•  

Lõunapooluse kohal laiutab hiiglaslik osooniauk (25.10.2005 13:55)

Allikas: Roheline Värav

 
Teadlaste kinnitusel laiutab tänavu Lõunapooluse kohal tavalisest oluliselt suurem osooniauk. Seda hoolimata tõigast, et osoonitase atmosfääris on stabiliseerumas.

Atmosfääri ülaosa osoonikiht on õhenenud kõigi aegade õhedamaks. See ajab närvi teadlased, kes juba lootsid osoonikihi paranemist. Kasvav osoonikaotus võimaldab maapinnani jõuda järjest suuremal hulgal ultraviolettkiirgusel, mis muudab inimesed vastuvõtlikumaks nahavähile ja teistelegi vähivormidele.

Normaalselt peaks osoonikiht olema umbes 20 km paks. Hiiglasliku vihmavarjuna laiub osoonikiht 15-35 km kõrgusel maa kohal ja sarnaselt headele päikeseprillidele blokeerib kiht enamiku ultraviolettkiirtest.

Osoonikihi õhenemist polaaraladel täheldati esmakordselt 20 aasta eest. Pärast seda on muutusi osoonikihis hoolega jälgitud. Senini pole täielikku üksmeelt osoonikihi hõrenemise põhjuste ja tagajärgede osas.

Maailma Meteoroloogiaorgsanisatsiooni (WMO) juhtiva osoonieksperdi Geir Braatheni sõnul on osooniauk tänavu suuruselt kõigi aegade kolmas. Braatheni sõnul ei viita miski sellele, et auk lähiaastail veel suuremaks paisuks ja tundub, et auk on oma rekordsuurused saavutanud ja hakkab nüüd vaikselt taanduma.

Braathenile vaidleb vastu Frank Jürgen Diekmann Euroopa Kosmoseagentuurist. Diekmanni ennustuse kohaselt kasvab auk just tänavu kõigi aegade suurimaks ning augu edasise suurenemise ohtu on vara maha matta.

Juba rohkem kui 18 aasta eest allkirjastasid 180 riiki Montreali protokolli klorofluorsüsinike õhkupaiskamise vähendamisest. Pärast seda on osoonikihi olukord aeglaselt paranema hakanud, täielikuks taastumiseks kulub aga 40-50 aastat. Varem ei lagune juba atmosfääri sattunud klorofluorsüsinikud.

Just pooluste kohale tekkib auk seetõttu, et seal valitsevast külmast tingituna ei segune õhumassid nõnda, kui soojemail laiuskraadidel. Seepärast jäävad kord pooluste kohale sattunud kloorikomponendid sinna väga pikaks ajaks. Kevadeti lagunevad need komponendid päikesekiirguse tagajärjel radikaalideks, mis lõhuvadki osooni tavaliseks hapnikuks. Suurem on osooniauguoht Lõunapoolusel, väiksem Põhjapoolusel.

Lisaks kloorikomponentidele mõjutab osoonikihi tervist ka kasvuhoonegaasieritus. Kasvuhoonegaasid jahtuvad stratosfääri ülakihtides, just seal, kus osoonikiht tekkib. Kui stratosfääri ülakiht kasvuhoonegaaside mõjul liiga külmaks muutub, aeglustub õhumasside segunemine veelgi. See tähendab, et ka Põhjapooluse kohal hakkab laiutama Lõunapooluse omaga sarnane hiigelauk. Seni on Põhjapoolkeral radikaalide teke aeglasem olnud, kuid olukord võib kiiresti muutuda.

 

Deutsche Welle põhjal Arni Alandi 25/10/2005

Eelmised artiklid:

Aasia-Vaikse ookeani kliimalepet esialgu ei sõlmita (18.10.2005)

Kliimamuutus vallandab väljasuremislaine (06.10.2005)

Kliimamuutus toob ka kärbsenuhtluse (04.10.2005)

Kliimamuutus paiskab näljahätta seniarvatust rohkem inimesi (23.09.2005)

Briti asepeaminister seostab kliimasoojenemise Katrinaga (14.09.2005)

Kliimamuutus võib Lõuna-Euroopa põllumajandusele lõpu teha (14.09.2005)

Euroopat hoiatatakse tulevikus sagenevate metsatulekahjude eest (12.09.2005)

Grist.org: tark tegutsemine tagab soodsa tuleviku (06.09.2005)

Suurbritannia võib kaotada juhtrolli kliimasoojenemise pidurdamisel (05.09.2005)

Suurbritannia teadusnõunik peab orkaan Katrina ägeduse põhjuseks kliimasoojenemist (01.09.2005)

Lõunapoolkera kohal laiub rekordsuur osooniauk (31.08.2005)

Suur osa maailmast vaevleb põua käes (29.08.2005)

Euroopat laastavad tulvad (26.08.2005)

Kliimasoojenemise pidurdamine võib viia maailmasõjani (23.08.2005)

Õhusaaste võib mussoonvihmadele lõpu teha (22.08.2005)

Kliimasoojenemine toob Põhja-Iirimaa joogivette vetikad (19.08.2005)

Üleilmne kliimamuutus toob Oregoni osariiki rohkem päikest (18.08.2005)

Washingtoni teadlaste kinnitusel on kliimamuutus hävitavaim troopikas (17.08.2005)

Suved Euroopa linnades soojenevad (15.08.2005)

G8 kliimakommünikee mustand lahjeneb üha (16.06.2005)

Akadeemikud kutsuvad valitsusi kliimasoojenemist pidurdama (10.06.2005)

Vihmametsade kaitsja Illar Muuli esineb Tartus loenguga (06.06.2005)

Kliimasoojenemine ähvardab enamikku Alpide taimeliike (06.06.2005)

Meteoroloogid ei usu, et inimene suudab tehniliste vahenditega vihma esile kutsuda (19.05.2005)

Tähelepanu - linnud-jalakäijad (21.04.2005)

Kilimanjaro jäi lumemütsita (14.03.2005)

Süvavees toimuvad olulised muutused (08.03.2005)

Metsaraie kõrvaldab vihmast rasked aatomid (04.03.2005)

Igijää muudkui sulab (26.02.2005)

Läinud aastal hukkus loodusõnnetustes 320 000 inimest (18.02.2005)

Põhjanaabrid muretsevad kliimasoojenemise pärast (17.02.2005)

Lennukid kütavad kliimat (14.02.2005)

Uuring: kliimasoojenemine ohustab jääkarusid (11.02.2005)

Jaapanis jahutatakse maju lumega (26.01.2005)

Kliimamuutus ajab maailma ärevile (24.01.2005)

Tormi positiivne pool (24.01.2005)

Aleksei Turovski: torm, üleujutused ja soe talv teevad metsloomade elu raskeks (20.01.2005)

Kuldnokad tõid tormiräsitud Kihnule rõõmu (18.01.2005)

Orkaan ründas ka rannaniitude hooldajaid (18.01.2005)

Orkaan põhjustas Luitemaal suurt kahju (14.01.2005)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam