USA Washingtoni ülikooli teadlased väidavad, et üleilmse kliimasoojenemise mõju on kõige paremini nähtav küll Alaskal, Siberis ja Arktikas, vastupidiselt levinud uskumusele on aga kliimamuutuse tagajärjed kõige tõsisemad hoopis troopikas.
Arktikas ja selle äärealadel avaldub kliimamuutus väga dramaatiliselt. Igikelts sulab, tundra soostub. Ka parasvöötmes on kliimamuutuse mõju kergesti tuntav – mõned lilled hakkavad varem õitsema, segi läheb lindude ja muude loomade ränne.
Washingtoni ülikooli bioloogia abiprofessori Joshua Tewksbury kinnitusel ongi sellest sugenenud usk, nagu saaks troopikakauged alad kliimasoojenemise tõttu suurima hoobi. Tewksbury hoiatab, et see ei pruugi nii olla. Kliimamuutuse tagajärgede mõistmiseks tuleb mõista ka muutuse suurust ning kuidas mitmesugused organismid on suutelised sellega kohanema. Seni on uuritud vaid kliimamuutust ennast ning kõik sellega kaudsemalt seotu on jäänud vaatluse alt välja.
Washingtoni ülikooli teadlased üritavad nüüd tervikpildi kokku panna. Selle järgi avaldab kliimasoojenemine hukutavaimat mõju hoopiski niiskes troopikas, kuigi ennustuste kohaselt tõuseb seal temperatuur 2100. aastaks kõigest 2-3 kraadi võrra, suuremate laiuskraadide kuue kraadi asemel. Häda selles, et troopilised organismid pole erinevalt nende parasvöötmelistest ja arktilistest sugulastes temperatuurikõikumistega üldse harjunud. Seega toob ka väiksem temperatuurimuutus troopikas kaasa suurema mõju.
Troopikast kaugemal on kõik harjunud, et tuleb ette nii kuumi suvesid, kui külmi talvi. Suured temperatuurikõikumised ei tule taimedele ja loomadele ootamatult. Washingtoni teadlased väidavad koguni, et varem õitsema hakanud lilled ja oma rändeharjumusi muutnud loomad on tõendiks selle kohta, kuidas piirkonna organismid kliimamuutusega juba kohastuvad.
Tewksbury rühm kogus andmeid erinevate lähedalt seotud taimede, loomade ja putukate kohta, selgitamaks välja, kuida need temperatuurimuutustele reageerivad. Seejärel töötati välja arvutimudel mis oõhines piirkonna soojima kuu kõrgeimal keskmisel temperatuuril ja külmima kuu madalaimal keskmisel temperatuuril. Neid temperatuure mudelis tõstma hakatigi. Selgus, et väga väikesest ja ka suhteliselt aeglasest temperatuuritõusust piisas paljude liikide väljasuretamiseks.
Tewksbury toonitab, et kuigi pole andmeid kõigi organismide temperatuurikõikumistaluvuse kohta maailma kõigis paigus, on hooajalise temperatuurikõikumise taluvuse kohta andmeid siiski piisavalt. Hooajalise temperatuurikõikumise taluvuse põhjal saab aga üsnagi adekvaatselt järeldada, kuidas organismid kliimamuutust taluvad.
Tewksbury kinnitab, et evolutsiooni seisukohalt kliimamuutus igatahes kasulik ei ole, sest näiteks enamik troopikaliike ei arene mitte edasi, vaid sureb lihtsalt välja. Eriti suures väljasuremisohus on just pikaealised organismid, näiteks puud. Neil putukail, kellel vahetub kolm põlvkonda aastas, on muutuva kliimaga harjumine üsna lihtne.
i-Newswire'i põhjal Arni Alandi 17/08/2005
Suved Euroopa linnades soojenevad (15.08.2005)
G8 kliimakommünikee mustand lahjeneb üha (16.06.2005)
Akadeemikud kutsuvad valitsusi kliimasoojenemist pidurdama (10.06.2005)
Vihmametsade kaitsja Illar Muuli esineb Tartus loenguga (06.06.2005)
Kliimasoojenemine ähvardab enamikku Alpide taimeliike (06.06.2005)
Meteoroloogid ei usu, et inimene suudab tehniliste vahenditega vihma esile kutsuda (19.05.2005)
Tähelepanu - linnud-jalakäijad (21.04.2005)
Kilimanjaro jäi lumemütsita (14.03.2005)
Süvavees toimuvad olulised muutused (08.03.2005)
Metsaraie kõrvaldab vihmast rasked aatomid (04.03.2005)
Igijää muudkui sulab (26.02.2005)
Läinud aastal hukkus loodusõnnetustes 320 000 inimest (18.02.2005)
Põhjanaabrid muretsevad kliimasoojenemise pärast (17.02.2005)
Lennukid kütavad kliimat (14.02.2005)
Uuring: kliimasoojenemine ohustab jääkarusid (11.02.2005)
Jaapanis jahutatakse maju lumega (26.01.2005)
Kliimamuutus ajab maailma ärevile (24.01.2005)
Tormi positiivne pool (24.01.2005)
Aleksei Turovski: torm, üleujutused ja soe talv teevad metsloomade elu raskeks (20.01.2005)
Kuldnokad tõid tormiräsitud Kihnule rõõmu (18.01.2005)
Orkaan ründas ka rannaniitude hooldajaid (18.01.2005)
Orkaan põhjustas Luitemaal suurt kahju (14.01.2005)
Kuidas võidelda üleujutuse tagajärgedega? (12.01.2005)
Niiskunud hooneis tekib seeneoht (11.01.2005)
Kliimasoojenemine põhjustab Arktikas suure segaduse (08.01.2005)
National Geographics: täna lõppeval aastal pälvis kliimamuutus üldise huvi (31.12.2004)
