•  

Pakri neem udus (03.02.2005 12:40)

Autor: Tõnis Saadre

 Kui Paldiskisse jõudsime, säras taevas veel päike. Kui aga panga  all rännakut alustasime, oli ta juba kadunud. Ning siis hakkas merelt tõusma udu, mis ajapikku kõik oma loori mähkis.

 Majesteetlikuna seisab pank merekaldal ja raske uskuda, et need pildid ei pärine kuskilt kaugelt põhjamaiselt rannikult vaid meie koduselt Pakri neemelt.

 

 

 Neeme tipus, kus purikate kõrgus juba üle 10 meetri kisub, hakkas ilm juba selginema.

 

Tagasitee alguses võis kuskil pilvede taga juba päikest aimata

 

Kui aga juba Paldiskisse tagasi jõudma hakkasime, kummus meie kohal juba sinitaevas ja päikese käes helkisid lugematud jääpurikad.

Eelmised artiklid:

Äsjane suurtorm (12.01.2005) Äsja raputas ja ujutas Eestit koos ja kogu Põhja-Euroopat meil ammu nägematu maru. Tuuletugevus ulatus kaugelt üle 30m7sek, ja üleujutused olid mitmel pool ennenägematud. Kuna tegemist oli edela suunalise tormiga, said kannatada eelkõige just Pärnu ja Lääne maakonna rannikualad. Alljärgnev valik on tehtud Eesti Geoloogiakeskuse meregeoloogi Sten Suuroja fotodest, mis tehtud Pärnus ja selle ümbruses eile, seega mitu päeva peale tormi vaibumist. Loe edasi>>>

Talvevaikus Pakri pangal (21.12.2004)

Talv Piusal (23.11.2004)

Sügis Roopa pangal (16.11.2004)

Kaugatuma pank (09.11.2004) Eelmine kord tegin juttu Soeginina pangast. Seekord tuleb juttu Kaugatuma pangast. See  peaks viimasest küll tuntum olema. Nimi juba selline, tuntud. Ja asub lausa maantee kõrval, viidad väljas ja puha.

Soeginina pank (31.10.2004) Saaremaa pankadest on siin kummalisel kombel senini õnnestunud peaaegu mööda hiilida. Aga ometi on neid Saaremaal rohkesti. Enamuses jäävad nad kõrguselt küll Põhja-Eesti pankranniku omadele alla ja ainult Panga pank oma kahekümne meetriga pakub neile ses osas konkurentsi. Aga ilu ei mõõdeta meetrites ja nii on ka madalatel pankdel pakkuda nii mõndagi. Allpool saategi vaadata mõnda pilti Soeginina pangalt.

Sügis Võhandu müüridel (24.10.2004)

Sügis Toila-Ontika pangal (19.10.2004)

Sügisene Leetse pank (06.10.2004) Leetse pangast ja sealsetest pisijugadest on meil juba juttu ja pilte olnud. See oli lehekuul, siis kui panka ääristavad puud olid alles lehte minemas , joad aga juba peale suurvett janutasid; panka ennast oli aga vapustanud  viimaste aastakümnete suurim varing.  

Sügis Uuga pangal (28.09.2004)

Tori põrgu (13.09.2004)

Suur-Taevaskoda (03.09.2004) Kui Põhja-Eesti pankranniku sümboliteks on Pakri ja Ontika pangad, siis Lõuna-Eesti Devoni paljandite auks ja uhkuseks tuleb lugeda Suur-Taevaskoda. On vähe neid, kes pole sinna kordagi sattunud, veel vähem neid, kes poleks temast ka kuulnud. Allpool vaatamegi mõningaid varasügisesi pilte sellest Ahja jõel asuvast looduse pärlist.

Utria pank (30.08.2004) Utria pank  on idapoolseim, mida meri veel murrutama ulatab. Siit edasi keerab pankrannik otsustavalt merest eemale. Kuni Narvani kannab ta veel Põhja-Eesti klindi nime, edasi kuni Ladoga järveni on ta meile tuntud kui Ingeri klint.

