•  

Veebruari teine nädal, mis kulmineerus nädalavahetusel viimase kümnendi parima suusailmaga (17.02.2009 12:39)

Autor: Ele Pedassaar

Nädal algas Eestis esmaspäeval (9.02) Põhjalahelt kirdesse taanduva madalrõhkkonna lõunaservas pehmemate kraadidega, kui suurem sadu, (lörtsi ja vihma kujul) oli juba Peipsi taha liikunud ning mõõdukas edelatuul hoidis õhutemperatuuri öösel 0ºC lähedal.
Päeval lähenes Läänemerelt Eestile kõrgrõhuhari, mis pilvi hajutas ja päikese toel õhutemperatuuri kõikjal plusspoolele tõstis. Nädala maksimumtemperatuur mõõdeti lausa kahes meteojaamas: Narvas ja Sõrves oli sooja 2,9ºC.

09.02.2009
Foto Leili Valdmets
veebruaripiltide galeriist

Teisipäeval (10.02) tugevnes Eesti kohal kõrgrõhuhari. Ilm selgines mitmel pool ning õhutemperatuur langes hommikuks kõikjal miinuspoolele. Eesti kirdeosas, Väike-Maarjas mõõdeti külma hommikul 11,4ºC. Tuule nõrgenedes arenes kohati ka udu. Päeval jäi udu mõnel pool püsima, enamjaolt rõõmustas aga silma päiksepaisteline ja kuivem ilm. Õhutemperatuuri tõstis päike teisipäeval -4 kuni +2,5ºC-ni. 
Britid ja prantslased elasid sel päeval aga tormihirmus >>>
 
Kolmapäeval (11.02) nõrgenes Eestis kõrgrõhuharja mõju. Öö möödus siiski paar kolm kraadi külmemalt, Väike-Maarjas mõõdeti igatahes nädala kõige külmem öö: -13,9ºC
Hommikuks tugevnes meie saartel idakaare tuul 12 m/s, mida põhjustas Lääne-Euroopast Poola kohale jõudnud, kuid ööpäevaga märkimisväärselt jõuvarusid kaotanud tormitsüklon.  
Päeval jäi pööris Poola põhjaosa kohal väheliikuvaks ning Eestini ulatus selle kirdeserv. Ilm hakkas vähehaaval pilve kiskuma, ida- ja kirdetuul tugevnes saartel iiliti 15 m/s. Külma oli päeval pilves taeva all kohati kuni 7ºC. Saarte rannikul jäi 0ºC-st veidi madalamale.
Tuhandeid kilomeetreid lääne pool, teisel pool Atlandi ookeani oli aga õhk täis elektrit ning mõned äikesepilved arenesid USA lõunaosariikides keeristormideks >>>

Neljapäeval (12.02) nihutas endine tormitsüklon oma keskme Poola kohalt Kaliningradi oblasti lähistele. Eestis oli selle kirdeservas ilm pilves, niiskust tuli lõuna poolt tund tunnilt juurde ning kui öösel ja ennelõunal sadas lund veel peamiselt Lääne-Eestis, siis õhtuks oli lumepilvedega kaetud praktiliselt kogu vabariik. Kirdetuul puhus öö hakul kuni 14 m/s, hommikul hakkas nõrgenema.  Külma oli öösel 1 kuni 8, päeval tõusis õhutemperatuur -4 kuni 0ºC-ni.

12.02.2009 Võrumaal
Foto Hendri Vinkel
veebruaripiltide galeriist

Reede (13.02) öösel jäime Kaliningradi kohal hääbuva madalrõhkkonna kirdeserva. Pilvkate hõrenes ja tuul nõrgenes. Lõuna paiku arenes mandril mitmel pool udu.
Samal ajal liikus Ukraina kohalt põhja suunas uus pööris, mille lähenemisest andis Eestis märku veidi tugevnev ja põhja pöörduv tuul.

Laupäeval (14.02) jõudis pöörise kese Valgevene kohale ning tema teerada kulges edasi põhja suunas. Selle loodeservas jõudsid öösel Kagu-Eesti kohale kerged lumepilved, mis päeva jooksul üle terve Ida-Eesti kerkisid. Päeval jätkus Ida-Eestis lumesadu, lääne pool tuli lumehelbeid vaid üksikutes kohtades. Põhja- ja loodetuul tugevnes madalrõhkkonna servas mandril 9, saartel 12 m/s.  Kõige madalam õhutemperatuur mõõdeti Tallinnas, kus külma oli ööpäevaringselt 5ºC ringis.

Pühapäeva (15.02) öösel oli Valgevene põhjaosa kohale jõudnud madalrõhkkond Eestile kõige lähemal. Lõuna-Eestis oli siis lumesadu tihedaim, mis Tartu Maratoni rajameistritele veidi muret valmistas, lõuna paiku jäi sadu siiski nõrgemaks, nõrgemaks jäi ka tuul ning mõni kraad miinuses püsiv õhutemperatuur kindlustas keskpäevaks juba 100% hea suusailma.
Pööris liikus edasi kirde suunas ning eemaldus vähehaaval Eestist.

Nädala lõpus rõõmustas tervet Eestit valge lumevaip. Läänes ulatus lumikatte paksus 3 kuni 8 cm-ni, ida pool 5 kuni 12, kohati 15 kuni 19 cm-ni. Nii Väikese kui Suure Munamäe ümbruses oli lund 30 cm ringis. 

Jäätee Manilaiule 15.02.2009
Foto: Eva Vibur
jääpiltide galeriist

Veekogudel oli olukord enamjaolt kontrolli võis siis teisisõnu jää all.
Peterburi sadamas töötas näiteks 5 jäälõhkujat, kuna jää paksus ulatus seal kohati 35 cm-ni. Soome lahe läänepoolsel osal ujusid siiski vaid jää algliigid.
Väinamerel ulatus jää paksus mandriosa rannikul kuni 30 cm-ni, Hiiumaa poolses osas kuni 15 cm-ni.
Pärnu lahel oli jääd kuni 28 cm, mis Kihnu saare lähedal kahanes 10-15 cm-ni. Lõuna pool oli meri jäävaba.
  
EMHI jääkaart

Eelmised artiklid:

Veebruari algus: Eestimaiselt talvine (11.02.2009) 03.02.2009Foto: Kersti Kaivveebruaripiltide galeriist Nädala esimestel päevadel (2.-3.02) jätkas ilma kujundamist Peipsi tagant mööda Venemaa lääneserva lõuna poole liikuv kõrgrõhuala.Olulist sadu ei täheldatud, küll aga põhjustas vaikne ilm ja ööpäevaringselt miinuspoolel püsiv õhutemperatuur mitmel pool öisel ajal lumele kiirgusudu tekke. Päeval hajutas päike udu ja lõi lume sillerdama.  Lääne-Euroopa elas sel ajal lumetormi hirmus.

Jaanuari viimane nädal, mille veebruar endale napsas. Sompus ilm vahetus kiirelt külma ja kargega (04.02.2009) Foto: Vivian Ainsalujaanuaripiltide galeriist Nädal algas esmaspäeval (26.01) Läänemerelt üle Eesti kirde suunas leviva ja sompus ilma pakkuva madalrõhkkonnaga. Lumi, lörts ja vihm ühes nõrga läänekaare tuule ning ööpäevaringselt 0ºC ümber pendeldava temperatuuriga muutsid teeolud Eestis äärmiselt raskeks, rääkimata meeleolust.

Jaanuari 4 nädal. Pehme talv (28.01.2009) Nädal algas külmakraadidega, kui Venemaale taanduv kõrgrõhuala ja Ukrainast ulatuv madalrõhkkond Atlandi läänevoolu pidurdada üritasid. Esmaspäev (19.01) möödus veel kerge lumesajuga, kohati piilus isegi päike pilve tagant. Õhutemperatuur püsis ööpäevaringselt -1…-4ºC vahel, õhtu poole langes selgema taeva taustal paar kraadi.Saartel hakkas läänest lähenev hiigelpööris, mille kese asus Islandil, endast märku andma vähehaaval tugevneva kagutuulega.

Südatalv?! (21.01.2009) 12.01.2009Foto: Leili Valdmetsjaanuaripiltide galeriist Jaanuari kolmas nädal. Südatalv?! Nädala algus tervitas meid üsna kobedate plusskraadidega, mõnel pool isegi 12. jaanuari päevarekorditega.  Samas jäid need päevarekordid alla Tartus mõõdetud päeva ja ühtlasi nädala maksimumtemperatuurile: +6,5ºC. Soe õhutemperatuur meelitas lumele näiteks Valgamaal ühe rööviku, mis omakorda ei jäänud märkamata ühel tublil fotograafil. Sooja ilma põhjustajaks oli Norra merelt üle Soome Venemaale ulatuv mitmepealine madalrõhuala, mille lõunaservas puhuv tugev edelatuul (12.01. öösel Sõrves kuni 24 m/s) tõi Atlandi ookeanilt Eesti kohale soojemat õhku. Muide, sel päeval +4ºC-st madalamaid õhutemperatuure ei esinenud Eestis mitte kusagil.

Karm talv ja pehme talv. Kumb on meie oma? (14.01.2009) Foto: Leili Valdmetsjaanuaripiltide galeriist Jaanuari teine nädal.Nädal, mis seekord hõlmas tervet jaanuarijuppi, mahutas endasse kiirelt vahetuvaid ilmapilte. Nädal algas jaanuarile kohaselt vaikselt ja kargelt, kui Jõgeval mõõdeti külma 20,3ºC.  Üksikutes kohtades liugles talvetaevast alla kergeid lumehelbeid, kohati tikkis härmatis õhuniiskuse arvelt okstele ja hoonetele kaunistusi. Pakane oli selleks ajaks praktiliselt kõik siseveekogud kinni kaanetanud, samuti toimus merel agar jää moodustamine.

Aasta esimene nädal (07.01.2009) Foto: Leili Valdmetsdetsembripiltide galeriist Nädal, kuhu mahtus kaks aastanumbrit. Nädala algul, esmaspäeva öösel langes kõrgrõhuala kaasabil Ida-Eestis õhutemperatuur kohati alla 10 külmakraadi (Jõgeval -11,6ºC). Päeval pöördus tuul Soomest itta liikuva madalrõhulohu tõttu läände ning Eestisse jõudis taas soojemat ja niiskemat õhku. Pärastlõunaks tõusis mandril õhutemperatuur kergelt plussi, saartel pea 4 soojakraadini. Vilsandil mõõdetud +3,9ºC jäi ka läinud nädala maksimumiks.

Jõulunädal: nii valged kui mustad jõulud (30.12.2008)

Detsembri kolmas nädal: miinuskraadidega vihm (25.12.2008)

Tasakaaluolek ja väike soojasüst (16.12.2008)

Meie laiuskraadil oskab Emake Loodus üllatada (10.12.2008)

Novembri viimane nädal ehk kuidas talv kiiresti ära kadus (02.12.2008)

Nädal oli täis üllatusi (26.11.2008)

Eelmise nädalaga lõppesid keskmisest kõrgemad temperatuurid (18.11.2008)

Novembri algusesse mahtusid tuule- ja soojarekordid ning esimene lumi (12.11.2008)

Tavatult soe oktoober tõi rekordeid (04.11.2008)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam