Foto: Leili Valdmets
jaanuaripiltide galeriist
Jaanuari teine nädal.
Nädal, mis seekord hõlmas tervet jaanuarijuppi, mahutas endasse kiirelt vahetuvaid ilmapilte.
Nädal algas jaanuarile kohaselt vaikselt ja kargelt, kui Jõgeval mõõdeti külma 20,3ºC. Üksikutes kohtades liugles talvetaevast alla kergeid lumehelbeid, kohati tikkis härmatis õhuniiskuse arvelt okstele ja hoonetele kaunistusi. Pakane oli selleks ajaks praktiliselt kõik siseveekogud kinni kaanetanud, samuti toimus merel agar jää moodustamine.
Esmaspäeva (5.01) õhtuks polnud enam rahust ja vaikusest juttugi, kui Norra merelt aktiivne madalrõhkkond üle Skandinaavia põhjatipu Venemaale rühkis.
Teisipäeva (6.01) öösel tugevnes selle servas edela- ja läänetuul rannikul üle 20 m/s ning lisanduvad lumepilved pakkusid päeval tõelist tuisuilma. Päeval põhjarannikul mõõdetud edelatuul 26 m/s oli alanud aasta seni tugevaimaks. Õhutemperatuuri tõsteti Eestis Venemaalt kagusse eemalduva madalrõhkkonna servas teisipäeval 5 pügala võrra. Kui siia juurde arvestada muidugi tuule indeks, mis tähendab tuule mõju inimese enesetundele, siis näiteks Väike-Maarjas, kus mõõdeti külma veidi enam kui 15 kraadi ja tuuleiilid ulatusid 14 m/s, siis enesetunde järgi oleks nagu külma olnud vähemalt 27ºC. Päeval tõstis muidugi tormine edelatuul õhutemperatuuri sisemaal pea 0ºC lähedale ja rannikul paari soojakraadini.
Järgneval, kolmapäeva (7.01) ööl arenes sama pöörise Lõuna-Eesti kohale ulatuvas lohus uus väike osatsüklon, mille lähiümbruses tuul vaibus ja õhutemperatuur langes kõikjal uuesti miinuspoolele. Põhjatuul tõi külmale ka päeval lisa ning näiteks Ida-Eestis oli külma ööpäevaringselt 8 kraadi, saartel pendeldas õhutemperatuur 0…-2ºC vahel.
Neljapäeva (8.01) öösel eemaldus väike madalrõhkkond Venemaale ning Skandinaaviast levis üle Läänemere Eesti kohale külm kõrgrõhuhari. Jõgeval mõõdeti sel hommikul nädala miinimumtemperatuur (-22,2ºC), saartel oli külma 5 kuni 7 kraadi ringis.
Päev tõi kaasa uue ilmamuutuse, kui järgmine aktiivne madalrõhkkond Norra merelt itta suundus: selle tihedatest sajupilvedest ümbritsetud lohk ulatus Läänemerele ja liikus üle Eesti. Tuul pöördus taas edelasse ning tugevnes saartel 20 m/s. Soojem õhumass muutis õhtuks saartel saju vihmaks.
Kui reedese (9.01) öö hakul oli Ida-Eestis külma veel 7 kraadi, siis hommikuks tõusis seal õhutemperatuul +1ºC-ni ning lumi asendus lörtsiga. Reede päeval mõõdeti Ristnas nädala maksimumtemperatuur: +5,6ºC.
Põhja-Venemaale jõudnud aktiivne madalrõhkkond taandus reedel oma eellaste jälgedes kagu suunas ning loodesse pöördunud tuul hajutas Lääne-Eestis juba järgmise läheneva kõrgrõhuharja ees pilvkatet.
Laupäeva (10.01) hommik tervitas Eestimaad taas miinuskraadidega. Kuna ida pool oli taevas pilvisem, siis miinuseid oli enam Kesk- ja Lääne-Eestis: Türil mõõdeti külma 7,4ºC.
Kõrgemates õhukihtides toimusid aga kiired ilmamuutused, millest andsid märku sisemaal tekkinud udu ja jäide. Nimelt liikus kõrgematelt laiuskraadidelt uus madalrõhkkond, mille lõunaservas pöördus tuul merel edelasse, tugevnes veidi, kuid sajupilvi endaga seekord kaasa ei toonud. Kuivemat fooni aitas Eesti kohal hoida ka Kesk-Euroopa ja Balkanimaade kohalt ulatuv kõrgrõhuala. Sama kõrgrõhuala põhjustas Ungaris näiteks sudunähtuse (link sudujutust).
Mandril jäi õhutemperatuur päeval 0ºC lähedale, saartel tõusis üle 4 soojakraadi.
Pühapäeval (11.01) sooja õhu juurdevool jätkus. Edelatuul ulatus rannikul 21 m/s. Õhusooja oli üle Eesti 2 kuni 4ºC. Tihedamad sajupilved, vihmana, jõudsid Eesti kohale alles hilisõhtul.
Foto: Kaie Avistu
jaanuaripiltide galeriist
12. jaanuari hommikuks oli vihm Lääne-Eesti lumest täiesti puhtaks pesnud, Eesti kesk- ja idaosas oli lumikate kahanenud 1-3 cm-ni, künklikumatel aladel oli lund siiski 5-13 cm, Eesti kagunurgas, Haanja kõrgustikul ulatusid aga hanged endiselt üle 20 cm.
Veekogude jää tervis…
…polnud just kiita. Plusskraadid ja tugev tuul jõudsid nädala jooksul hävitada päris palju. Igal juhul jääle minek nädala lõpus oli kõike muud kui turvaline, vaatamata sellele, et veetemperatuur siseveekogudes enamjaolt siiski 0ºC lähedale jäi.
Sama jutt kehtis ka mere kohta, kuigi satelliidilt võis näha endiselt nädalatagust jääga kaetust, siis jää paksus ulatus 15 cm-ni vaid Pärnu lahes (jäämurdja oli vahepeal juba tööle võetud) ja sedagi mitte igal pool. Väinamere sadamates toimus kiire jää lagunemine. Soome lahes, põhjarannikul ulpisid vaid jää algliigid.
Peterburi kandis töötas jäälõhkuja endise koormusega.
Jääkaart: EMHI
Aasta esimene nädal (07.01.2009) Foto: Leili Valdmetsdetsembripiltide galeriist Nädal, kuhu mahtus kaks aastanumbrit. Nädala algul, esmaspäeva öösel langes kõrgrõhuala kaasabil Ida-Eestis õhutemperatuur kohati alla 10 külmakraadi (Jõgeval -11,6ºC). Päeval pöördus tuul Soomest itta liikuva madalrõhulohu tõttu läände ning Eestisse jõudis taas soojemat ja niiskemat õhku. Pärastlõunaks tõusis mandril õhutemperatuur kergelt plussi, saartel pea 4 soojakraadini. Vilsandil mõõdetud +3,9ºC jäi ka läinud nädala maksimumiks.
Jõulunädal: nii valged kui mustad jõulud (30.12.2008)
Detsembri kolmas nädal: miinuskraadidega vihm (25.12.2008)
Tasakaaluolek ja väike soojasüst (16.12.2008)
Meie laiuskraadil oskab Emake Loodus üllatada (10.12.2008)
Novembri viimane nädal ehk kuidas talv kiiresti ära kadus (02.12.2008)
Nädal oli täis üllatusi (26.11.2008)
Eelmise nädalaga lõppesid keskmisest kõrgemad temperatuurid (18.11.2008)
Novembri algusesse mahtusid tuule- ja soojarekordid ning esimene lumi (12.11.2008)
Tavatult soe oktoober tõi rekordeid (04.11.2008)
