Aprill 2010. Kontrastne nagu alati (sadu esines lörtsi, rahe ja vihmana).
Ilmastik.
Paljuaastase keskmisega (2,4 kuni 4,6 ºC) võrreldes oli selle aasta aprill 1 kuni 2 ºC kõrgem, eelmise aastaga üsna sarnane. Sadu esines sel aastal normist (28 kuni 39 mm) veidi enam, eelmise aasta aprillist aga vähemalt kaks korda rohkem. Päikegi säras pikaajalise keskmisega (170 kuni 196 tundi) võrreldes pisut enam, läinud aastal oli päikest näha üle 100 tunni rohkem. Lähemalt loe EMHI kodulehelt.
Atmosfäär.
Kirnas, 1.04.2010
Foto: Eve Kõrts
1. aprilli hommikupoolikul tõusis Skandinaaviast ulatuva tsükloni servas Eestis õhutemperatuur veidi enam kui 16 ºC, kuid pärastlõunal liikus saartelt üle mandri vihmapilvedest ümbritsetud madalrõhulohk, mille järel läänekaare tuul õhu maha jahutas.
02.04 Keila-Joa
Foto: Lüüli Suuk-Aasmäe
Lihavõttepühad (2-4.04) tuli igal juhul mööda saata üsna vesiselt, uduselt ja jahedalt, v.a. pühapäev, kui Venemaalt sirutus Eesti kohale kõrgrõhuhari. Õige pea saabus Rootsi lõunaosast kirdesse liikuva madalrõhulohuga siiakanti suurem kogus vihma (4-10 mm), mis jõudsalt lumikatet hävitas. Pärast sadu oli järg uduseid öid pakkuva kõrgrõhuala käes. Päevasel ajal püsis udu rannikul, kus jahe tuul peale puhus. Mujal kergitas päike õhutemperatuuri jõudsalt üle 10 ºC.
14.04 Islandil
Foto: Ólafur Eggertsson
15.04. koges praktiliselt terve maailm, mida tähendab üks loodusjõud, mille nimi on vulkaan. Nimelt toimus Islandi lõhevulkaanist purse, mis pääses Euroopa mandri suunas liikuma tänu Barentsi merel pöörlevale madalrõhualale. Selle lohk ühes tuha ja vihmapilvedega laskus kõigepealt Briti saarte lähedale ning levis edasi üle Skandinaavia ja Balti riikide kagusse. Kuna tuhapilv vallutas kogu põhjapoolse Euroopa, siis oli häiritud lennuliiklus terves maailmas.
Veel mõned päevad saabus meile ilm Islandilt, mis oli tuuline, jahe ning vihma- ja lörtsihoogudega.
18.04 Ülemistel
Foto: Maret Karu
19.04. tuli Põhja-Venemaale kaugeneva madalrõhkkonna järel Põhja-Eestis ka rahet. Seejärel ilm selgines kõrgrõhuharja abil ning 20.04 öösel mõõdeti Kuusikul kuu kõige külmem öö: -5,1 ºC.
21.04 Järvamaal. Mets hakkab tasapisi kevade nägu minema ja põllul on kõrgemad künkad heledaks tõmmanud.
Foto: Maret Saareleht
21.04. lähenes Lõuna-Rootsist meile uus tsüklon ühes vihmapilvedega, mille sees jäi tuhakontsentratsioon juba alla keskmise ning lennuliiklus hakkas tasapisi taastuma. Neljapäeval-reedel liikus sama tsüklon Läänemerelt üle Soome Venemaale. Kuna tsükloni järel oli taevakanal avatud taas külmale õhule, siis asendus reedel vihm mitmel pool lörtsiga.
22.04
Foto: Aivo Anton
Väike-Maarjas mõõdeti aga 22.04. kuu suurim ööpäevase saju hulk: 15 mm.
24.04 Põlvamaal
Foto: Christina Jõesaar
Jüriööl, 24.04 liikus järgmine lohk ühes külma sajuga üle Eesti itta, mis hommikuks nii mõnelegi poole lumekirme maha jättis. Päeval lähenes Läänemere lõunaosast juba kõrgrõhuala, mis pilvi hajutas, kuid kahe rõhu piiril tugevnes lääne- ja loodetuul 16-18 m/s.
27.aprill 2010. Arukuklased Kakumäe rabas
Foto: Rene Jakobson
Kuu viimastel päevadel oli ilm eriti kontrastne. Ulatusliku põhja-lõuna suunalise madalrõhuvööndi ees tõi lõunatuul 27.04 sooja veidi enam kui 19 ºC, järgneval ööpäeval jahutasid aga hoovihmad õhu maha.