Peetri jõe paljandid (24.08.2004) On ju üldteada, et kui Põhja-Eesti on paepealne maa, siis Lõuna-Eesti jõgede kaldail paljandub Devoni liivakivi. Kollane või valkjas, väga sageli aga just punane või vähemasti punaka jutiline. Palju vähem on teada, et Eesti kagunurgas tulevad uuesti mängu paekivid. Vanuselt lahutab neid  pankranniku paelademetest enam kui 100 miljonit aastat. Need on Devoni ajastu lõpul madalmeres settinud dolokivid, mida võime kohata vaid Peetri jõe kallastel ja mõnes paemurrus, on umbes 370 milj. a. vanad.

Päite pank (17.08.2004) Päite pank on kindlasti Eesti üks uhkemaid. Kui mitte kõige uhkem. Võite selles kindlad olla. Ja eriti uhke on ta muidugimõista loojangu eel.

Kakumäe pank (20.07.2004) Kogu Kakumäe pank on ääristatud liivakivi pangaga. Paekivi siit ei leia, kuigi kunagi on ta siin ju olnud. Aga ka kõik mis seisab kulub kunagi ikkagi ja nii on möödunud aastatuhanded ja miljonid oma töö teinud.  

Ninamaa (28.06.2004) Nüüd teeme jälle väikese hüppe piki pankrannikut ida poole ja maandume Suurupi poolsaare loodeotsas, Ninamaa neemel.

Uuga pank (28.06.2004) Pakri poolsaar on mere poolt pea kogu oma ulatuses ääristatud klindiastanguga. Varem oleme teinud juttu Pakri ja Leetse pangast. Täna vaatame Uuga panka.  

Härma müürid (13.06.2004) Meie Devoni liivakivipaljandeist kutsutakse pangaks  vaid Peipsi kaldal paiknevat Kallaste panka. Jõgede äärsed paljandeid kutsutakse küll müürideks, müürimägedeks või kaljudeks (Piusa ja Võhandu jõel) või paedeks ja taevaskodadeks (Ahja jõel). Allpool käsitlust leidnud Devoni paljandeid võite siiski just pankade rubriigist leida. Alustuseks ongi siin ära toodud Piusa jõe kaunimad müürid - Härma müürid.

Pakri pank (07.06.2004) Veel väike sammuke ida poole ja olemegi mandri-Eesti kauneimal pangal – Pakri pangal.

Väike-Pakri pank (27.05.2004) Eelmine kord vaataime Osmussaart. Nüüd teeme väikese hüppe, ja jättes vahele Krassi saarekese ning Suur-Pakri, maandume Väike-Pakril.

Osmussaare pank (25.05.2004) Aprilli lõpus tegin siin algust Balti klindi teemaga. Nüüd on käes aeg lähemalt tutvustada Põhja-Eesti pankrannikut, seda Balti klindi kaunimat ja suurejoonelisimat lõiku.

Värske varing Leetse pangal (11.05.2004)

Balti klint (26.04.2004) See, et Eesti UNESCO komitee on astunud samme Balti klindi lülitamiseks UNESCO maailmapärandi nimistusse, ei mõju tänasel päeval küll enam eriti uudislikult. TTÜ Geoloogia Instituudi ja Eesti Geoloogiakeskuse ühiste jõududega koostatud ankeet nimekirja lülitamiseks valmis juba aasta alguses. Ometi on just aprillikuu jooksul see teema korduvalt jooksnud nii televisioonis kui kõlanud raadios. Üheks põhjuseks kindlasti ka asjaolu, et aprilli alguses oli Balti klint  arutlusteemaks Eesti Geoloogiakeskuse igaaastasel teaduskonverentsil. Selle teema käsitlemine võib küll olla lahtisest uksest sissemurdmine, siiski luban endale siin selle väikese sissejuhatuse Klindi teemasse.

Pankade kevad (13.04.2004)

Pankade talvist ilu meenutades (22.03.2004)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam