Nädal algas esmaspäeval (26.01) Läänemerelt üle Eesti kirde suunas leviva ja sompus ilma pakkuva madalrõhkkonnaga. Lumi, lörts ja vihm ühes nõrga läänekaare tuule ning ööpäevaringselt 0ºC ümber pendeldava temperatuuriga muutsid teeolud Eestis äärmiselt raskeks, rääkimata meeleolust.
Teisipäeval (27.01) jätkas Soome lahe idaosa kohale jõudnud laisaloomuline madalrõhkkond oma vaevalist teekonda põhja-kirde suunas. Ilm püsis Eestis erilise muutuseta, ära tuleb märkida aga päeval Ristna meteojaamas mõõdetud nädala kõrgeim õhutemperatuur: +2,1ºC. Mitmel pool oli näha talvituma jäänud kuldnokki.
Foto: Vivian Ainsalu
jaanuaripiltide galeriist
Neljapäeval (29.01) nihutas kõrgrõhuala oma tugipunkti Läänemere lõunaosa kohalt veidi põhja poole ning soodustas õhurõhu tõusu foonil Eestis vähehaaval pilvkatte hõrenemist; samal ajal kerkis Venemaalt madalrõhulohk, mis süvenes ja uue keskme moodustas ning Eestis jätkus mitmel pool kerge sadu. Päeva peale pöördus tuul põhjakaarde ning külmaluugid olid seega valla päästetud.
Reedel (30.01) tugevneski Eestis kõrgrõhkkonna mõju, kui Rootsi keskosa kohale jõudnud ja Venemaa põhjaosast lääne suunas levinud kõrgrõhkkonnad otsustasid leivad ühte kappi panna. Selle tulemusena tõrjuti Venemaal olev väike pööris toore jõuga n.ö. kaardilt välja. Eestis pilvkate hõrenes ning sadusid jäi vähemaks, põhja- ja kirdetuul tugevnes õhtuks 10, põhjarannikul kuni 13 m/s. Õhutemperatuur aga langes õhtuks saartel 0…-2, mandril -2…-10ºC-ni
Laupäeval (31.01) laskus Skandinaaviast Venemaale ulatuv hiigelkõrge lõuna poole. Suuremas osas Eestis ilm selgis, üksikutes kohtades sadas siiski veel kerget lund. Jõgeval mõõdeti 31.01 hommikul külma pea 18, saarte rannikul 5ºC. Päeval õhk veidi soojenes, õhtu poole lähenes kõrgrõhkkonna külm kese Eestile ning ähvardas tulla selle talve kõige külmem öö.
Kuigi kõrgrõhkkonna külmapesa jäi Lämmijärve taha, mõõdeti pühapäeva (01.02) hommikul Eestis tõepoolest selle talve kõige külmem õhutemperatuur. Kõrgrõhkkonna keskme lähedal, Lämmijärve Eesti poolsel alal oli külma pea 25ºC, EMHI kliimajaamas Väike-Maarjas mõõdeti minimaalseks õhutemperatuuriks
-23,1ºC, mis oli ühtlasi ka nädala miinimumiks. Talve kõige külmem öö läks seega ametlikult veebruarikuule üle, kuigi jah, sisuliselt jaanuari arvelt.
Kõrgrõhkkonna kiire liikumise lõunasse põhjustas Teravmägedelt kagusse pürgiv madalrõhkkond, mille ees tuul ka Eestis pühapäeval edelasse pöördus ja läänest tunduvalt pehmemat õhku tõi.
Lumevaesuse üle võis kurta saarte rannikualadel, mujal ulatus lumikatte paksus keskmiselt 5-10 cm-ni, kõrgustikel oli lund 15-25, Haanja küngastel üle 30 cm.
Veekogudel hakkas nädala teises pooles uuesti agar jääkatte moodustamine.
Kuigi põhjarannik oli endiselt täis jää algliike, hakati läänerannikul uue nädala alguses rääkima jäätee avamisest, vähemalt mandri ja Vormsi saare vahel.
Jää paksus oli Väinamere mandri poolses osas 10-15 cm. Pärnu lahel ilutses 15-25 cm paksune jää. 
Satelliidipilt: EMHI
Jaanuari 4 nädal. Pehme talv (28.01.2009) Nädal algas külmakraadidega, kui Venemaale taanduv kõrgrõhuala ja Ukrainast ulatuv madalrõhkkond Atlandi läänevoolu pidurdada üritasid. Esmaspäev (19.01) möödus veel kerge lumesajuga, kohati piilus isegi päike pilve tagant. Õhutemperatuur püsis ööpäevaringselt -1…-4ºC vahel, õhtu poole langes selgema taeva taustal paar kraadi.Saartel hakkas läänest lähenev hiigelpööris, mille kese asus Islandil, endast märku andma vähehaaval tugevneva kagutuulega.
Südatalv?! (21.01.2009) 12.01.2009Foto: Leili Valdmetsjaanuaripiltide galeriist Jaanuari kolmas nädal. Südatalv?! Nädala algus tervitas meid üsna kobedate plusskraadidega, mõnel pool isegi 12. jaanuari päevarekorditega. Samas jäid need päevarekordid alla Tartus mõõdetud päeva ja ühtlasi nädala maksimumtemperatuurile: +6,5ºC. Soe õhutemperatuur meelitas lumele näiteks Valgamaal ühe rööviku, mis omakorda ei jäänud märkamata ühel tublil fotograafil. Sooja ilma põhjustajaks oli Norra merelt üle Soome Venemaale ulatuv mitmepealine madalrõhuala, mille lõunaservas puhuv tugev edelatuul (12.01. öösel Sõrves kuni 24 m/s) tõi Atlandi ookeanilt Eesti kohale soojemat õhku. Muide, sel päeval +4ºC-st madalamaid õhutemperatuure ei esinenud Eestis mitte kusagil.
Karm talv ja pehme talv. Kumb on meie oma? (14.01.2009) Foto: Leili Valdmetsjaanuaripiltide galeriist Jaanuari teine nädal.Nädal, mis seekord hõlmas tervet jaanuarijuppi, mahutas endasse kiirelt vahetuvaid ilmapilte. Nädal algas jaanuarile kohaselt vaikselt ja kargelt, kui Jõgeval mõõdeti külma 20,3ºC. Üksikutes kohtades liugles talvetaevast alla kergeid lumehelbeid, kohati tikkis härmatis õhuniiskuse arvelt okstele ja hoonetele kaunistusi. Pakane oli selleks ajaks praktiliselt kõik siseveekogud kinni kaanetanud, samuti toimus merel agar jää moodustamine.
Aasta esimene nädal (07.01.2009) Foto: Leili Valdmetsdetsembripiltide galeriist Nädal, kuhu mahtus kaks aastanumbrit. Nädala algul, esmaspäeva öösel langes kõrgrõhuala kaasabil Ida-Eestis õhutemperatuur kohati alla 10 külmakraadi (Jõgeval -11,6ºC). Päeval pöördus tuul Soomest itta liikuva madalrõhulohu tõttu läände ning Eestisse jõudis taas soojemat ja niiskemat õhku. Pärastlõunaks tõusis mandril õhutemperatuur kergelt plussi, saartel pea 4 soojakraadini. Vilsandil mõõdetud +3,9ºC jäi ka läinud nädala maksimumiks.
Jõulunädal: nii valged kui mustad jõulud (30.12.2008)
Detsembri kolmas nädal: miinuskraadidega vihm (25.12.2008)
Tasakaaluolek ja väike soojasüst (16.12.2008)
Meie laiuskraadil oskab Emake Loodus üllatada (10.12.2008)
Novembri viimane nädal ehk kuidas talv kiiresti ära kadus (02.12.2008)
Nädal oli täis üllatusi (26.11.2008)
Eelmise nädalaga lõppesid keskmisest kõrgemad temperatuurid (18.11.2008)
Novembri algusesse mahtusid tuule- ja soojarekordid ning esimene lumi (12.11.2008)
Tavatult soe oktoober tõi rekordeid (04.11.2008)