30.04.2010 Mustamäe
Foto: Koidula Kliimann
29.-30.04 liikus Skandinaaviast üle Põhjalahe kirdesse madalrõhkkond, mille ees tuli Virumaal kõigepealt lörtsi, hiljem läks sadu üle vihmaks. 30.04. oli suurem sadu juba Eestist ida poole kaugenenud ning lõuna- ja edelatuul tõstis õhutemperatuuri Tartus 20,5 ºC-ni, mis oli ühtlasi ka kuu kõige soojem päev.
Lumeolud.
Kuu alguses oli Lääne- ja Lõuna-Eesti suuremalt jaolt lumevaba, Põhja-, eriti aga Kirde-Eestis ulatus lumekatte paksus 4 kuni 10, Peipsi põhjaservas 31 cm-ni. Järgnevad vihmad hävitasid lund kiirelt ning 15. aprilliks oli lumi läinud (vähemalt mõõtekohtades). Veekogude tase tõusis aga sulalume ja vihma tagajärjel üle aastate erakordselt kõrgele. Loe lähemalt>>>
Lumekatte paksus (cm) 05.04.2010 kell 08:00
Olukord veekogudel.
Jõgedel-järvedel algas jää lagunemine ning veetase tõusis kiirelt.
Väinamere jää paksus ulatus kuu alguses nii saarte kui mandri rannikul 20-35 cm-ni, ka Pärnu lahes ulatus jää paksus 35-48 cm-ni, Saaremaa, Kihnu ja Ruhnu ääres mõõdeti jää paksuseks 15-25 cm. Soome lahe keskosa kohal oli näha tükati väga hõredat jääd, muist jääst oli juba hävinud.
28. aprillil tunnistati Eesti merepind jäävabaks.
Jääfoto kuu alguses
Jääfoto kuu lõpus
2010. a. märts: kiire üleminek talvest kevadesse (11.04.2010) Lumesadu märtsis 4.03.2010Foto: Eve Kõrts Kui läinudaastane kuu keskmine õhutemperatuur oli 1 kuni 2 ºC keskmisest (-3,2 kuni -1,0 ºC) kõrgem, siis sel aastal jäi õhutemperatuur normi lähedale võis siis ulatus kuni pool kraadi keskmisest üle.
2010.a. veebruar: talvine tuisuralli ja karged kõrgrõhkkonnad (08.03.2010) Võrreldes eelmise aastaga, oli 2010. veebruar külmem 3 kuni 4 °C. Ka paljuaastasest keskmisest (-3,3..-7,4 °C) oli selle aasta veebruar külmem ligi 2 °C.
2010 aasta jaanuar: lumine ja külm ehk talv nagu muiste (09.02.2010) Aastad ei ole vennad. Kui möödunud aasta (2009) jaanuar oli paljuaastasest keskmisest 2 kuni 4 ºC soojem, siis selle aasta õhutemperatuur jäi keskmisest 4 kuni 7 ºC võrra madalamale. Vaatamata sellele, et hanged ulatusid kohati poole meerini, mõõdeti ülessulatatud lund kümmekond mm vähem kui norm ette nägi.
2009 detsember: krõbedate külmade vahele mahtusid pehmema ja niiskema õhuga valged jõulud (12.01.2010) 5.12.2009Foto: Lea Marmor Võrreldes pikaajaliste numbritega, siis õhk oli detsembris 0,5 kuni 1 ºC võrra külmem (2008. aastal 2 kuni 3 ºC võrra soojem), sadu oli kohati 30 mm võrra rohkem kui ette nähtud, päikesepaiste kestus (14 tundi Ida-Eestis kuni 23 tundi Ida-Eestis) oli ideaalilähedane.
Novembrikuu algas külmalt ja lumiselt, lõppes vesiselt ja soojalt (06.12.2009) Kuu kliimanumbrid olid justkui tagurpidi pööratud. November algas plaanipäraselt või isegi paar kraadi madalama õhutemperatuuriga kui peaks, kuu lõpus ületas õhutemperatuur pikaajalise keskmise (-0,3..+3,9 ºC) enam kui 5 ºC kõrgemate näitajatega. Kokkuvõttes oli november aga 1 kuni 2 ºC kõrgem pikaajalisest (möödunud, 2008. aastal peegeldas õhutemperatuur rohkem kliimanorme). Sadu oli kokkuvõttes piisavalt (39 kuni 81 mm), mis on õige lähedane näitaja pikaajalisele keskmisele (46 kuni 80 mm) Päikest nähti Lääne-Eestis etteantud tunnid, ida pool jäi ligi poole päeva jagu puudu (norm on 23 kuni 40 tundi). Pikemalt loe EMHI kliimakokkuvõttest.
2009. aasta oktoobrikuu kokkuvõte (05.11.2009) 01.10.09Foto: Peep Loorits Oktoober oli pilvisem, sajusem ja tunduvalt jahedam nii möödunud aastast (2008) kui paljuaastasest keskmisest.
2009. aasta septembrikuu kokkuvõte (07.10.2009) Foto: Leili Valdmets September osutus ligi 3 ºC võrra soojemaks nii läinud aastast (2008) kui pikaajalisest keskmisest.Samas oli ekstremaalsete temperatuuride amplituud (miinimum -0,3 ºC, maksimum 24,6 ºC) väiksem möödunud, 2008. aastast (miinimum -2,2 ºC, maksimum 24,8 ºC).
Augustikuu kokkuvõte (07.09.2009) Keskmisest soojem, Lääne-Eestis päikesepaistelisem, ida pool pilvisem. Äike ja vihmapilved olid sageli üsna suured sõbrad. Ja mitte ainult, märgati ka minikeeristorme ehk trombe.
Juuli oli mitmekülgse ilmaga (05.08.2009) 01.07Foto: Liina Laurikainen Juulikuu kokkuvõte: ilma mitmekülgsuse üle ei saanud viriseda.
2009. aasta juuni: jahedam, pilvisem ja sajusem keskmisest, aga jaanipäev oli kuiv (09.07.2009)
Mai: kuu, kuhu mahtus õhutemperatuuri erinevus üle 30 ºC (05.06.2009) Ühtse nimega võib öelda, et mai 2009 oli Eestis kontrastide kuu. Oli kohti, kus metsad vaevlesid terve kuu põua käes (Kagu-Eesti) ja samas oli paiku, kus ladistas kõvasti vihma sadada ning äikesepilved ka rahehooge pakkusid (Kesk- ja Kirde-Eesti).
Aprillikuu kokkuvõte: päike ja põud (06.05.2009) 01.04 Toila valdFoto: Sergei Perov Päikest oli tänavu aprillis tõesti palju: 219 tunnist Virumaal Jõhvis kuni 336 tunnini Saaremaal Roomassaares. Paljuaastast keskmist (170 kuni 196 tundi) ületasid selle aasta numbrid vaata et poole enam. Läinud aasta aprillis nähti päikest kõige enam Tallinnas: 241 tundi.
Läinud aastaga võrreldes oli märts normile lähemal (05.04.2009) Foto: Lea Marmor Võrreldes mullusega, oli märtsikuu Eestis kuivem, kuid külmem, aga pikaajalise keskmisega võrreldes siiski soojem. Kuu keskmine õhutemperatuur jäi piirkonniti -2,3 kuni +0,5 ºC-ni (paljuaastane keskmine -3,2 kuni -1,0 ºC), möödunud aastal oli märts ligi 1,5 ºC soojem. Kuu ekstreemumid olid samuti madalamad mullusest. Kõige külmem öö oli 27.märtsil Väike-Maarjas: -17,9 ºC (läinud aastal oli miinimumnäitajaks 22. märtsil Jõhvis -12,5 ºC), kõige soojem päev oli 13. märtsil Kuusikul:+7,4 ºC (eelmisel aastal oli Narva-Jõesuus 31. märtsil sooja 15,1 ºC).
Veebruar oli Eestis talvine, mujal tormine (07.03.2009) 1. veebruari loojangFoto: Kaie Avistu Nii Tartu suusa- kui Peipsi uisumaraton, suursugune vabariigi sünnipäeva paraad ja vastlaliug samal päeval: seega, igati korda läinud kuu Eesti rahva jaoks (jutt käib ilmast)! Ja seda kõike veel ideaalilähedaste tingimuste juures.
Jaanuar meil ja mujal (06.02.2009) 1. jaanuar 2009Foto Vivian Ainsalu Jaanuarikuu üldmulje oli võrreldes eelmise aastaga tunduvalt talvisem: ei saanud kurta ei külma üle, mis kaunist härmalõnga puudele kudus ega sooja üle, mis kevadlilled õitsema pani ja kuldnokad talvituma jättis. Paljuaastase keskmisega (-2,4 kuni -7,6ºC) võrreldes oli õhutemperatuur Eestis 2 kuni 3 kraadi kõrgem (-0,1 kuni -3,8ºC), läinud 2008. aasta jaanuaris oli keskmine õhutemperatuur kraadi võrra kõrgem.
