•  

Maikuu oli pikaajalisest keskmisest lausa paar kraadi soojem (16.06.2010 12:16)

Autor: Ele Pedassaar

Maikuu 2010 kokkuvõte.

Ilmastik.

Õhutemperatuur (8,6..13,2 °C) oli eelmise aastaga (9,3..11,8 °C) võrreldes kraadi soojem, pikaajalisest keskmisest (7,4..11,5 °C) lausa paar kraadi soojem.

Äike 22.05.10 Raplamaal kell 18.01-19.45
Foto: Kersti Kaiv

Sagedased äikesevihmad (41 kuni 96 mm) ületasid kuu normi (30 kuni 53 mm) mõnel pool enam kui poole võrra, eelmise aasta sademetevaese mai (5 kuni 34 mm) mitmekordselt.

Päikest (212 tundi Lääne-Nigulas kuni 283 tundi Roomassaares) oli näha mullusest (257 tundi Tiirikojal kuni 337 tundi Tallinnas) ligi 50 tundi vähem, pikaajalisest keskmisest (248 kuni 290) kuni 30 tundi vähem.
Täpsemalt võib lugeda ilmastiku kohta EMHI kodulehelt>>>


Olukord atmosfääris.

Vainupea, 1.mai 2010
Foto: Lee Nuutre

Kuu alguses liikus üle Eesti hoovihmapilvedest ümbritsetud madalrõhulohk ning pealevoolav külmem õhumass põhjustas kohati (Pärnu, Väike-Maarja) äikesevihmapilvede arengu. Peale sadu pöördus tuul edelasse ning tugevnes üle vabariigi 14-17 m/s. Sooja oli maksimaalselt 15..17 °C, tuulele avatud rannikul mõnel pool 5 °C.

Lambad kenasti pügatud, nosivad hoolega vähest rohtu, aga ilmad on endiselt külmad. 03.05
Foto: Leili Valdmets

3.05. sirutus Eestini Briti saartelt kuiv kõrgrõhuala, mis vaigistas tuule ning tõi Kuusikule ka kuu kõige külmema öö: -3,5 °C.

Eumetsat/DWD 7. mai satelliidipilt

7.05. oli näha lõuna poolt Eestile lähenemas niisket ning väga sooja õhuga madalrõhkkonda. Kuna tegemist oli väga aktiivse ja ulatusliku pöörisega, siis tugevnes Poolast Leedu rannikule liikuva pöörise ees kirdetuul sisemaal 14-18, rannikul 21-24 m/s. Vihm, mille ööpäevaseks sajuhulgaks mõõdeti Sõrves 23 mm (kuu maksimaalne ööpäevane sajuhulk), andis pärastlõunal alates Lõuna-Eestist järele ning pilvkatte hõrenedes tõusis õhutemperatuur 15 °C-ni. Põhja-Eestis oli sooja kuni 7 °C ning õhtu tuli vihma sekka lörtsi.

Jälle sajab 08.05.2010 Pärnu mk.
Fopto: Avo Soidla

8.05., kui madalrõhkkond Eesti saartele jõudis, jätkus Põhja-Eestis vihmasadu ning kirdetuul puhus kuni 17 m/s, Lõuna-Eestis paistis samal ajal päike ning õhutemperatuur tõusis Võrus 25,8 °C-ni. Õhtu poole esines mitmel pool Lõuna- Kesk- ja Ida-Eestis ka äikest.  9.05. eemaldus tsüklon juba Soome kohale ning edela- ja läänetuul jahutas õhu ka Lõuna-Eestis 15 °C-ni. Vahepeal oli Eesti kohal kõrgrõhuala, mille all õhutemperatuur öösel kergelt miinuspoolele langes, päeval oli sooja kuni 18 °C.

Äikesepilved Tallinnas
13.05.2010 (kell 16.00 - 16.30)
Foto: Aleksandr Grafski

Peale 10.05. jäime Venemaal tugevneva kuuma kõrgrõhuala ning Balkanimaadelt üle Poola Skandinaavia kohale leviva madalrõhuala piirile. Kuna meie olime päikeselisel ja kuumemal poolel (sooja üle 27 °C), siis mõõdeti 13.05. Tallinnas  ja Narva-Jõesuus kuupäeva rekordeid. Pärastlõunal arenes muidugi mitmel pool äike. 14.05. mõõdeti Pärnus kuu kõige soojem päev: 28,1 °C, mis oli Pärnu jaoks ühtlasi ka kuupäeva rekord. Kuum ja äikeseline püsis õhk Eestis veel nädalajagu.

Kesk-Eesti, 23.05.2010
Foto: Eve Kõrts

22.-23.05. liikus Skandinaavia põhjaosast Venemaale madalrõhkkond, mille lohk ühes külma frondiga üle Eesti levis ning läände ja loodesse pöördunud tugevam tuul (17-20 m/s) õhu kiirelt maha jahutas. 24.05. päeval mõõdeti lahkuva tsükloni järel päevasooja 8..13 °C.

31.mai - Täna öösel oli ilmselt miinuskraade
Foto: Joosua Raave

Ka kuu viimastel päevadel jäi 20 °C kättesaamatuks. Läänemerelt liikus üle Eesti-Läti piiri Venemaale vihmapilvedega madalrõhkkond, mille järel põhja pöörduv tuul jahedust juurde tõi, nii et kuu lõpus langes õhutemperatuur sisemaal 0 °C lähedale, maapinnal isegi kergelt miinusesse.

Pärast vihma
Tallinnas, 29.05.2010
Foto: Liina Maldre

29.05. päeval liikus merelt üle Eesti madalrõhulohk, mille ees lõunatuul soojemat õhku (kuni 19 °C) tõi ning kohati rahesadu ja äikest pakkus.


Temperatuur veekogudes.

Meri põlvini
Seekord heas mõttes. Pärnus 28.05.2010
Foto: Avo Soidla

Kuu  alguses ulatus merevee temperatuur saarte ümber 7 kuni 9 °C-ni, Liivi lahe keskel oleva Ruhnu saare lähistel oli veesooja 5, põhjarannikul 3 kuni 6 °C.  Sisevete temperatuur ulatus 7 kuni 10, Tamula järvel kuni 13 °C-ni.
Maikuu veetemperatuuri maksimum oli kuu kolmanda dekaadi alguses: mandri ja saarte vahel ulatus merevee temperatuur 15, Tamula järves 19 °C-ni. 
Kuu lõpus oli Sõrve sääre rannikul sooja 7, põhjarannikul 10 °C, mandri ja saarte vahel 12 kuni 14 °C. Sisevete temperatuur jäi 12 ja 16 °C vahele, üksikutes jõgedes oli paar kraadi jahedam, Lõuna-Eesti järvedes paar kraadi kõrgem.  

Eelmised artiklid:

Aprill 2010. Kontrastne nagu alati (09.05.2010) Kirnas, 1.04.2010Foto: Eve Kõrts Paljuaastase keskmisega (2,4 kuni 4,6 ºC) võrreldes oli selle aasta aprill 1 kuni 2 ºC kõrgem, eelmise aastaga üsna sarnane. Sadu esines sel aastal normist (28 kuni 39 mm) veidi enam, eelmise aasta aprillist aga vähemalt kaks korda rohkem. Päikegi säras pikaajalise keskmisega (170 kuni 196 tundi) võrreldes pisut enam, läinud aastal oli päikest näha üle 100 tunni rohkem.

2010. a. märts: kiire üleminek talvest kevadesse (11.04.2010) Lumesadu märtsis 4.03.2010Foto: Eve Kõrts Kui läinudaastane kuu keskmine õhutemperatuur oli  1 kuni 2 ºC keskmisest (-3,2 kuni -1,0 ºC) kõrgem, siis sel aastal jäi õhutemperatuur normi lähedale võis siis ulatus kuni pool kraadi keskmisest üle. 

2010.a. veebruar: talvine tuisuralli ja karged kõrgrõhkkonnad (08.03.2010) Võrreldes eelmise aastaga, oli 2010. veebruar külmem 3 kuni 4 °C.  Ka paljuaastasest keskmisest (-3,3..-7,4 °C) oli selle aasta veebruar külmem ligi 2 °C.

2010 aasta jaanuar: lumine ja külm ehk talv nagu muiste (09.02.2010) Aastad ei ole vennad. Kui möödunud aasta (2009) jaanuar oli paljuaastasest keskmisest 2 kuni 4 ºC soojem, siis selle aasta õhutemperatuur jäi keskmisest 4 kuni 7 ºC võrra madalamale. Vaatamata sellele, et hanged ulatusid kohati poole meerini, mõõdeti ülessulatatud lund kümmekond mm vähem kui norm ette nägi.

2009 detsember: krõbedate külmade vahele mahtusid pehmema ja niiskema õhuga valged jõulud (12.01.2010) 5.12.2009Foto: Lea Marmor Võrreldes pikaajaliste numbritega, siis õhk oli detsembris 0,5 kuni 1 ºC võrra külmem (2008. aastal 2 kuni 3 ºC võrra soojem), sadu oli kohati 30 mm võrra rohkem kui ette nähtud, päikesepaiste kestus (14 tundi Ida-Eestis kuni 23 tundi Ida-Eestis) oli ideaalilähedane.

Novembrikuu algas külmalt ja lumiselt, lõppes vesiselt ja soojalt (06.12.2009) Kuu kliimanumbrid olid justkui tagurpidi pööratud. November algas plaanipäraselt või isegi paar kraadi madalama õhutemperatuuriga kui peaks, kuu lõpus ületas õhutemperatuur pikaajalise keskmise (-0,3..+3,9 ºC) enam kui 5 ºC kõrgemate näitajatega. Kokkuvõttes oli november aga 1 kuni 2 ºC kõrgem pikaajalisest (möödunud, 2008. aastal peegeldas õhutemperatuur rohkem kliimanorme). Sadu oli kokkuvõttes piisavalt (39 kuni 81 mm), mis on õige lähedane näitaja pikaajalisele keskmisele (46 kuni 80 mm) Päikest nähti Lääne-Eestis etteantud tunnid, ida pool jäi ligi poole päeva jagu puudu (norm on 23 kuni 40 tundi). Pikemalt loe EMHI kliimakokkuvõttest.

2009. aasta oktoobrikuu kokkuvõte (05.11.2009) 01.10.09Foto: Peep Loorits Oktoober oli pilvisem, sajusem ja tunduvalt jahedam nii möödunud aastast (2008) kui paljuaastasest keskmisest.

2009. aasta septembrikuu kokkuvõte (07.10.2009) Foto: Leili Valdmets September osutus ligi 3 ºC võrra soojemaks nii läinud aastast (2008) kui pikaajalisest keskmisest.Samas oli ekstremaalsete temperatuuride amplituud (miinimum -0,3 ºC, maksimum 24,6 ºC) väiksem möödunud, 2008. aastast (miinimum -2,2 ºC, maksimum 24,8 ºC).

Augustikuu kokkuvõte (07.09.2009) Keskmisest soojem, Lääne-Eestis päikesepaistelisem, ida pool pilvisem. Äike ja vihmapilved olid sageli üsna suured sõbrad. Ja mitte ainult, märgati ka minikeeristorme ehk trombe.

Juuli oli mitmekülgse ilmaga (05.08.2009) 01.07Foto: Liina Laurikainen Juulikuu kokkuvõte: ilma mitmekülgsuse üle ei saanud viriseda.

2009. aasta juuni: jahedam, pilvisem ja sajusem keskmisest, aga jaanipäev oli kuiv (09.07.2009)

Mai: kuu, kuhu mahtus õhutemperatuuri erinevus üle 30 ºC (05.06.2009) Ühtse nimega võib öelda, et mai 2009 oli Eestis kontrastide kuu. Oli kohti, kus metsad vaevlesid terve kuu põua käes (Kagu-Eesti) ja samas oli paiku, kus ladistas kõvasti vihma sadada ning äikesepilved ka rahehooge pakkusid (Kesk- ja Kirde-Eesti).

Aprillikuu kokkuvõte: päike ja põud (06.05.2009) 01.04 Toila valdFoto: Sergei Perov Päikest oli tänavu aprillis tõesti palju: 219 tunnist Virumaal Jõhvis kuni 336 tunnini Saaremaal Roomassaares. Paljuaastast keskmist (170 kuni 196 tundi) ületasid selle aasta numbrid vaata et poole enam. Läinud aasta aprillis nähti päikest kõige enam Tallinnas: 241 tundi.

Läinud aastaga võrreldes oli märts normile lähemal (05.04.2009) Foto: Lea Marmor Võrreldes mullusega, oli märtsikuu Eestis kuivem, kuid külmem, aga pikaajalise keskmisega võrreldes siiski soojem. Kuu keskmine õhutemperatuur jäi piirkonniti  -2,3 kuni +0,5 ºC-ni (paljuaastane keskmine -3,2 kuni -1,0 ºC), möödunud aastal  oli märts ligi 1,5 ºC soojem.  Kuu ekstreemumid olid samuti madalamad mullusest. Kõige külmem öö oli 27.märtsil Väike-Maarjas: -17,9 ºC (läinud aastal oli miinimumnäitajaks 22. märtsil Jõhvis -12,5 ºC), kõige soojem päev oli 13. märtsil Kuusikul:+7,4 ºC (eelmisel aastal oli Narva-Jõesuus 31. märtsil sooja 15,1 ºC).   

Veebruar oli Eestis talvine, mujal tormine (07.03.2009) 1. veebruari loojangFoto: Kaie Avistu Nii Tartu suusa- kui Peipsi uisumaraton, suursugune vabariigi sünnipäeva paraad ja vastlaliug samal päeval: seega, igati korda läinud kuu Eesti rahva jaoks (jutt käib ilmast)! Ja seda kõike veel ideaalilähedaste tingimuste juures.

Jaanuar meil ja mujal (06.02.2009) 1. jaanuar 2009Foto Vivian Ainsalu Jaanuarikuu üldmulje oli võrreldes eelmise aastaga tunduvalt talvisem: ei saanud kurta ei külma üle, mis kaunist härmalõnga puudele kudus ega sooja üle, mis kevadlilled õitsema pani ja kuldnokad talvituma jättis. Paljuaastase keskmisega (-2,4 kuni -7,6ºC) võrreldes oli õhutemperatuur Eestis 2 kuni 3 kraadi kõrgem (-0,1 kuni -3,8ºC), läinud 2008. aasta jaanuaris oli keskmine õhutemperatuur kraadi võrra kõrgem.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam