata võis, kui mõnd noorikut hirmsasti metsa kiskus või kui ta muidu kahtlaselt mõnikord käitus ja kinniste uste tagant vasta ööd äkki kadunud oli. Metsa kutse olevat nii kõva, et ükski uks ei pidavat ebahunte kinni – ikka kui uksest ei pääsend metsa, siis läksid aknast.
Kord keegi oli salaja pealt kuulnud, kui värske noorik rehetoas lausus umbes sedasi, et … niuh, näuh, nina pähe; siuh, sauh, saba taha; kiuh, käuh, kõrvad pähe; siuh, säuh, silmad pähe … ja pärast oligi olnud kadunud kui vits vette. Too noorik oli hommikul sama imelikul viisil tagasi kambris mehe kõrval olnud, aga päeval temast suurt töötegijat ei saanud ja silmnähtavalt oli väsinud olnud. Siis arvati too noorik küll hundikskäija olevat.

Ebahundid öeldi ikka päris tavaliste huntide moodi olevat – vahet ei tehtavat neil elusast peast kuidagi. Ainult hambad pidavat neil hundinahas teistmoodi ja rohkem inimesehammaste moodi olema.
Seda ka usuti, et kui hundikari jooma läheb ja üks eemale jääb, siis see on kindlasti ebahunt – nimelt pidi ebahundil vees ikka inimese peegelpilt olema, aga seda ei taha ta ise näha ega teistele näidata.
Aga kui ebahunt kogemata maha tapetakse, siis surnust peast pidi ta kohe vaatajate silme all inimeseks muutuma ja siis oleks justkui inimese maha tapnud.

Hundikuul ei tohtinud lapsi rinnast võõrutada – öeldi, et siis läheb laps hundipiimale ja hakkab suurest peast liiga isepäiseks ja tea' mis hulluks olevuseks veel. Vanad naised ütlesid lausa, et kui hundikuus sündinud rinnalapsele hundi pilk peale läheb, siis saab temast kiimaline inimene.

Ega hundid niisama küll lapsi omale ei nõudnud. Ainult kui valgeid hunte maja lähedal näha oli, siis arvati peatselt mõnd' last sealperes ära surevat.
Päris ennevanasti usuti, et hundikuul surnute hinged siirduvad üsna tihti just hundi sisse ja seepärast on veebruarikuised hundid eriti ohtlikud ning targad ja üksiti ka aldis majade lähedale tulema.
See uskumine oli tollepärast, et veebruaris oli ju kõigil söögiga kitsas – metsloomadel ka. Ja ega huntidelgi olnudki eriti kohta ega aega, kus omale murdmas käia – tantsud tahtsid tantsimist. Siis hundid pidavatki tantsude vahepeal tuult sööma ja sedasi ka hinged endile saama – nii arvati. Sellesama pärast ei lubatud lastel hundikuul nutta või kisada, et hääl läheb tuulde ja saab hundi omaks. Nüüdki mõned vanemad inimesed küsivad, kui kellegi hääl on kähisema hakanud, et kas ta on hunti näinud.

Kaabel juba ütles eespool ka, et varsti algab hundikuu kõva aeg. Lisaks heale ehituspuidu tegemise ajale on see veel ka hea aeg jahu jahvatamiseks – see ei pidanud koitama minema. Aga puu saab veel eriti hea, kui lisaks kõvale ajale on ka põhjatuul, siis ei võtvat isegi tuli … veest rääkimata.

Veebruarikuise ilma järgi ennustati ikka ka suvist ilma. Päikeseline ja selge veebruar lubas head viljasaaki, kui aga sulailmu palju oli, ähvardas viljasaak tuleval sügisel nälga jätta. Metsas lumel tedremängude jälgi nähes võis arvata, et kevad hakkab venima. Lõokese saabumine veebruari vanakuul lubas jällegi ilusat kevadet ja head vilja-aastat. Kui kuuskede alused aga veebruaris okkaid täis olid, siis usuti, et lumi juba märtsis ära kaob.

Vares kraaksub. Tartu
Foto: Arne Ader

Loe lisaks Elfikeldrist >>>

Eelmised artiklid:

Märtsikuised hanged olid hea suve endeks (17.03.2006)

10 juuli - seitsmevennapäev! (10.07.2007)  

Karusepäev (13. juuli) on kesksuve püha (13.07.2007)

25. juuli jaagupipäev jaotab suve pooleks (25.07.2005)

15.august - rukkimaarjapäev (15.08.2005)

8. september - ussimaarjapäev (08.09.2006)

29.september - mihklipäev (29.09.2006)

Oktoober - sügise lõpp (12.10.2005)

14. oktoober - kolletamispäev (14.10.2011)

31. oktoober - halloween (31.10.2006)

2. november - hingedepäev (02.11.2005)

10. november - mardipäev (10.11.2005)

25. november - kadripäev (25.11.2015) Muinasjutumets 25. novembril 2008. aastal Foto: Leili Valdmets Kui kahenädalatagune mardipäev oli rohkem nagu meestepüha, siis tänasel kadripäeval on naiste ja tüdrukute kord põlvest-põlve edasi antud rituaale toimetada ja kõige selle käigus ka endile tähelepanu nõutada.

28. oktoober - simunapäev (28.10.2005)

30. november - andresepäev (30.11.2015) 2013. a andresepäeval Raplamaal Foto: Evelin Nummert Tänast andresepäeva ootasid kõige rohkem ehk meheleminekueas neiud, kel suur soov novembrikuu viimases öös oma tulevast näha. Arvati, et ka andresepäev on üks selline aeg, kui öösel on võimalik oma tulevase abikaasa nägu unes näha.

Künnipäev - 14. aprill (14.04.2005)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam